3-1-1-45-16 30. mai 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Roosma Kohtuasi Kriminaalasi Jüri Mäe (Mägi) süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-5123 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jüri Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrei Matvejev, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4. mai 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. veebruari 2016. a määrus osas, millega kohaldati Jüri Mäe suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, ja Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016. a määrus osas, millega jäeti maakohtu määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamises muutmata.
2.Jätta Jüri Mäe suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.
Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonnale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri Mäele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jüri Mägi tunnistati Harju Maakohtu 9. septembri 2014. a otsusega süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti nimetatud karistus kaetuks Harju Maakohtu 22. oktoobri 2013. a otsusega mõistetud 3-aastase vangistusega ning KarS § 68 lg-le 1 tuginedes arvati kaks eelvangistuses viibitud päeva karistusaja hulka. J. Mäe lõplikuks karistuseks kujunes 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti 25. veebruar 2013. Maakohtu otsus jõustus 25. septembril 2014 ja J. Mäele mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
2.Viru Vangla esitas 22. detsembril 2015 Viru Maakohtule materjalid J. Mäe suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks. Vangla märkis, et J. Mäge on karistatud väärteo korras 30 korda ja kriminaalkorras 14 korda. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu 4. korda. J. Mägi on pannud varalise kasu saamiseks süstemaatiliselt toime vargusi ning arvestades, et tal on 18 307 eurot täitmata rahalisi kohustusi, võib ta vanglast vabanemisel kuritegude toimepanemist jätkata. Samuti on J. Mägi juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ning toime pannud kehalise väärkohtlemise ja narkokuriteo. Süüdimõistetu võib joobeseisundis muutuda agressiivseks ja kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab veelgi läbikäimine kriminaalkorras karistatud isikutega, ükskõikne suhtumine seadustesse ja kesine probleemilahendamisoskus. J. Mägi jätkas kuritegude toimepanemist nii kriminaalhoolduse ajal kui ka vanglas.
3.Viru Maakohtu 5. veebruari 2016. a määrusega kohaldati J. Mäe suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli ning teda kohustati järgima 12 kuu jooksul pärast vangistuse ärakandmist KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ning lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud nõudeid ja kohustusi. Kokkuvõtlikult olid maakohtu seisukohad järgmised.
3.1.J. Mäe iseloomustus ja senine käitumine annavad alust arvata, et ta võib panna pärast karistuse ärakandmist toime uusi kuritegusid. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras ning ta viibib vanglas 4. korda. Uute õigusrikkumiste toimepanek pole olnud juhuslik ning J. Mägi jätkas kuritegude toimepanemist ka vanglas. Lisaks on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ei suuda vangla range järelevalve all õigusrikkumiste toimepanemisest loobuda, on ta ohtlik ka vabaduses. Samuti pani J. Mägi varalise kasu saamiseks süstemaatiliselt toime vargusi. Kuna süüdimõistetul on 18 307 eurot täitmata rahalisi kohustusi, võib ta pärast vanglast vabanemist sattuda taas majanduslikesse raskustesse. Iseloomustuses kirjeldatud isikuomadused ja läbikäimine kriminaalkorras karistatud isikutega suurendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi.
3.2.J. Mägi vajab pärast karistuse ärakandmist sotsiaalsel kohanemisel abi ja järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal allutatakse süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalvele ja temaga tehakse tööd uute kuritegude ärahoidmiseks.
3.3.Kuna J. Mäel puudub alaline elukoht, paneb kohus talle KarS § 75 lg 1 p 1 alusel kohustuse otsida endale elukoht kahe nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatada elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. Samuti tuleb süüdimõistetul täita KarS § 75 lg 1 p-des 2–6 ning lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud nõudeid ja kohustusi.
4.Viru Maakohtu 5. veebruari 2016. a määruse peale esitasid kaebused J. Mägi ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrei Matvejev, kes taotlesid maakohtu määruse tühistamist. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta märgiti kaebustes kokkuvõtlikult järgmist.
4.1.Kuna J. Mäel puudub Eestis alaline elukoht, pole tema suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. KarS § 75 lg 1 p 1 ei võimalda panna süüdimõistetule kohustust endale elukoht otsida. Samuti pole J. Mäel võimalik endale kahe nädala jooksul elukohta leida. J. Mägi pole registreeritud ühegi kohaliku omavalitsuse piirkonnas, tal pole raha eluruumi või eluaseme üürimiseks ja tõenäoliselt ei oska ta sotsiaalelamu kohta taotleda.
