Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

14.juuni 2016.a. Rapla, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-15-8364

Kohtunik

Lea Pavelson

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne Remo Klimovi kohta.

Süüdimõistetu

Remo Klimov, isikukood 38911014910, elukoht xxxxxx maakond xxxxxxx alev xxxxxxx xxxxx.

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §-de 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Kehtestada Remo Klimovile lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Kohustus algab Remo Klimovile määruse kättesaamise päevast. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud Remo Klimov on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 28.03.2016.a. Remo Klimov kuriteos KarS § 199 lg. 2 p.p. 7 ja 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta, millest kahtlustatavana kinnipidamisega 02.-03.06.2015.a., 05.-07.08.2015.a. ja 06.-08.10.2015.a. loeti kaheksa (8) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi üksteist (11) kuud ja kakskümmend kaks (22) päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt ei pööratud vangistust täitmisele, kui Remo Klimov kaheksateist (18)

kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt esmakohtumine R. Klimoviga toimus 27.04.2016, talle tutvustati tema õigusi ja kohustusi ning selgitati korralduslikku poolt. Remo Klimov on katseajal toime pannud kaks õigusrikkumist, s.o 20.05.2016 avaliku korra raske rikkumine (väärtegu) ja 03.06.2016 kehalise väärkohtlemise. Mõlemad õigusrikkumised on toime pandud alkoholijoobes. 02.06.2016 kirjaliku seletuse kohaselt on R. Klimov 19.05.2016 olnud sõbra sünnipäeval ja tarvitanud alkoholi. 20.05.2016 soovis ta minna Järvakandi Vallavalitsusse, sest talle oli eelnevalt email tulnud, kus oli kirjas, et ta visatakse korterist välja kui ta 31.05.2016ks üürivõlga ära ei maksa. Vallamajas läks sõneluseks, sest R. Klimovi väitel oli tal kokkulepe eelnevalt olemas üürivõla ositi tasumiseks. R. Klimovi sõnult tõstis ta häält ning oli veidi alkoholijoobes. 06.06.2015 andis R. Klimov suulise seletuse telefoni teel, mille kohaselt eitab 03.06.2016 RP löömist. Isiku sõnul kakles ta LP, kes teda ründas ilma põhjuseta. R. Klimov tunnistas, et oli antud vahejuhtumi ajal alkoholi tarvitanud, enda sõnul vaid paar siidrit. Vestluste tulemusel leiab kriminaalhooldaja, et R. Klimov ei mõista täielikult enda õigusvastase käitumise ning alkoholi tarvitamise vahelisi seoseid. Samas mõistab ta, et peab alkoholi tarvitamist vähendama ning sellest tulenevalt on isik registreerinud aja psühhiaatri vastuvõtule 13.06.2016. Remo Klimovil on soov alustada alkoholivastase raviga. Remo Klimov on senise katseaja jooksul täitnud kontrollnõudeid ja teinud koostööd. Seepärast palub kriminaalhooldaja kehtestada Remo Klimovile lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest käitumiskontrolli nõuete täitmise osas Remo Klimovile etteheiteid ei ole. Vangistuse kandmine ilmselgelt alkoholisõltuvusest vabanemisele kaasa ei aita. Kohtul puudub alus kahelda kriminaalhooldaja hinnangus lisakohustuse vajalikkuse kohta.