XXi kaebus Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/690-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada vangla territooriumil suitsetada ja vangla kaupluse vahendusel sigarette soetada Kaebaja XX; Vastustaja Tartu Vangla; Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 181 lg 1 viimane lause). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-18-381 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav XX (kaebaja) esitas 28. novembril 2017 Tartu Vanglale taotluse, milles palus lubada tal vangla territooriumil suitsetada ning soetada vangla kaupluse vahendusel sigarette.
2.Tartu Vangla jättis 13. detsembri 2017. a vastusega nr 6-24/9955-2 taotluse täies ulatuses rahuldamata, kuna kehtivatest õigusnormidest tulenevalt ei ole vangla territooriumil suitsetamine ning tubakatoodete omamine lubatud.
3.Kaebaja esitas 27. detsembril 2017 Tartu Vanglale seoses taotluse rahuldamata jätmisega vaide, milles taotles haldusakti tühistamist ja suitsetamise võimaldamist Tartu Vangla territooriumil, samuti vangla kauplusest sigarettide soetamise võimaldamist.
4.Tartu Vangla jättis 25. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 1-11/690-2 vaie toimingu sooritamiseks (saada vanglas luba suitsetada ja sigarette soetada) rahuldamata. Vaideotsuses märgiti, et kuna Tartu Vangla kodukorra p-st 2.3 (kehtestatud Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49) tuleneb suitsetamise keeld ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 31 kohaselt on kinnipeetavale suitsetatavad tubakatooted vanglas keelatud, siis puudub vanglal kohustus kinnipeetavale suitsetamiseks luba anda ja kauplusest sigarette müüa. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus seda ka nõuda.
5.Kaebaja esitas 20. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla
25.jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/690-2, Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist lubada soetada vangla kaupluse vahendusel sigarette ja neid vangla territooriumil suitsetada. Kaebaja taotles ka menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 20. märtsi 2018. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas kaebajat tasuma kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia laekus kohtule 27. märtsil 2018.
7.Tartu Halduskohus peatas 28. märtsi 2018. a määrusega haldusasja menetluse HKMS § 95 lg 2 alusel kuni Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-17-2610.
8.Tartu Halduskohus uuendas 19. juuni 2018. a määrusega haldusasja menetluse ning võttis menetlusse kaebus Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/690-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada vangla territooriumil suitsetada ja vangla kaupluse vahendusel sigarette soetada. Kohus kaasas sama määrusega asja menetlusse arvamuse andmiseks Justiitsministeeriumi.
9.Tartu Halduskohus määras 22. augusti 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
3-18-381
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
10.1.Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49 ja justiitsministri määrus nr 72 on vastuolus seadustega ja rikuvad kaebaja põhiõigusi.
10.2.Vanglas suitsetamise täielik keelamine on ebainimlik ning riivab kaebaja põhiõigust vabale enesemääramisele. Piirang ületab vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset ning erinevalt vanglas töötavatest isikutest ei saa kaebaja minna tänavale ja suitsetada väljaspool vangla piire.
10.3.Seadusest tulenevalt võib kehtestada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeolekukaalutlustest lähtudes ning piirangud peavad vastama karistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale käitumisele, samas säilitades nende õigused ligilähedale vabadusele.
10.4.On üldteada fakt, et suitsetajal tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud, mis on ka kaebajal tekkinud. Kaebaja toob näitena välja tähelepanu- ja töövõime languse, söögiisu kadumise, unehäired, närvilisuse ja see on saanud juba pöördumatuks tagajärjeks pere suhtes. Vangla ei pakkunud ühtegi alternatiivi suitsetamisest loobumisele ega ole seda teinud kuni praeguseni, kuigi kaebaja on seda taotlenud ning enne suitsetamise keelamist seda ka lubati.