4.2.Maakohus jättis negatiivse tulevikuprognoosi tegemisel tähelepanuta, et süüdimõistetu käitus karistuse kandmise ajal rahuldavalt ja vangla toetas korduvalt tema ennetähtaegset vabastamist. Samuti soovib J. Mägi asuda pärast karistuse kandmist elama Soome Vabariiki. Seal on süüdimõistetul rohkem võimalusi tööd leida ja isikud, kes on valmis teda toetama.
5.Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016. a määrusega jäeti Viru Maakohtu 5. veebruari 2016. a määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise osas muutmata. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu seisukohad järgmised.
5.1.Maakohus arvestas kõiki KarS § 871 lg 1 p-s 3 loetletud asjaolusid ja asus põhjendatult seisukohale, et J. Mägi võib panna pärast vangistuse ärakandmist toime uusi kuritegusid. Samuti märkis maakohus õigesti, et alalise elukoha puudumine ei takista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Elukoha puudumisel on võimalik panna süüdimõistetule KarS § 75 lg 1 p 1 alusel kohustus endale elukoht otsida. Alalise elukoha olemasolu vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu ning selle leidmiseks on võimalik saada abi kriminaalhooldusametnikult ja kohalikult omavalitsuselt.
5.2.Kui asuda seisukohale, et elukoha puudumine välistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, poleks võimalik allutada käitumiskontrollile süüdimõistetuid, kes vastavad muudele KarS §-s 871 sätestatud tingimustele ja kelle ühiskonnaohtlikkus on elukoha puudumise tõttu veelgi suurem. Selline olukord on vastuolus KarS § 871 eesmärgiga ja asetab elukohta omavad süüdimõistetud põhjendamatult halvemasse seisu. Samuti on sellisel juhul võimalik elukoha olemasolu eitamisega karistusjärgsest käitumiskontrollist lihtsakoeliselt pääseda.
5.3.Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei riiva ebaproportsionaalselt J. Mäe õigusi. Süüdimõistetu soovib küll Soome elama asuda, kuid kohtul pole võimalik kontrollida, kas tema väited sealse toetava tutvusringkonna ja töövõimaluste kohta vastavad tõele. Samuti pole teada, kuidas kavatseb süüdimõistetu rahaliste vahenditeta välisriigis hakkama saada. J. Mäe suhtes kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli KarS § 871 lg-s 3 sätestatud minimaalseks tähtajaks. Kui süüdimõistetu viib oma positiivsed kavatsused ellu, võib kriminaalhooldaja taotleda J. Mäele pandud kohustuste kergendamist või tühistamist.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016. a määruse peale esitas kaebuse J. Mäe kaitsja A. Matvejev, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.
6.1.Kuna J. Mäel puudub Eestis alaline elukoht, pole tema suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. KarS § 75 lg 1 p 1 ei võimalda panna süüdimõistetule kohustust endale elukoht otsida. Samuti pole J. Mäel võimalik endale
kahe nädala jooksul elukohta leida. J. Mägi pole registreeritud ühegi kohaliku omavalitsuse piirkonnas, tal pole raha elupinna üürimiseks ja tõenäoliselt ei oska ta sotsiaalelamu kohta taotleda.
6.2.Välisriiki elama asumisel poleks karistusjärgne käitumiskontroll vajalik. J. Mäel on Soomes rohkem võimalusi tööd leida ja seal on isikud, kes on valmis teda toetama.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Praeguses asjas panid kohtud J. Mäele KarS § 75 lg 1 p 1 alusel kohustuse endale elukoht otsida ja kohaldasid selliselt toimides ebaõigesti materiaalõigust. Nimetatud vea tõttu tuleb kohtumäärused tühistada. Kuna J. Mäel elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.
8.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 5. veebruari 2016. a määruse osas, millega kohaldati J. Mäe suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, ja Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016. a määruse osas, millega jäeti maakohtu määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamises muutmata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsustuse, millega jätab J. Mäe suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse.
9.J. Mäe kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonnale summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) määruskaebuse koostamise eest. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015. a otsuse p-dest 2 ja 23 rahuldada. Kuna Riigikohus tühistab vaidlustatud kohtumäärused, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.