lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4969/154

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4969/154
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
991
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4969/103Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval18.05.20151-14-4969/117Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval03.08.20151-14-4969/124Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.09.20151-14-4969/129Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.10.20151-14-4969/149Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja18.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4969

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 18. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Dmitri Belohhin (isikukood 38303240355), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 18. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Dmitri Belohhin kannab alates 14.01.2014 Tartu Vanglas temale Pärnu Maakohtu 18.05.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud kolme aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg lõppeb 14.01.2017.
2.Tartu Maakohus 18.05.2016 määrusega jättis D. Belohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 2.1 Dmitri Belohhin on varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Ta on toime pannud eriliigilisi süütegusid - korduvalt liiklussüütegusid (sh liiklusnõuete rikkumisega põhjustanud inimese surma), varavastase süüteo ja karistuse täitmise vastase süüteo. Käesoleval ajal kannab D. Belohhin karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. 2.2 D. Belohhinile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (3 korda). Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele (sh karistustele, mida võimaldati kanda vabaduses) on D. Belohhin jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole teda õiguskuulekusele mõjutanud.

2.3 D. Belohhini kuriteo asjaolud on rasked. Teda on süüdi mõistetud selles, et ta 2013. aastal käitles korduvalt kanepit (kokku 98,96 g) ja MDMA-d sisaldavaid tablette ecstasy kogumassiga 179,01 g (milles 38,09 g MDMA-d). D. Belohhin on kuriteod toime pannud eesmärgiga aidata sõpra (kes lubas ka raha maksta), narkootikume ta ise juba aastaid tarvitanud ei ole. Lisaks on kuriteo asjaolud rasked ka seetõttu, et D. Belohhin aitas oma tegevusega ilmselgelt kaasa sellele, et tema omandatud ja hoitud narkootikume oleks võimalik hilisemalt turustada. Pärnu Maakohtu 18.05.2015 otsusest nähtuvalt on D. Belohhini omandatud narkootikum jõudnud edasi lõpptarbijateni. 2.4 Kohus leidis, et D. Belohhini käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Süüdimõistetul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teave sellest ei võimalda olla veendunud, et D. Belohhin on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. 2.5 Kohus pidas positiivseks, et D. Belohhin on 14.09.2015-26.02.2016 osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk,“ 18.11.2015-29.02.2016 teinud kaasa vangla majandustöödel ja tegelenud vanglas ka spordiga. Samuti luges maakohus positiivseks, et D. Belohhinil on kindel elukoht oma vanemate juures, lähedaste tugi (sh on vanemad valmis poega esialgu ka materiaalselt toetama), talle on tagatud kindel töökoht ja ta on väljendanud motivatsiooni rahalisi nõudeid vähendada. Samas märkis kohus olulisena aga ära sellegi, et D. Belohhin elas ja töötas samades kohtades ka enne vangistust, samuti olid tal olemas lähedased. Seega ei ole nimetatud asjaolud mõjutanud D. Belohhinit oma käitumist muutma. 2.6 Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades asus maakohus seisukohale, et D. Belohhini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et tema puhul saab täheldada positiivseid momente, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja vangistuse vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (eelkõige varasem elukäik, kuriteo asjaolud ja osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse D. Belohhin ise, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 3.1 D. Belohhin märgib, et ta on saavutanud kõik individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid, tema viimasest distsiplinaarkaristuses on möödas rohkem kui üheksa kuud, vähem kui ühe kuu pärast kustub üks karistustest ning ta on mõistnud karistuste vajalikkust. 3.2 D. Belohhin leiab, et tulevase kuritegeliku käitumise ennustust ei saa teha tema varasemate karistuste põhjal. Ta on nüüd mõistnud, et igale kuriteole järgnevad temale olulised piirangud ning ta on võtnud kindla sihi jätkata oma elu edaspidi õiguskuulekalt. D. Belohhin tahab võimalust näidata, et ta on suuteline käituma õiguskuulakalt ning tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli, millega saab toetada positiivseid muutusi temas. 3.3 Veel leiab D. Belohhin, et lapse sünd on erakorraline perekondlik sündmus ning märgib ära oma soovi olla koos perega ning toeks abikaasale ja lapsele. Hetkel on abikaasa lapsepuhkusel ning laps vajab täisväärtuslikku elu, mida D. Belohhin saaks tagada pere keskel olles ja sissetulekuid omades. Sissetulekud võimaldaksid tasuda ka hagisid. D. Belohhin toonitabki lõpetuseks, et tal on kindel elukoht, töökoht, toetavad lähedased, uus pereliige ja motivatsioon rahalisi nõudeid vähendada. Ta väga palub võimalust ühineda oma perega ja elada seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et D. Belohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata ja rõhutab määruskaebusele vastates üksnes järgmist.
5.Ringkonnakohus möönab, et D. Belohhini vangistusaegses käitumises on täheldatavad mõningased positiivsed momendid ning samuti ootavad teda vabaduses ees elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, s.o esinevad asjaolud, millele on oma määruskaebuses tähelepanu juhtinud ka süüdistatav ise. Eelnev ei ole aga D. Belohhini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks piisav.
6.Nimelt leiab ka apellatsioonikohus, et arvestades D. Belohhini varasemat elukäiku, tema korduvaid vangladistsipliini rikkumisi ja kuriteo asjaolusid, ei saa kinnipeetava karistuse eesmärke veel lugeda täidetuiks. D. Belohhini lubadused käituda edasiselt seaduskuulekalt, tema soov olla toeks oma perekonnale ning viide asjaolule, et viimasest distsiplinaarkaristusest on möödas üheksa kuud, ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Kõigepealt ei pea kolleegium üheksat kuud nii pikaks tähtajaks, et selle põhjal saaks järeldada kinnipeetava käitumise muutumist. Teiseks annavad korduvad vanglakorra rikkumised omakorda aluse kahtlemiseks nii süüdimõistetu motivatsioonis elada oma elu edasiselt seaduskuulekalt kui tema suutlikkuses järgida vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.