10.5.Piirangud ei taga tubakasuitsu vaba keskkonda vanglas, kuna osad ametnikud tarbivad sigarette ikkagi töö ajal väljaspool vangla piire ning naasevad seejärel sigaretilõhnadega vangla territooriumile. Taoline kord riivab kinnipeetavate õiglustunnet, kuna suitsetamise keeld oli kehtestatud kõigile, ent ainult kinnipeetavad olid sunnitud suitsetamisest loobuma. Vangla kõrval asub autode peamagistraal, mis laastab tänu heitgaasidele kinnipeetavate tervist rohkem kui tubakasuits. Samuti on ressursside vähendamise väide pealiskaudne ja sisutühi, sest järelevalvet tuleb ametnikel nagunii teostada ning tööaeg, mis suitsetavad vangla töötajad kulutavad igal suitsetamiskorral on võrreldav sigarettide kätteandmise ajaga ühele sektsioonile.
10.6.Nii teiste kinnipeetavate kui ka tööülesandeid täitvate vangla ametnike tervise kaitse oli tagatud ka varem kehtinud siseruumides suitsetamise keeluga. Avalik huvi mõistab vanglas kehtestatud piirangud pigem hukka.
10.7.Keeld on avavanglas olevate kinnipeetavatega võrreldes diskrimineeriv, kuna avavangla kinnipeetavad saavad väljaspool vangla territooriumit suitsetada.
10.8.Kaebaja mõisteti süüdi 1998. aastal ning karistusaja pikkuse määramisel arvestati vanglas olevate tingimustega.
11.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja vastuväited kaebusele on kokkuvõtlikult järgmised.
11.1.Suitsetamisest loobumise positiivsed küljed kaaluvad üles vabaduse suitsetada.
11.2.Piirangud on seatud PS §-st 28 tuleneva õiguse (õigus tervise kaitsele) kaitseks. Vanglas ei ole võimalik tubakavaba elu- ja töökeskkonda tagada teisiti, kui suitsetamise täieliku keelamisega vangla piiratud territooriumil.
11.3.Keeld suitsetada on sätestatud õiguslikul alusel ning pädeva isiku poolt ja selline keeld on kooskõlas õigusaktidega. Vangla kui territooriumi valdaja otsus suitsetamise keelamiseks võib tuleneda ka vangla kodukorrast. Tartu Vangla kodukorra punkt 2.3 on kooskõlas õigusaktidega.
11.4.Rakendatud meetmed on kooskõlas Maailma terviseorganisatsiooni soovitustega. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes riikides, mistõttu ei ole sellise piirangu näol tegemist uudse meetmega.
3-18-381
11.5.Lisaks tervisekaitsele aitab suitsetamise keelamine tagada ka vangla julgeolekut.
11.6.Vangla andmetel ei ole kaebajale suitsetamise keelamisega tervisekahjustust tekkinud. Meditsiiniosakonna juhataja kinnitusel ei ole kaebaja eelkirjeldatud probleemidega või tervisekaebustega meditsiiniosakonda pöördunud. Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetel ei ole kaebaja alates 1. oktoobrist 2017 esitanud ka ühtegi kirjalikku pöördumist seoses suitsetamise keelamisega kaasnevate negatiivsete mõjudega tervisele ning sooviga saada abi. Vaides on kaebaja küll üldsõnaliselt viidanud, et suitsetamisega võrreldes rikutakse suitsetamise keelamisega tema tervist suuremal määral, kuid sellisest üldsõnaliselt väitest ei nähtu selget soovi ja vajadust saada abi.
11.7.Kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise osas on asjakohatud. Sarnaselt kinnises vanglas paiknevatele kinnipeetavatele, on ka avavanglas paiknevatele kinnipeetavatele vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Tegemist ei ole ka võrreldavate gruppidega. Avavanglas paiknevate kinnipeetavate režiim on leebem ja neil on võimalik liikuda ka väljapool vanglat. Väljapool vangla territooriumit suitsetamine ei ole kuidagi seotud tubakavaba elu- ja töökeskkonna loomisega vanglas.
