Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
27. aprill 2017.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-4649
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär Prokurör
Ingrid Koddo juuresolekul Ave Arnim (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
27.04.2017 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.O, isikukood 36106200387xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.05.2016 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.05.2016 ja lõpp 21.01.2018. Kinnipidamisasutuses S.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikule xxx poolt tagatud vabanemisel elukoht, aadressile xxx. Kinnipeetaval on xxx. On õppinud xxx ning osalenud erinevatel täiendavatel kursustel. Enne kinnipidamist ei töötanud, sai töövõimetuspensioni. Varem enda sõnul töötanud xxx ja majutusüksuses xxx 1996-1998; ka xxx. Alates 02.12.2009 töötas xxx (katseajaga). Isikule on määratud töövõimetuspension (töövõime kaotus 50%). Töö puudumise korral peab loomulikuks varastamist. Käesolevalt on isikule
Positiivseks võib lugeda, et vanglas osaleb ta tööhõives. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Need asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 22 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades S.O kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole S.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. S.O vabaneb 21.01.2018, mis on veel küllalt pikk aeg. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vaatamata sellele pani ta toime uue esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.O vabastamisega temale Harju Maakohtu 27.05.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik Larissa Prokopenko /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.