Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-15-262 − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-15-262 Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdlane U.S avaldas istungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Kaitsja leidis, et U.S-ile tuleb anda võimalus näidata, et ta suudab elada seaduskuulekat elu. Ta soovib minna tööle, tal on vabanedes kindel elukoht ja ta soovib olla toeks oma lastele. U.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine on põhjendatud. Prokurör oma kirjalikus seisukohas palus ennetähtaegse vabastamise taotluse jätta rahuldamata. U.S-i on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku seitse korda, kehtivaid karistusi viis. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, sealhulgas korduvalt kelmusi ja kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikut on alates 1999. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Vabanemisel isikul töökoht puudub. Arvestades isiku varasemat käitumist, kindla töökoha ja piisava sissetuleku puudumine suurendab prokuröri hinnangul U.S-i poolt kuritegude toimepanemise tõenäosust varalise kasu saamise eesmärgil. Prokuröri hinnangul isikul puudub KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes vabanemisjärgselt alaline elukoht. Kindla elukoha puudumine ei võimalda teostada järelevalvet süüdlase käitumise üle. Käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Pidades silmas isiku eelnevat elukäiku, korduvat karistatust ja suhteliselt kõrget retsidiivsuse tõenäosust, leiab prokurör, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. U.S-i puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida U.S-i käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Tema varasema elukäigu põhjal on tõenäoline, et kontrollitud keskkonnast lahkudes ja majanduslike raskuste tekkimisel naaseb isik varasema elustiili juurde, seega praegusel hetkel oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. U.S on kombeks omakasu huvides ära kasutada usaldavaid ja lihtsameelseid inimesi, mis teeb ta ohtlikuks eeskätt kaitsetumale osale ühiskonnast. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tartu Maakohtu 28.01.2015.a otsusega mõisteti U.S-ile lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust, mida süüdlane kannab alates 30.10.2014.a. Kuna U.S on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära vähemalt poole, siis on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 (5)

1-15-262 U.S-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevalt kannab ta teist reaalset vangistust. Viimase kuriteo pani süüdlane toime 2012. aastal ning pärast seda ei ole ta uusi süütegusid toime pannud. Ka vangistuses puuduvad U.S distsiplinaarkaristused. Seega on U.S käitunud viimased 4 aastat õiguskuulekalt. U.S-i puhul võib positiivsena välja tuua, et kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku teine osa, lk 51-53) kohaselt on ta osalenud tööhõives majandusabitöödel koristajana ja toidujagajana, osales aktiivselt, oli väga motiveeritud ning töid ei valinud. U.S paigutati 01.04.2016.a ümber Tartu Vangla Avavanglasse. Temaga on läbi viidud motiveeritud vestlused riskiteemadel (töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, mõtlemine ja käitumine, alkoholi kuritarvitamine, hoiakud). Vabanemisel on U.S toetav lähivõrgustik, kes aitab kaasa süüdlase resotsialiseerumisele ning kindel elukoht. Korteriomanik R. R. on andnud garantiikirja selle kohta, et U.S võib temale kuuluvasse korterisse xxxxxxxx-xxxxxxxx vabanemisel elama asuda. Vabanedes puudub süüdlasel küll kindel töökoht, kuid U.S on motiveeritud asuma tööle ning võlgnevusi tasuma. U.S saatis 29.04.2016.a Võru kohtumajja kirja, milles lubab, et ei pane enam uusi kuritegusid toime, kuna ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda. On oma tegudest järeldused teinud ning tunneb tehtu üle häbi, eelkõige oma laste ees. Soovib vabanedes oma lapsi materiaalselt ja moraalselt toetama hakata. Lisaks soovib kohe tööle asuda ning hakata võlgnevusi tasuma. Lubab hoida eemale kriminaalse taustaga tuttavatest. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on U.S rahuliku ja vaikse loomuga, agressiivset käitumist ei tähelda. Enne vangistust elas 2 aastat seaduskuulekat elu, viimane kuritegu toime pandud 2012. aastal, suutis keskenduda tööle ja lastele. U.S kuritegelikke hoiakuid ei täheldatud. Saab aru oma tegudest, on neid analüüsinud ning praegu oleks olukorra lahendanud teisiti – jätkanud kokkuleppe alusel laenu maksmist ning vastanud kannatanu telefonile. U.S-i poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 35%, ohtlikkus seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Kohtu hinnangul on U.S oma varasemast käitumisest vastavad järeldused teinud, ta kahetseb tehtut ning soovib edaspidi vanglasse sattumist vältida. Seega tuleb süüdlasele anda võimalus tõestada, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Ennetähtaegsel vabastamisel ning kriminaalhooldusele allutamisel säilib U.S-i üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui U.S rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Et ei toimuks tagasilangust, tuleb U.S-ile määrata lisakohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Kuna U.S-i puhul on oht, et majanduslikesse raskustesse sattudes võib ta toime panna varavastaseid kuritegusid, siis tuleb majandusliku toimetuleku kindlustamiseks ning mõtestatud tegevusega hõivatuseks määrata talle lisakohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Süüdlane andis istungil nõusoleku määrata temale katseajaks eelnimetatud lisakohustused. Lisaks eelpool nimetatud kohustustele, tuleb U.S katseaja jooksul täita ka KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei esita määruskaebust, jõustub kohtumäärus 17. augustil 2016.a. Kohtumääruse jõustumise kuupäeva seisuga, so 17.08.2016.a on U.S karistusest ärakandmata 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust, seega tuleb U.S-ile määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses. 4 (5)

1-15-262 Menetluskulud Süüdlasele U.S-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat M. P. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks 97,68 euro ulatuses. Süüdlaselt U.S-ilt tuleb välja mõista riigi kasuks 97,68 eurot.

Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.