11.8.Ekslik on kaebaja seisukoht, et temale mõistetud karistus ja selle kestvus on seotud kinnipidamisasutuse tingimustega. Kinnipidamisasutuse tingimused ei mõjuta kuidagi mõistetavat karistuse liiki ja määra.
11.9.Kohustamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Sigaretid ja süütamisvahendid on VSkE § 641 p-de 3 ja 31 kohaselt vanglas keelatud esemed. Ministri määrus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, mistõttu ei saa vangla kaebajale sigarette kätte anda. VSkE § 641 p-d 3 ja 31 on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärased ning puudub alus nende kohaldamata jätmiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 ei võimalda osta vangla kaupluse vahendusel kõike. Kui kehtiva õigusega on kinnipeetavatele sigaretid ja süütamisvahendid vanglas keelatud, siis ole võimalik rääkida vangla toimingu sooritamise kohustusest. Isegi juhul, kui sigaretid ei oleks VSkE § 641 p-des 3 ja 31 keelatud, puuduks halduskohtul alus kohustada vanglat selliseid esemeid kaupluses müüma.
12.Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaasatud haldusorgani seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
12.1.Kõnealune piirang, millega kaasneb faktiline suitsetamise keelamine nii kinnipeetavatele kui teistele vangla territooriumil viibivatele isikutele, on formaalses ja materiaalses mõttes proportsionaalne ja põhiseaduspärane.
12.2.Vaidlusalune käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel, see on piisavalt põhistatud ning põhjendustes esitatud kaalutlused on asjakohased ja kinnipeetava õiguste riivamise ulatus võrreldes kaitstava õigushüvega on õigustatud.
12.3.Tervisekaitsepõhiõiguse nimel rakendatavad ja vajalikud meetmed kaaluvad üles vaba eneseteostuse riive.
12.4.Vangistusseaduse § 41 lg 2, § 66 lg 1 ning §105 lg 21 ja 3 annavad vanglale õiguse piirangu kehtestamiseks, kui seatud piirangud on seotud vangla julgeoleku tagamise vajadusega.
12.5.Tubakaseadus annab territooriumi valdajale ehk vanglale volituse keelata vallataval territooriumil suitsetamine.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kuivõrd kaebaja teatas kohtule, et soovib 15. novembril 2018 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud kohtuotsust vaidlustada, siis täiendab kohus nimetatud otsust puuduva osaga vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 170 lg-le 2.
3-18-381
14.Kaebaja on vaidlustanud Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49, millega täiendati Tartu Vangla kodukorda punktiga 2.3, mis näeb ette, et vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. Sama haldusaktiga muudeti ka teisi vangla kodukorra punkte nii, et see ei näe alates 1. oktoobrist 2017 kinnipeetavale enam ette võimalust soetada sigarette ja süütamisvahendeid vangla kaupluse vahendusel ega reguleeri sigarettide tarbimise aega päevakavas.
15.Kaebaja on kohtule esitanud eelnimetatud käskkirja tühistamise nõude kui ka kohustamisnõude, mille sisuks on kohustada, et vastustaja võimaldaks kaebajal vanglas suitsetada ja vangla poest sigarette ning süütamisvahendeid soetada. Samuti palub kaebaja tühistada 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse.
16.Riigikohus selgitas 7. juuni 2018. a määruses haldusasjas nr 3-17-2610, et sisulist tähendust pole asjaolul, kas kinnipeetav vaidlustab tühistamisnõudega vangla direktori käskkirja, millega muudeti vangla kodukorda või konkreetseid vangla kodukorra sätteid, millega võeti kinnipeetavatelt õigus vangla territooriumil suitsetada. Suitsetamise keelu vaidlustamine on võimalik nii käskkirja kui ka kodukorra vaidlustamise kaudu. Seega, kuna kaebaja eesmärgiks on saada vanglas suitsetada ning sigarette ja süütamisvahendeid soetada, siis on nende eesmärgi saavutamiseks esitatud õiged nõuded (tühistamisnõue ja kohustamisnõue).
