Kohtulahend

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-13-10644

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2016 Jõhvi kohtumajas

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 14.06.2016 erakorraline ettekanne M.B-le Viru Maakohtu 09.01.2014 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks

Süüdimõistetu

M.B, isikukood XXX, xxx

Kirjalikus menetluses

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Kroliina Sild esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele M.B-le täiendav kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 08.08.2016. M.B tunnistati Viru Maakohtu 09.01.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 8; § 424 järgi ja karistati KarS § 64, § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud 26 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati karistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi M.B täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1, 2 alusel kohustati xxx heastama kuriteoga tekitatud kahju ning mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus xxx temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 10.05.2016 sai Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik vastuse järelepäringule Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuurist, millest selgus, et 28.04.2016 kell 20:40 xxx toimus lähisuhtevägivalla juhtum, kus M.B toimetati kainenema. Indikaatorvahendi kasutamise tulemusel mõõdetud alkoholijoove 1,29 mg/l kohta väljahingatavas õhus. 25.05.2016 antud kirjalikus seletuses selgitab M.B , et xxxning tekkis riid. Abikaasa kutsus välja politseipatrulli ning M.B viidi arestimajja, kust ta hommikul vabanes. Samuti selgitab M.B, et käsil on lahutusprotsess ning loodab kohtupoolsele mõistmisele. On nõus läbima alkoholivastase ravi.

Esmakohtumine M.B-ga toimus 31.01.2014 a., mille käigus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuse tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega, peale mida M.B kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Lähtuvalt katseajaks planeeritud tegevustele on M.B-ga viidud läbi motiveerivad vestlused alkoholi tarvitamisest loobumisest ning võimalike alternatiivide leidmisest. M.B läbis sotsiaalabiprogrammi „xxx 10.05.2016 sai Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik vastuse järelpäringule Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuurist, millest selgus, et 22.04.2016 on alustatud kriminaalmenetlus nr 16244000384 KarS § 199 lg 1 tunnustel. 27.04.2016 antud kirjalikus seletuses kirjutab M.B, et 20.03.2016 pani toime varguse, olles tugevas alkoholijoobes. Lisaks on M.B'i suhtes algatatud väärtegu KarS § 218 lg 1 tunnustel. Vaatamata sellele, et M.B rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, leiab kriminaalhooldusametnik, et karistuse täitmisele pööramine tema puhul käesoleval ajal on ennatlik. M.B väljendab sõnaliselt motiveeritust oma eluviisi muutmiseks. Varasemalt on M.B läbinud xxx“. Registreerimisnõuet täidab M.B korrektselt. Kriminaalhooldusametnik taotleb M.B-le määrata täiendav kohustus - läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 08.08.2016. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoitada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on järginud korrektselt kontrollnõudeid, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kohus leiab, et M.B-le täiendava kohustuse määramine aitab tal vabaneda alkoholisõltuvusest, mis aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hooldusk avas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata M.B-le täiendav kohustus vastavalt KarS § 75 lg 2 p 5 – läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 08.08.2016.