Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
07. september 2016, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-7054
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Marina Davõdovitš
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.J , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.01.2016 ja lõpp 02.01.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.08.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta V.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja V.J-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
V.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.10.2015 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis lõplikuks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata, kui V.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseajaks määras kohus 2 aastat. 06.01.2016 määrusega pööras Viru Maakohus 05.10.2015 kohtuotsuse täitmisele ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 06.01.2016. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung V.J taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul on ta end alkoholi suhtes lasknud kodeerida, endise abikaasaga on suhted head, elama asub aga temast eraldi ehk vanaema juurde. Selgitab veelkord endise abikaasaga konflikti tekkimise ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kinnitab, et töökoht on olemas ja et ta armastab oma lapsi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ning ohtlikkuse taset ei ole V.J-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Prokurör viitab ka kinnipeetava alkoprobleemidele ning märgib, et vangistatu suhtes on pooleli uus kriminaalasi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.J-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama kinnipeetavale ja tema endisele abikaasale ühisvarana kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, kus praegu elab endine abikaasa koos alaealiste lastega. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et
endine abikaasa ei ole nõus kinnipeetavaga ühes korteris elama ning soovib kohtu kaudu ühisvara jagamist. Muu elukoha võimalikkuse kohta vanglast saabunud materjalis teavet ei ole. Seega on kohus seisukohal, et isikul puudub vabanemisel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetaval on täitemenetluses elatisenõue summas 36 513,69 eurot, ei ole töökoha puudumisel isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik – vanaema ja ema on valmis isikut moraalselt toetama ja kinnitavad, et suhted V.J-iga on head. Samas endise abikaasaga on suhted konfliktsed ja pingelised, lapsed ning endine abikaasa kardavad kinnipeetavat ja tema vanglast vabanemist, kuna isik on korduvalt kasutanud nende suhtes vägivalda. Kinnipeetava ema ei välista seda, et pärast vabanemist võib poeg toime panna uue vägivaldse kuriteo, kui ta jätkab alkoholi tarvitamist, sest alkoholijoobes olles muutub V.J-i käitumine väga agressiivseks. Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetav on vanglas hõivatud majandustöödel ning osaleb riigikeele õpingutel A1 tasemel. Iseloomustuses on märgitud, et käitumine vangistuses on olnud hea. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Alkoholisõltuvust isik ise ei tunnista, kuna oma sõnul joob ainult lahjat õlut peale tööd lõõgastumiseks. Samas kõik kuriteod abikaasa vastu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise ning vägivaldse käitumise vaheline seos on tõendamist leidnud. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 51%, mis on keskmisest kõrgem. Ohustatud on konkreetsed isikud (lähedased, pereliikmed). Oht on kõige tõenäolisem enesevalitsemise kaotamisel olukordades, kus ei alluta kinnipeetava reeglitele ning soodusteguriks on alkohol. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav õigustab toimepandud vägivallategusid, mis viitab probleemide lahendamise oskuse puudulikkusele, eeldab, et teised inimesed mõistavad maailma tema moodi. Isik ei hinda ühiskonnas kehtivaid norme ega reegleid ning on oma vajaduste rahuldamiseks valmis neid rikkuma. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud kontrollnõudeid ja kohus pööras karistuse täitmisele. Seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole V.J-ile mõju avaldanud ning ta ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.
Lisaks on prokurör välja selgitanud, et V.J-i suhtes on pooleli kriminaalasi nr. 15233001664 KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja § 120 alusel. Kohus on seisukohal, et V.J-i puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.