17.Suitsetamise keeld vanglas tugineb tubakaseadusele (TubS). TubS § 29 on loetletud kohad, kus suitsetamine on keelatud. Nimetatud sättes vanglaid nimetatud ei ole. Samas näeb sama seaduse § 30 lg 1 ette, et territooriumi valdaja võib keelata suitsetamise üldse oma territooriumil või seda piirata. Tartu Vangla on kodukorra punktiga 2.3, mis kehtestati selles asjas vaidlustatud Tartu Vangla direktori käskkirjaga, keelustanud suitsetamise vangla territooriumil täielikult.
18.VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
18.1.VangS § 105 lg 1 kohaselt on vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. VangS § 105 lg 2 näeb ette, et vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. VangS § 15 lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu vastutav minister määrusega. Justiitsminister on keelatud esemete nimekirja ning suitsetamise korralduse kehtestanud vangla sisekorraeeskirjaga. VSkE § 82 lg 1 näeb 1. oktoobrist 2017 ette, et kinnipeetava vastuvõtmisel selgitatakse välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine. Sama paragrahvi lg 3 täpsustab, et avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav annab tootja poolt kokku pandud suitsetatavad tubakatooted ja tuletikud vanglateenistusele hoiule või hoiustab kinnipeetav need vanglateenistuse poolt määratud kohas ajaks, kui tal ei ole õigust viibida kohas, kus on lubatud suitsetada. VSkE varasem redaktsioon lubas vanglas suitsetada selleks ettenähtud kohas ja vanglateenistus väljastas kinnipeetavale tubakatooted suitsetamise ajaks. VSkE § 641 punktid 3 ja 31 näevad ette, et vanglas on keelatud süütamisvahendid ja suitsetatavad tubakatooted ja
3-18-381 esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
18.2.VangS § 15 lg 4 järgi võis vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele, sh võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (VangS § 15 lg 2 p 3).
18.3.Võrreldes varasema redaktsiooniga on seega VSkE 1. oktoobrist 2017 kehtivas redaktsioonis keelatud suitsetatavate tubakatoodete ja süütamisvahendite omamine, samuti puudub kinnipeetavatel võimalus soetada sigarette ja süütamisvahendeid vangla vahendusel. Suitsetamise ning suitsetamiseks vajalike esemete ja ainete keeld Tartu Vanglas tulenes seega TubS §-st 30, VSkE § 8 lg-test 1, 3 ja § 641 punktidest 3 ja 31 koosmõjus Tartu Vangla kodukorra punktiga 2.3. Lisaks on suitsetamise keelamine seotud VSkE kuni 1. oktoobrini 2017 kehtinud lg-ga 2 ja 21, mis tunnistati 1. oktoobrist 2017 kehtetuks. Nimetatud normid nägid ette, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida ning kinnipeetaval on suitsetada lubatud üksnes tootja poolt kokku pandud sigarette. Nimetatud sätete tühistamise tulemusena on koosmõjus vangla kodukorras sätestatud keeluga Tartu Vanglas suitsetamine keelatud.
18.4.Kuna vangistusseadus andis justiitsministrile õiguse keelata määrusega vanglas teatud esemete omamine ja korraldada vanglas suitsetamise piiranguid ning keelatud esemete nimekirja täiendamise ning piirangute kehtestamise õigus on ka vanglal (VangS § 41 lg 2), siis on suitsetamise keelu ning sigarettide ja süütamisevahendite soetamise piirangud kehtestanud pädevad isikud. Kohus möönab, et õigusselguse põhimõttega olnuks enam kooskõlas selgesõnalise suitsetamise keelu kehtestamine vangistusseaduses või vangla sisekorraeeskirjas (eelkõige VsKE § 641) ning tubakaseaduses (TubS § 29), kuid valitud lähenemine ei ole õigusvastane ega põhiseadusega vastuolus, sest eelnimetatud õigusaktide normidest koosmõjus on arusaadav, et muudatuste tulemusena ei ole suitsetamine Tartu Vanglas 1. oktoobrist 2017 enam lubatud.
