lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4969/129

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4969/129
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4969/103Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval18.05.20151-14-4969/117Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval03.08.20151-14-4969/124Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.09.20151-14-4969/149Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja18.05.20161-14-4969/154Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium06.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4969

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. septembri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Dmitri Belohhin, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 22. septembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Dmitri Belohhin kannab Pärnu Maakohtu 18.05.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud 3 aasta pikkust vangistust. KarS § 68 kohaldades loeti tema karistusaja alguseks 14.01.2014. Karistusaeg lõpeb 14.01.2017.
2.Tartu Maakohus 22.09.2015 määrusega jättis D. Belohhini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on järgmised. 2.1 D. Belohhini vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud (perekond, elu- ja töökoht, reaalsed tulevikuplaanid), mis võiksid toetada tema vabastamist, kuid need olid kinnipeetaval olemas ka varasemalt ja ei hoidnud teda kuritegudest eemale. Süüdimõistetut on juba varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud palju kordi, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varasemad eriliigilised karistused ei ole D. Belohhinile positiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude sooritamist. Käesolevat karistust kannab ta suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteo, s.o suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest.

2.2 D. Belohhinit on distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimane on määratud 12.06.2015. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Seega on D. Belohhin sõnades väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid oma käitumisega vangistuse jooksul ta seda kinnitanud ei ole. 2.3 Vangla poolt materjalide esitamise ajal kandis D. Belohhin karistust Tallinna Vanglas, kuid alates 29.07.2015 on ta vastavalt täitmisplaanile ümber paigutatud Tartu Vanglasse. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtule dokumentide esitamise ajaks kinnipeetavale veel vanglas ka individuaalset täitmiskava koostatud. D. Belohhini suhtes olid kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtestatud ka lisapiirangud (kirjavahetuse ja telefoni kasutamise ning lühiajaliste kokkusaamiste õiguse keeld), mistõttu ei olnud tal varem võimalik vangla pakutavatest programmidest osa võtta. D. Belohhini sõnul on talle praegu sotsiaalprogramm ette nähtud, aga selle läbimist ei ole alustatud. Kohus leiab, et kinnipeetaval tuleb alustada vanglas taasühiskonnastava tegevusega, läbida sotsiaalprogramme ning käituda edaspidi rikkumisi toime panemata. Alles seejärel saab kohus asuda seisukohale, kas D. Belohhin on ka tegelikult valmis oma elu muutma ning kas teda on võimalik enne tähtaega vabastada.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse D. Belohhin, taotledes lahendi tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. 3.1 D. Belohhin märgib, et Tallinna Vangla toetab tema vabastamist. Kuna suurema osa ajast viibis ta just seal, siis saavad nemad täpsemalt hinnata tema valmisolekut naasta ühiskonda ja võimalusi kohanemisel elektroonilise valvega. Ka oli vangla teadlik tema distsipliinirikkumistest. 3.2 D. Belohhin toonitab, et garantiiks, mis kindlustab vabanemisel tema poolt talle etteantud tingimuste täitmise, on tema perekond (poeg, kes sündis 6 kuud pärast kinnipeetava vangistamist) ja töökoht. Isaks saamise fakt muutis tema ellusuhtumist ja ta saab aru, kui vajalik ta on pojale ja naisele lapse esimestel eluaastatel. Praeguseks vanglas veedetud aeg on pannud kindla aluse tema muutumisele, kuna ta ei soovi, et pere peaks tema pärast kannatama. Igatsus poja järele muudab inimest rohkem kui kõik vanglas pakutavad programmid. Samas sai ta teada, et jõuab lõpetada programmi, mille kinnipidamisasutus määras talle määruskaebuse läbivaatamiseni. D. Belohhin märgib ka, et kuigi tema naine elab koos tema (s.o D. Belohhini) vanematega, kes toetavad ja abistavad, aitaks tema enda tagasitulek nii majanduslikus (kuna ta asub kohe tööle) kui ka koduses situatsioonis. Nimelt püüab abikaasa lapse kõrvalt lõpetada keskkooli ja tema saaks õhtuti tegeleda lapsega. Firma, kus tal oleks võimalik kohe tööle asuda, kuulub perekonnatuttavale. See omakorda loob aluse heale töösuhtele, mis suuresti aitab sulanduda ühiskonda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et D. Belohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Vaidlustatud kohtulahendis toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt D. Belohhini väidetest rõhutab täiendavalt vaid järgmist.
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad kaalukad vastuargumendid D. Belohhini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamisele. Nimelt näitab süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus (kaheksal korral) selgelt, et senised karistused ei ole temale oodatud eripreventiivset mõju avaldanud. Seetõttu puudub kohtul ka alus arvata, et kantav karistus (reaalsetest vangistustest juba kolmas) oleks olnud varasematest edukam ja süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes oma kuritegelikku käitumist. D. Belohhini kinnitused, et rohkem ta kuritegusid toime ei pane ning just lapse sünd on motiveerinud teda oma elu muutma,

apellatsioonikohut siinkohal ei veena. Kinnipeetava sellise väite vastu räägib ilmekalt seegi asjaolu, et tal on kolm distsiplinaarkaristust, kusjuures viimane neist mõisteti talle alles 12.06.2015. Seega ei ole ei isaks saamine ega ka vangla range järelevalve tingimused mõjutanud D. Belohhinit kohandama oma käitumist vastavusse kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitega. Tõdemus, et Viru Vangla olemasolevate andmete juures süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist toetab, siinjuures kohtutele siduv ei ole.

6.Ringkonnakohus tutvus käesoleva otsustuse tegemisel ka D. Belohhini elukaaslase J.N. avaldusega, milles ta palub vabastada kinnipeetava vangistusest. J.N. kirjeldab avalduses oma praeguseid raskeid elutingimusi, s.o vajadust lõpetada kool, väikelapse kasvatamisega kaasnevaid raskusi, majapidamise koormat ning hirmu, et emapalga äralangemisel jääb ta oma pojaga ilma sissetulekuta. Kriminaalkolleegium peab äärmiselt kahetsusväärseks, et J.N. ei saa tema jaoks väga keerulises olukorras loota oma elukaaslase ja lapse isa peale. Ainuüksi see asjaolu aga ei luba vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada süüdimõistetut, kelle osas puudub kohtul veendumus, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja isiku kuritegelik käitumine on jäänud minevikku. Nagu juba märgitud, ei omista ringkonnakohus D. Belohhini isakssaamise faktile ja tema sellest tingitud väidetavale muutumisele nii suurt kaalu kui kinnipeetav ise. Tema vastavate kinnituste ja lubaduste usaldusväärsuse seavad tõsiseltvõetava kahtluse alla nii tema varasem elukäik kui vangistuses toime pandud distsipliinirikkumised. Kinnipidamisasutuses edasise viibimise jooksul on aga võimalik D. Belohhini mõjutamine erinevate sotsiaalprogrammide määramise läbi
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.