Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2016, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-7894
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Kriminaalasi
L.I süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
L.I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; kõrgharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada L.I süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele, kui L.I ei pane 1 (ühe) aastase katseajal jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata L.I katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel kohustada L.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Katseaja alguseks lugeda 16.09.2016. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.I-lt menetluskuluna 1⁄2 sundrahast summas 322.50 (kolmsada kakskümmend kaks eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada L.I tasuda menetluskulud kokku summas 466,50 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena selliselt, et esimene osamakse on vähemalt 37,50 eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 39 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700066025 ning selgitusega: „L.I, 1-16-7894, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
L.I süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 03.09.2016 kella 19.15 paiku mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx liikudes xxxx vallas xxxx Rakvere teel, kus Rakvere tee xxxx juures kaotas sõiduki üle juhitavuse, sõitis teelt vasakule välja, läbi eramut piirava aia, otsa maja hoovis pargitud sõiduautole xxxx registreerimismärgiga xxxx. L.I joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARAF-0024, mille mõõtetulemus oli 1,10 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg-le 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega L.I , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta. Katseajaks allutada L.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p -de 2, 8 alusel kohustada L.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Süüdistatav L.I o n kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav L.I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. L.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 645 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, seega kuulub sundraha väljamõistmisele summas 322.50 eurot. Lisaks on kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 466,50 eurot tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.