19.Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlustatud käskkiri on materiaalselt õiguspärane.
20.Põhiseadus ei näe õigust suitsetada ette iseseisva põhiõigusena, see on kaetud üldise vabadusõigusega. Kahtlemata riivab Tartu Vanglas kehtestatud suitsetamise keeld koosmõjus sigarettide ja süütamisvahendite keelustamise ja soetamisvõimaluse puudumisega kaebaja üldist vabaduspõhiõigust. Põhiseaduse §-s 19 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse puhul on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ehk seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. jaanuari 2000. a otsust asjas nr 3-2-1-152-09, p 11).
21.Vangla ning kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium rõhutavad, et piirangu kehtestamise vajadus on tingitud kahest peamisest eesmärgist. Ühelt poolt kaitsta inimeste tervist vanglas ning teisalt tagada vangla julgeolek. Mõlemad eesmärgid kaaluvad üles kaebaja õiguse suitsetada vanglas. Kohus nõustub haldusorganite seisukohtadega.
22.Üldteada asjaolu on, et suitsetamine kahjustab tervist ja suitsetamisest loobumisega kaasnevad ajutised ebameeldivused. Teisalt tuleb arvestada, et pikemas perspektiivis on suitsetamisest loobumine inimesele kasulik. Kohus arvestab Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 esitatud seisukohtadega.
3-18-381 Ringkonnakohus asus seisukohale, et suitsetamise keelamiseks kinnipidamisasutuses esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, kaaskinnipeetavate, vanglaametnike ning teiste vanglat külastavate inimeste tervise kaitses ning suitsetamisest loobumise positiivsed küljed kaaluvad üles vabaduse suitsetada (vt määruse p 28). Nimetatud määruses selgitas kohus määruse punktis 25 ka suitsetamisega kaasnevaid tagajärgi. Kohus leidis, et „[...] üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine südameveresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Sellisteks haigusteks on ennekõike südameveresoonkonna haigused, kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused ja kopsuvähk. Tubakatoodetes leiduvat nikotiini peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamist ennast peetakse sõltuvushaiguseks, mis kahjustab närvisüsteemi. [...] Suitsetamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis. WHO andmetel on tubaka tarbimine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr
1.[...] Ringkonnakohus nõustub, et mõni või koguni enamus kirjeldatud võõrutusnähtudest võib üksikul juhul esineda, kuid on seisukohal, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Ringkonnakohus lisab, et kuna esialgse õiguskaitse taotleja ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt ka suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Ringkonnakohus ei nõustu ka õiguskantsleri 15.04.2016. a arvamuses väljendatud seisukohaga, et töötajate ja kaaskinnipeetavate tervise kaitse on juba kindlustatud sellega, et siseruumides suitsetamine on keelatud ning suitsetamisele ka selleks kohandatud õuealal kehtivad piirangud. Ringkonnakohus leiab, et ka piiratud õuealal ei ole välistatud passiivne sundsuitsetamine.“ Kohus lähtub käesoleva asja lahendamisel nimetatud seisukohtadest ning on seisukohal, et vanglas suitsetamisele kehtestatud piirang on proportsionaalne meede ega ole vastusolus põhiseaduse §-s 19 sätestatud põhiõigusega.
23.Kaebaja väidab, et mittesuitsetamine kahjustab tema tervist ja ta kannatab keeldude pärast.
24.Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et suitsetamise keelamise tulemusena on tal tekkinud olulised terviseprobleemid. Kohus nõustub siiski, et tubakast loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud. Võõrutusnähud on eelduslikult esimestel nädalatel tugevamad, kuid need mööduvad ning võõrutusnähtude leevendamiseks on võimalik kasutada ravi (nikotiiniplaastrite või nikotiininätsude kasutamine, tabletiravi). Kohtul puudub alus arvata, et kaebajale ei olnud tagatud vangistusseaduse §-des 52 ja 53 ette nähtud võimalus saada tervishoiuteenust ja ravi.
