Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Aivar Vinti süüdistatakse selles, et tema, 2014. a juulikuus ähvardas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukaaslast R. V. , hoidis sõnalise ähvarduse tegemise ajal nuga käes ning astus kannatanu suunas; - 07.12.2015 kella 14.00 ajal haaras samas korteris R. V. ning ähvardas teda ära tappa. Ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta, arvestades nii ähvardusega kaasnenud tegevust kui ka varasemat korduvat vägivaldset käitumist. Seega pani Aivar Vint toime tapmisega ähvardamise, mille puhul oli alust karta ähvarduste täideviimist, s. o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Aivar Vinti selles, et tema, 2015. a juulis, õhtusel ajal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lamavat R. V. korra jalaga selga, tekitades kannatanule füüsilist valu; - 06.12.2015 kella 12.00 ajal lõi samas korteris oma poega K. V. korra rusikaga vastu rinda, tekitades kannatanule füüsilist valu; - 07.12.2015 kella 14.00 ajal haaras samas korteris R. V. ning tõmbas juukseid juurtega välja, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani Aivar Vint toime korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes olevate isikute elukaaslase R. V. poja K. V. kahjustamisega ning neile valu tekitamisega, s. o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aivar Vindile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aivar Vindile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 09.01.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Aivar Vint aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Aivar Vint, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

3 (4)

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Aivar Vinti süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Aivar Vinti menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 138 eurot (tl 52-55). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Aivar Vint on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning avaldas, et elatub juhutöödest ning töövõimekaotus on 70 %. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus, arvestades seda, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, käib Aivar Vindile ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Aivar Vindi sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 69 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel tuleb Aivar Vintilt välja mõista menetluskulu kokku 391,50 eurot. Kuna Aivar Vint asub 8 kuu pikkust vangistust kandma, siis ei ole menetluskulude ositi maksmine otstarbekas, sest vangistuses olles ei ole Aivar Vindil võimalik teha osamakseid. Kannatanu teavitamine Kannatanu R. V. xxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxx) on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 teavitada kannatanut R. V. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.