Kohtulahend

Tartu vangla ei toeta D.D taotlust.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vanglaga. Süüdimõistetu D.D avaldas kohtuistungil, et ta on alustanud sotsiaalprogrammide läbimist ja on nõus vangla poolt nimetatud kriminaalhoolduse kohustuste võtmisega.

KOHTU SEISUKOHT

D.D kannab karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on D.D temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et D.D plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava õele N.B. kes on andnud nõusoleku, et D.D asub sinna elama. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses korteris elamiseks. Aadressil XXXX elavad ka kinnipeetava ema T.B ja isa B.P. Mõlemad on andnud nõusolekusellesse korterisse elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.D on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Seejuures kannab ta kolmandat korda vangistust. Sellele vaatamata ei ole mõistetud karistused osutanud D.D-le mingit eripreventiivset mõju – ta ei ole oma kuritegelikku käitumist lõpetanud, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Eelnev viitab sellele, et D.D on omandanud kriminaalsele subkultuurile iseloomulikud hoiakud ning väärtushinnangud, millele on omane ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse kas ükskõikne või kogunisti vastanduv suhtumine. Seejuures on tema väärtushinnanguid ja igapäevast tegevust mõjutanud alkoholisõltuvus. Lisaks sellele on ta ise tunnistanud ka hasartmängusõltuvust. Nimelt kannab ta käesolevat karistust röövimise eest, mille pani toime

just rahalise kasu saamise eesmärgil, mängides röövitud sularaha maha kasiinos. Eelnevat arvestades on risk, et D.D jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, jätkuvalt olemas. Positiivne on see, et käesoleva vangistuse kandmise ajal tegeleb kinnipeetav taasühiskonnastavate tegevustega, et püüda uute kuritegude toimepanemise riski maandada. Ta on alustanud sotsiaalprogrammide läbimist, lisaks on ta omandanud riigikeele A1 taseme ning osalenud tööhõives. Samas ilmneb iseloomustusest, et ehkki D.D saab aru oma eksimustest ning tunnistab muutuste vajalikkust, otsib ta siiski probleemidele kiiret lahendust ebaefektiivseid vahendeid kasutada, ohvriempaatia on puudulik. Positiivne on ka see, et vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht ning oma perekonna toetus, nii moraalne kui ka materiaalne. Samas ei ole kohus veendunud, et pere toetus vähendaks D.D puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Nimelt olid nimetatud tugifaktorid tal olemas ka siis, kui ta pani toime oma eelmised kuriteod. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus D.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtu hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et D.D ei jätka uute kuritegude toimepanekut.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.