25.Samuti ei saa suitsetamise keelamisest tingitud võimalikud ebamugavused kujutada endast selliseid kannatusi, mis kvalifitseeruks piinamisena või väärikust alandava kohtlemisena. Suitsetamisele kehtestatud piirangutest tulenevate mõjutuste intensiivsus konkreetsele isikule oleneb muuhulgas sellest, milline oli isiku võimalus enne piirangu rakendamist suitsetada. Oluline on eristada vanglasse just saabunud isikut ning vanglas pikaajaliselt viibinud isikut. Vanglas viibinud isiku võimalused suitsetada olid vabaduses viibinud isikust ka varasema regulatsiooni kehtimise ajal oluliselt piiratumad. Tartu Ringkonnakohtu 6. märts 2018. a määrusest nr 1-15-324 nähtuvalt kannab kaebaja pikaajalist vanglakaristust (vt eelnimetatud lahendi p 1). Seega rakendus kaebajale ka varasem suitsetamisele kehtestatud piirangud, mille kohaselt oli lubatud kinnipeetaval suitsetada vanglas selleks ettenähtud kohas ja ajal. Tartu Vanglas oli kinnipeetavatel varasema regulatsiooni kohaselt lubatud suitsetada jalutusboksis eelduslikult üks kord päevas ja võtta jalutusboksi kaasa kuni kolm sigaretti. Sellises mahus
3-18-381 suitsetamine ei saanud tekitada sedavõrd suurt nikotiinisõltuvust, et käsitleda keelust tulenevaid mõjutusi kaebajale intensiivsetena. Kohtu hinnangul ei ole kolmelt sigaretilt päevas täielikule keelule üleminekuga kaebaja õigusi rikutud.
26.Ebakohane on ka kaebaja võrdlus avavanglas viibivate isikute ja vanglaametnikega. Esiteks pole tegemist võrreldavate gruppidega, sest avavanglas ja kinnises osakonnas viibivad kinnipeetavad on allutatud erinevale kinnipidamisrežiimile ning teiseks ei ole ka avavanglas viibivatel kinnipeetavatel õigust suitsetada vangla territooriumil. Suitsetamine on vangla territooriumil keelatud kõikidel isikutel. Seega ei kohelda kaebajat põhjendamatult teisiti. Isegi, kui kaebaja paigutataks avavanglasse, ei oleks tal õigust vangla territooriumil suitsetada. Asjaolu, et vanglaametnikud saavad suitsetada väljaspool vangla territooriumi, ei muuda vangla territooriumil suitsetamisele kehtestatud piirangut õigusvastaseks ega põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus nõustub ka vangla seisukohaga, et väljapool vangla territooriumit suitsetamine ei ole seotud tubakavaba elu- ja töökeskkonna loomisega vanglas.
27.Lisaks ei ole kohtu hinnangul kehtestatud piirangute hindamisel vähetähtis ka asjaolu, et kinnipeetavate suitsetamisvõimalusi on vähendatud Tartu Vanglas järkjärgult. Aastal 2015 võis kinnipeetav omada Tartu Vanglas jalutusboksis suitsetamiseks maksimaalselt 5 sigaretti. Aastal 2016 vähendati lubatud sigarettide arvu nii, et kinnipeetav võis jalutuskäigule kaasa võtta maksimaalselt kolm sigaretti. Vaidlusaluse korraldusega kehtestati üldine suitsetamise keeld ning kinnipeetaval ei ole lubatud jalutuskäigule võtta kaasa ühtegi sigaretti. Eelnevast nähtub, et uuele korrale üleminek on olnud sujuv ning kaebaja nikotiinisõltuvus ei saanud eelnevaid piiranguid arvestades eelduslikult olla suur.
