lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-4649/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-4649/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
01.07.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-4649/25Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-4649

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2016. a., Tallinn

Kohtuasja number

1-16-4649

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Sten Lind

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 27. mai 2016. a otsus A.R-i süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses kiirmenetluse korras

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav A.R

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1) Jätta süüdistatava A.R-i apellatsioon karistuse mõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. 2) Jätta süüdistatava A.R-i apellatsioon menetluskulude osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 27. mai 2016. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati A.R süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 11 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest 25. mail 2016.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud, s.o sundraha 322,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 120 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2.A.R tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, uuesti, 25. mail 2016 püüdis Tallinnas XXX asuvast XXX kauplusest varastada 6 pakki peekonit kokku 33,55 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumata põhjusel, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljumisel kinni ning kaup tagastati kauplusele.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.R, kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse ja menetluskulude osas. Apellant leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on liialt range ja taotleb ringkonnakohtult selle ülevaatamist. Leiab, et tal tuleks ära kanda vaid eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistus ning käesoleva kuriteo osas tuleks menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 alusel lõpetada. Ta ei ole kunagi kauplusesse läinud varguse toimepanemise eesmärgil. Tahtlus midagi varastada tekitab tal alati siis, kui näeb rikkalikke kaubalette. Ei pea õigeks seda, et maakohus heidab talle ette varasemaid kriminaalkaristusi. Ta on varasemad karistused ära kandnud ning käesoleva kuriteo eest karistuse mõistmisel ei tohiks varasemaid karistusi arvesse võtta. Taotleb menetluskulude jätmist riigi kanda või kohustada vanglat kindlustama teda tööga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Esmalt märgib kohtukolleegium, et süüdistatava taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on ainetu, sest maakohtule sellise taotluse esitamise õigus on ainult prokuröril süüdistatava nõusolekul. Praeguses asjas prokurör maakohtule sellist taotlust esitanud ei ole. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani. Maakohus mõistis A.R-ile karistuseks vangistuse 1 aastaks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse seda, et kuritegu jäi katse staadiumi ja materiaalne kahju puudub. Maakohus märkis põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb jätkuvalt toime vargusi, mistõttu varasemad karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud.

2(4)

Kuna A.R pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, siis kohaldas maakohus tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendas mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid A.R-ile kergendada.

mõistetud karistust

Seega on A.R-i apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.

5.Järgnevalt peatub kohtukolleegium A.R-ilt välja mõistetud menetluskuludel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kriminaalmenetluse kulude täielikult riigi kanda jätmist kehtiv kriminaalmenetlusseadus ei võimalda. Seega on süüdistatava A.R-i taotlus menetluskulude täielikult riigi kanda jätmiseks põhjendamatu. Lähtudes KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 antakse väljamõistetud kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks süüdistatavale aega üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui süüdistatav ei ole selle tähtaja jooksul kohtukulusid hüvitanud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri sundtäitmise korraldamiseks kohtutäiturile. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist sätestava KrMS 18. peatüki
3.jaos ei nähta otsesõnu ette võimalust, et kohus saaks kohtuotsuse tegemisel määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ühest kuust pikemat tähtaega. Sellist võimalust ei tulene otsesõnu ka KrMS § 180 lg-st 3, milles sätestatakse kohtu pädevus võimaldada hüvitada kohtukulusid ositi. Seoses sellega on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 20. veebruari 2012. a otsuses nr 3-1-1-2-12 ja 9. detsembri 2013. a otsuses nr 3-1-1-109-13 asunud seisukohale, et lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on siiski kohus ka kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Praeguses kriminaalasjas on maakohus kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega otsuse vabatahtliku täitmise üldist ühekuulist tähtaega. Seega on maakohus juba pikendanud menetluskulude tasumise üldist tähtaega. Maakohtu otsus ei ole veel jõustunud, sest süüdistatav vaidlustas selle apellatsiooni korras. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik

3(4)

menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (7. detsembri 2012. a otsus nr 3-1-1-120-12 ja 9. detsembri 2013. a otsus nr 3-1-1-109-13). Seega on A.R võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Siinjuures lisab kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. Kohtukolleegiumil puuduvad volitused kohustada vanglat süüdistatav A.R tööga kindlustama. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et A.R-ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

6.Seega on A.R-i apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. Menetluskulude osas jätab kohtukolleegium süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.