Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-7510
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Anna Jänes
Prokurör
Kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
S.F süüdistuses KarS § 133 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; E.N-i süüdistuses KarS § 133 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; T.Z süüdistuses KarS § 133 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 2 p 1 järgi; B.S-i KarS § 133 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; B.H süüdistuses KarS § 133 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 2 p 1 järgi; O.R-i süüdistuses KarS § 133 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7 ja § 259 lg 1 järgi lühimenetluses
Menetlustoiming
S.F tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
S.F isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX
Kaitsja
kokkuleppel vandeadvokaat Ann Saar
Vabastada S.F temale Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7510 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata S.F-ile katseaeg kuni 28.03.2017. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada S.F alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 28.03.2017. Käitumiskontrolli ajal on S.F kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud:
Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7510 tunnistati S.F süüdi KarS § 133 lg 2 p-de 1, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi ning mõisteti temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 1 aasta võrra ning S.F-ile lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati S.F karistusaja algust lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.03.2015. Kohtuotsus jõustus 04.02.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 28.03.2015 ja lõppeks selle täielikul ärakandmise korral 28.03.2017. 27.07.2016 esitas Tartu vangla maakohtule materjalid S.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab S.F tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör esitas S.F tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Tuginedes arvamuses loetletud positiivsetele asjaoludele, muuhulgas sellele-, et S.F on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähiringkond, tal on elus kindlad eesmärgid, ta on mõistnud enda teo tagajärgi ja usub, et ta ei käituks enam kunagi sellisel moel-, leiab prokurör, et S.F on võimalik ja põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. S.F avaldas kohtule, et viibib esmakordselt vangistuses ja on mõistnud neid vigu, mida ta on oma varasemas elus teinud. Kohtuistungil avaldas S.F , et ta soovib oma elu muuta ja on suuteline seadusekuulekalt elama. Kaitsja toetas S.F tingimisi enne tähtaega vabastamist.
S.F kannab liitkaristust muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on S.F temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et S.F on kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud neljal korral. Teda on karistatud nii tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise kui varguse toimepanemise eest. Viimane kuritegu, inimkaubandus, on eelmistest erinev ja raskem. Kinnipeetaval on tegemist esimese reaalse vangistusega. Seega ükski varasemalt kohaldatud leebematest meetmetest mõju ei avaldanud – S.F jätkas õigusvastast käitumist, seda isegi katseajal olles. Norme eiravat käitumist on S.F jätkanud paraku ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust (valdavalt kartserisse paigutamine), mis on valdavas enamuses seotud suitsetamist puudutavate reeglite rikkumisega. Praegu S.F kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades kinnipeetava noorust ja asjaolu, et ta sai esmakordselt tunda vangistusega kaasnevaid piiranguid, ei saa välistada, et isiku soov on siiras. Kohtu arvamuse kohaselt võib motiveerida S.F õiguskuulekalt käituma ka asjaolu, et tal on väike poeg, kes vajab isa hoolitsust. Head on ka S.F taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht oma vanemate juures XXXX. S.F toetava lähivõrgustiku vabaduses moodustavad isa ja ema. Järelikult on S.F olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata ja toetada ning kes saab tema üle teostada täiendavat sotsiaalset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise korral on S.F väidetavalt olemas võimalus asuda tööle elektriliinide puhastustöödele. Seega ei tohiks S.F majanduslikke probleeme tekkida. Hinnanud eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et S.F saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab S.F katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 28.03.2017. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni 24 kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku eelnevaid karistamisi, tuleb S.F allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 28.03.2017. Selline aeg võimaldab isikut piisavalt pikalt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kuna S.F kuritegude toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamine, siis selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Viktor
S.F-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna S.F pani viimase kuriteo toime grupiviisiliselt ning kuna tema sõprusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, siis tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p 7 järgne kohustus mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.