Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. september 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-324
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Alla Lašmanova
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Stanislav Maškini süüdistus KrK § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi
Menetlustoiming
Stanislav Maškini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Stanislav Maškin isikukood 37903152235; elukoht vabanemisel XXXX
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello
Jätta Stanislav Maškin temale Harju Maakohtu 10.03.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1/1-569/03/04 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Stanislav Maškinilt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank ) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Vastavalt KrMS § 417 lgle 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 (üks) kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 10.03.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1/1-569/03/04 tunnistati Stanislav Maškin süüdi KrK § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi ja mõisteti temale karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Stanislav Maškini karistust Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Stanislav Maškinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2004 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 10.10.2022. Tartu Maakohtu 26.11.2015 määrusega jäeti Stanislav Maškin vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, kuna kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskus ei võimalda kinnipeetavat veel vabastada. Samuti puudus kohtul veendumus, et Stanislav Maškin on asunud paranemise teele ega jätka vabanedes kuritegelikku käitumist. Kohtumäärus jõustus 16.12.2015. 28.07.2016 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Stanislav Maškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt on Stanislav Maškin enda ennetähtaegse vabastamise korral nõus vabatahtlikult võtma kohustuse alluda elektroonilisele valvele oma elukohas. Vangla ei toeta Stanislav Maškini tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et suure tõenäosusega võib kinnipeetav vabaduses toime panna uued kuriteod.
Prokurör esitas Stanislav Maškini tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Prokurör leiab, et karistuse eesmärgid ei ole Stanislav Maškini puhul täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane ta toime uut kuritegu. Prokurör on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Stanislav Maškini käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Stanislav Maškin avaldas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Stanislav Maškini sõnul on ta motiveeritud õiguskuulekalt elama. Süüdimõistetu avaldas, et viimastel aastatel on ta muutunud rahulikumaks ja ta on veendunud, et ta suudab ka vabaduses tasakaalukalt käituda. Kaitsja leidis, et Stanislav Maškinile võiks anda võimaluse näidata, et vangistus on teda muutnud. Süüdimõistetu on vangistuse tingimustes teinud kõik endast oleneva, et kinnitada oma suutlikust tulevikus elada õiguskuulekalt.
Stanislav Maškin kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud tapmise eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Stanislav Maškin temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,
varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva vangistuse ajal on Stanislav Maškin tegelenud kuriteoriskide maandamise ning taasühiskonnastavate tegevustega. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh viimati sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Ta töötab alates 05.02.2013 vanglatööstuses, millega on tagatud regulaarne sissetulek. Pikaajalise vangistuse viibimise kestel on ta toime pannud küll distsiplinaarsüütegusid, mis aga on käesolevaks ajaks juba kustunud. Samas kannab Stanislav Maškin praegu vangistust eluvastaste süütegude, s.o tapmise eest, mis on toime pandud huligaansel ajendil ja eriti julmal viisil ning kaaskinnipeetava tapmise katse eest. Kohus on seisukohal, et Stanislav Maškini poolt seniajani ära kantud karistusaeg on seda arvestades ebaproportsionaalselt väike. Tema vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. Veel juhib kohus tähelepanu sellele, et äärmiselt raske kuriteo pani Stanislav Maškin toime vähem kui 2 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Stanislav Maškinile mõisteti karistuseks vangistus, mille kandmise ajal sooritas Stanislav Maškin uue samalaadse üliraske kuriteo. Seega ei ole Stanislav Maškini teod juhuslikku laadi. Tal on kindlad iseloomu- ja käitumuslikud eripärad, lisaks ka probleemid alkoholi tarvitamisega. Kuigi käesolevalt Stanislav Maškin alkoholi tarvitamist enese jaoks probleemina ei näe, võib väita, et tema väärtushinnangud ning arusaamad on välja kujunenud ega allu kergelt muutustele. Järelikult on suur oht, et Stanislav Maškin võib vabaduses alkoholi tarvitanuna käituda ettearvamatult ja olla vägivaldne. Seega eksisteerib ka kõrgendatud oht uute isikuvastaste kuritegude toimepanekule. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei vähendaks käesoleval juhul kuritegude toimepaneku ohtu. Kuigi Stanislav Maskin vabaneks tingimustesse, mis toetaksid tema taasühiskonnastumist: tal on vabanemisel kindel elukoht tema onule kuuluvas korteris (XXXX) ja lähedaste toetus, on kohtu arvates oluline, et käesoleval ajal puudub Stanislav Maškinil Eestis elamise õigus. Rahvastikuregistri andmetel puudub Stanislav Maškinil elamisluba. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel (www.politsei.ee) Elamisloa taotluse staatuse päringu vastuse kohaselt taotletud dokumenti talle ei vormistata. Eelnevast tulenevalt jätab kohtunik Stanislav Maškini vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Stanislav Maškini riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Stanislav Maškinil.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.