Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-3329
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. augusti 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Shegaep Chatanov (ik 33901132214) kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebus
1-6 alusel ja kohustati täitma KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Määrus jõustus 22. veebruaril 2016.
Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et S. Chatanovile etteheidetav rikkumine on aset leidnud.
5.2 Kaebuse keskne argument seisneb selles, et karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna tegemist ei ole raske rikkumisega. Arvestama peaks S. Chatanovi vanust ja tervisliku seisundit. Kaitsja leiab, et S. Chatanovit oleks saanud mõjutada leebemate meetmetega. 5.3 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 5.4 S. Chatanov on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Harju Maakohtu
2016. Seega on käesoleval juhul S. Chatanovile määratud käitumiskontroll tähtajaga kuni katseaja, mistõttu ei saa käitumiskontrolli tähtaega enam pikendada. 5.5 Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks ka S. Chatanovile täiendavate kohustuste määramist. Tegemist on isikuga, keda on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud juba mitmendat korda, ent kes sellele vaatamata ei ole suutnud katseaja tingimusi täita. Seejuures on S. Chatanov ka enne eelmist ennetähtaegset vabastamist lubanud, et on teinud järeldused kontrollnõude rikkumise - alkoholi tarvitamise osas – ja lubanud, et ei tarbi enam üldse alkoholi (vt Harju Maakohtu 4. veebruari 2016 määrus, millega süüdlane vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega). Kui isik teadis, et alkoholi tarvitamine võib saada talle takistuseks katseaja läbimisel, olnuks tal võimalik sõltuvuskäitumise osas midagi ette võtta. Üksnes asjaolu, et kaitsja hinnangul oli tegemist kerge joobega, maakohtu määruse tühistamiseks põhjust ei anna. Alkoholikeelu rikkumist isiku puhul, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo alkoholijoobes olles, tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Samuti on isiku vanust ja tervislikku seisundit arvestatud nii talle karistuse mõistmisel kui ka tema karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisel. Apellatsioonikohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et isik ei oleks oma tervisliku seisundi tõttu võimeline adekvaatselt kontrollnõuete tähendusest ja rikkumiste tagajärgedest aru saama. Vastupidi – kuivõrd üks oluline argument ennetähtaegse vabastamise juures oli just isiku lubadus, et ta loobub täielikult alkoholi tarvitamisest (vt eelviidatud määrus), siis oli S. Chatanov vägagi hästi teadlik rikkumisega seotud tagajärgedest. Sellele vaatamata rikkus ta kontrollnõuet juba 3 kuu möödumisel tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.