Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuistungi aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-2116
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu O.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve alla
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Süüdimõistetu
O.P isikukood: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht vabanemise korral: XXXX
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:
Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse aga kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 02.04.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2116 tunnistati O.P süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka O.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4 päeva ja mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati sellest karistusest kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et karistuse ülejäänud osa jäetakse täitmisele pööramata, kui O.P ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel määratud kohustusi osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 10.04.2014. a. Kuna O.P ei järginud kohtuotsusega ega Harju Maakohtu 19.03.2015. a määrusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi – ta ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, lahkus oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks kriminaalhooldajalt selleks eelnevat luba küsimata, ei osalenud sotsiaalprogrammis ega asunud alkoholismivastasele ravile, - siis pöörati Harju Maakohtu 29.12.2015. a määrusega O.P-le Harju Maakohtu 02.04.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 20.12.2015. a. Kohtumäärus jõustus 21.03.2016. O.P karistusaeg algas seega 20.12.2015. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 15.09.2017. a. O.P esitas avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Seetõttu edastas Tartu Vangla maakohtule materjalid O.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 1 järgi. Käesolevaks ajaks on O.P avanenud võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ka KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Tartu Vangla ei toeta O.P taotlust, kuna kinnipeetava puhul on suur tõenäosus, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut.
Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga ja leiab, et O.P ei tuleks karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastada. Süüdimõistetu O.P avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimis enne tähtaega vabaneda. Ta on vanglas viibimise ajal mõistnud, et tal ei ole mõtet seal niisama istuda. Niigi on seal aega raisatud. Ta ei satu vanglasse enam mitte mingil juhul. Ta on valmis järgima kriminaalhooldusnõudeid ning on endiselt nõus vabanema ka elektroonilise valve alla. Kaitsja toetas süüdimõistetu soovi vabaneda enne tähtaega. Isik on selleks kõik teinud: ta on läbinud „Eluviisitreeningu“ ning on leidnud endale vabanemisjärgse töökoha. Kohus võiks O.P usaldada ning ta ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku seisukoht O.P kannab karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna O.P on nimetatud karistuse aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas on kohtunik seisukohal, et puuduvad O.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Nimelt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (KarS § 76 lg 4). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et O.P on varemgi vägivallakuritegude toimepaneku eest karistatud. Teda on karistatud nii tingimisi kui ka reaalsete vangistustega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samasuguste kuritegude toimepanekut. Käesolevat vangistust kannab O.P kolme kehalise väärkohtlemise episoodi eest, mis olid toime pandud tema elukaaslase ja viimase alaealise tütre suhtes. Kuritegude toimepanemise põhjuseks tema puhul on olnud puudulik probleemilahendusoskus ning halb enesevalitsus. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ning sellega kaasnev agressiivsus. Tunnustamist väärib, et O.P on praeguse vangistuse kandmise ajal läbinud sõltuvusrehabilitatsioonialase sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Seega peaks olema kasvanud tema teadlikkus seostest sõltuvusainete tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel, samuti enesekehtestamisest ning –kontrollist ja järelikult peaks mõnevõrra olema maandatud ka uute kuritegude toimepanemise risk. Samas näitab O.P käitumine, et ta ei suuda programmides omandatut igapäevaelus rakendada. Nimelt on O.P varem läbinud paarisuhtevägivalla vähendamise programmi, kuid sellele vaatamata jätkas ta oma varasemat käitumismustrit ning pani ta toime uued vägivallateod. Lisaks nähtub O.P iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole valmis teiste heaolu nimel oma käitumist muutma. Ta on ta kõrge enesehinnanguga ning leiab, et muutuma peaks pigem teised. See viitab suurele tõenäosusele, et ka tema alkoholitarbimisharjumustes pole üksnes sotsiaalprogrammi läbimisega toimunud olulist murrangut paremuse poole. Programmi läbimisest üksi jääb väheseks, kui isik
veeretab vastutuskeskme endast väljapoole ega soovi enda kallal tööd teha ning oma suhtumisi ja käitumist muuta. Kõik eelnev osutab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma O.P käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju. Tal on välja kujunenud oma väärtushinnangud, hoiakud ja harjumused, mis ei allu muutustele. Lisaks ei teadvusta kinnipeetav piisavalt enda probleeme ega ole valmis nendega tõsiselt tegelema. Seetõttu leiab kohtunik, et on suur tõenäosus, et O.P paneb vabanedes toime samasugused kuriteod. Ehkki isik ise on vabatahtlikult nõus alluma elektroonilisele valvele oma elukohas, leiab kohtunik, et elektroonilise valve kohaldamine ei vähenda tema puhul kuritegude toimepanemise riski. See piirab küll O.P liikumisvabadust väljaspool elukohta, kuid ei takista ei alkoholi tarvitamist ega oma lähedaste suhtes vägivalla kasutamist. Lisaks näitab kinnipeetava varasem käitumine, et ta ei suuda kinni pidada käitumiskontrolli tingimustest. Positiivne on see, et O.P oleks vabanemisjärgselt olemas töökoht. Samas märgib kohus, et sama töökoht olid O.P olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteod, mille eest ta käesolevat karistust kannab. Sellest järeldub, et töökoha olemasolu ei oma tema puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et O.P puhul on uute samasuguste kuritegude toimepanemise tõenäosus liiga suur, mistõttu tuleb ta jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks O.P riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada O.P.
Peet Teidearu Kohtunik /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.