28.Lisaks tervise kaitsmise vajadusele on piiranguid õigustava asjaoluna välja toodud vangla julgeoleku kaitsmise vajadus. Kohtupraktikast teadaolevalt ei ole harvad juhtumid, kus suitsetamisvahendeid on üritatud kinnipeetavate poolt toimetada siseruumidesse ning neid eluosakondades selleks mitteettenähtud kohtades kasutada. Vangla on välja toonud ka statistika, millest nähtub, et enne suitsetamise keelamist esines arvestatav hulk intsidente, kus kinnipeetavad üritasid toimetada sigarette siseruumidesse või rikkusid suitsetamiskorda (vt tl 29 pöördel). Põhjendatud on ka vangla osutus sellele, et tubakat ja süütamisvahendeid saab ning on ka kasutatud vanglas nn mitteametliku maksevahendina. Samuti kätkeb suitsetamine siseruumides olulist ohtu vangla julgeolekule. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et piirangu tulemusena ei lubata suitsetamiseks vajalikke esemeid ja aineid üldse vangla territooriumile, mis vähendab ka nende siseruumidesse sattumise riski. Tõsi, vanglal on jätkuvalt järelevalve kohustus, kuid see on eelduslikult vähem ressursimahukas, sest sigarettide ning süütamisvahendite vanglasse sattumise risk lähtub eelkõige väljastpoolt. Ehk teisisõnu, kui sigarette ja süütamisvahendeid on võimalik soetada vangla vahendusel ning neid vanglas selleks ette nähtud kohtades kasutada, on nende eluosakonda jõudmise risk suurem. Juba vanglasse lubatud esemete ja isikute läbiotsimine on ressursimahukam kui vangla nn välispiiri ning vanglat külastavate isikute kontrollimine.
29.Kohus leiab, et suitsetamise keelamise eesmärgid on lubatavad ning selle eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud piirangud selles asjas proportsionaalsed. Kehtestatud piirangud aitavad eesmärki saavutada ehk on sobivad. Leebemate meetmete kasutamisega ei ole võimalik soovitud eesmärke samaväärselt tõhusalt saavutada. Kohtu hinnangul vastab meede selles asjas ka proportsionaalsuse nõudele, sest suitsetamise keelustamise positiivsed küljed kaaluvad üles kaebaja vabaduse suitsetada. Kehtestatud piirangud ei ole kaebajat diskrimineerivad ega põhjusta talle sellisel määral kannatusi, et need kvalifitseeruks piinamiseks või väärikust alandavaks kohtlemiseks.
3-18-381
30.Kohtu järeldust ei kummuta ka kaebaja väide, et väidetavalt arvestati talle karistuse määramisel kinnipidamistingimustega. Isikule karistuse määramisel ei lähtuta mitte kinnipidamisasutuse tingimustest, vaid isiku poolt toime pandud kuriteost ja tema süü suurusest ning karistust kergendavatest ning raskendavatest asjaoludest. Samuti arvestatakse karistuse liigi ja määra valimisel eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vanglas kehtestatud piirangud suitsetamisele on põhjendatud ega riku kaebaja õigusi ning tühistamiskaebus ei kuulu rahuldamisele.
32.Kohustamiskaebuse rahuldamine on võimalik üksnes juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud käskkirja ning tunnistab VSkE § 641 p-d 3 ja 31 põhiseadusevastaseks. Kuna kohus leidis eelnevalt, et suitsetamise keeld vanglates on õiguspärane ning proportsionaalne meede vangla julgeoleku kaitsmiseks ning aitab kaasa tervise kaitse edendamisele, siis on nimetatud alustel põhjendatud ning põhiseadusega kooskõlas ka sigarettide ja süütamisvahendite keelustamine vanglas. Kuna kinnipeetavad eelnimetatud esemeid ja sigarette vanglas kasutada ei saa, siis ei ole nende soetamise võimaldamine vangla kaupluse vahendusel samuti vajalik. Seega tuleb ka kaebaja kohustamiskaebus jätta rahuldamata. Kuna vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ning vangla kohustamiseks alused puuduvad, siis ei esine aluseid ka vaideotsuse tühistamiseks.
33.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.