2.Määrata vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksander Lõhmusele osutatud riigi õigusabi eest 89,28 eurot (sh käibemaks).
3.Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksander Lõhmuselt menetluskuluna riigituludesse 89,28 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest.
1-26-3776 Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99926700021306 selgitusse märkida: „Aleksander Lõhmus, kriminaalasja nr 126-3776, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
O TE
L
4.Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partneerid kasuks 89,28 eurot (sh käibemaks) vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu Aleksander Lõhmuse kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord
O
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
E
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
IS
1.Tartu Maakohtu 29.06.2026 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-26-3776 tunnistati Aleksander Lõhmus süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati 1-aastase vangistusega alates 12.04.2026. Kohtuotsus jõustus 23.07.2026.
ST
U
M
2.Viru Vangla esitas 9.10.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 12.04.2027, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Lisaks tehakse ettepanek kohustada A. Lõhmust mitte tarvitama alkoholi ja otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks.
JÕ
U
3.Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Aleksander Lõhmus hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Oht seisneb eeskätt vägivalla- ja varavastaste kuritegude toimepanemises ning alkoholi kuritarvitamisega seotud õigusrikkumistes. Isiku varasem kuritegelik käitumine hõlmab muu hulgas röövimist, kehalist väärkohtlemist, raske tervisekahjustuse tekitamist, vägistamiskatset, avalikku vargust vägivallaga ning mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Iseloomustuse kohaselt suureneb uute õigusrikkumiste toimepanemise risk eelkõige alkoholi tarvitamisel, rahaliste raskuste korral ning olukorras, kus isik ei suuda oma käitumist ja emotsioone kontrollida. Samuti on märgitud, et süüdimõistetu tegutseb sageli impulsiivselt ning allub negatiivsele mõjule.
4.Viru Ringkonnaprokuratuur ei toeta süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuratuuri hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge, arvestades süüdimõistetu ulatuslikku kriminaalset minevikku, alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme, varasemaid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist. Prokuratuur märgib, et Aleksander Lõhmus on kriminaalkorras
1-26-3776 karistatud 20 korral, millest 16 karistust on arhiveeritud, ning viibib vangistuses 14. korda. Prokuratuuri hinnangul ei anna senine käitumine alust järeldada, et süüdimõistetu järgiks vabaduses õiguskorra nõudeid või täidaks talle kriminaalhoolduse käigus pandavaid kohustusi. Seetõttu ei pea prokuratuur tema tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks. Süüdimõistetu ja kaitsja seisukohad kohtuistungil
O TE
L
5.Kohtuistungil taotles Aleksander Lõhmus enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Ta selgitas, et soovib pärast vabanemist elada XXX asuvas ema korteris. Tema sõnul on korteri võtmed õe käes ning korteriga seotud kulud on tasutud. Süüdimõistetu avaldas, et soovib pärast vabanemist elada vabaduses ning hoiduda edaspidi õigusrikkumistest.
E
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
O
6.Kaitsja M. Allikmäe palus Aleksander Lõhmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja leidis, et Viru Vangla esitatud taotlus on põhjendatud, viidates muu hulgas asjaolule, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab vanglas majandustöödel ning talle on olemas vabanemisjärgne elukoht. Samuti osutas kaitsja süüdimõistetu terviseseisundile ja motivatsioonile saada vabaduses õiguskuulekalt hakkama. Kaitsja nõustus alkoholi tarvitamise keelamisega katseajal, kuid pidas ebavajalikuks kohustust otsida endale töökoht.
IS
7.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksander Lõhmus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
U
ST
U
M
8.Kohus märgib esmalt, et Aleksander Lõhmusele on mõistetud karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel lähtuda KarS § 76 lg-s 1 sätestatust. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Aleksander Lõhmus talle mõistetud karistusest, s.o ühest aastast vangistusest, ära kandnud 6 kuud ja 29 päeva ehk enam kui poole karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
JÕ
9.KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Seega tuleb kohtul hinnata nii isiku senist elukäiku kui ka tema käitumist vangistuse kandmise ajal ning nende asjaolude pinnalt prognoosida tema edasist õiguskuulekust. KarS § 76 lg 4 annab kohtule seejuures ulatusliku kaalutlusruumi ning kohus peab hindama kõiki süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid nende kogumis.
1-26-3776
O TE
L
10.KarS § 76 lg 5 järgi on tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes katseaja määramisega. Sama sätte kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt peab käitumiskontrollile allutatud isik elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Iseloomustuse kohaselt puudub Aleksander Lõhmusel kindel elukoht. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et soovib pärast vabanemist elada XXX asuvas korteris, kus elas varem tema ema. Ta märkis, et korteri võtmed on tema õe käes ning korteriga seotud kulud on tasutud. Süüdimõistetu ei esitanud kohtule siiski andmeid ega dokumente, mis võimaldaksid nimetatud elukoha olemasolu või selle kasutamise õigust kontrollida. Seetõttu ei ole kohtul võimalik veenduda, et süüdimõistetul on pärast vabanemist olemas alaline elukoht. Juba see asjaolu räägib tingimisi enne tähtaega vabastamise vastu. Kohus peab siiski vajalikuks hinnata ka teisi KarS § 76 lg 4 kohaseid asjaolusid.
O
11.Kuna süüdimõistetule mõistetud vangistus ei ületa ühte aastat, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Seetõttu puudub kohtul võimalus hinnata individuaalse täitmiskava täitmist või selles seatud eesmärkide saavutamist.
E
12.Kinnipeetava käitumist vangistuse kandmise ajal iseloomustavad positiivselt asjaolud, et Aleksander Lõhmus töötab vanglas koristajana, tema käitumine vangistuse ajal on olnud nõuetekohane ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatud asjaolud räägivad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise kasuks.
ST
U
M
IS
13.Kohus leiab siiski, et süüdimõistetu vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust tulenevat negatiivset ohuprognoosi. Riigikohtu praktika kohaselt on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt. Käesoleval juhul tekitavad kahtlusi süüdimõistetu edaspidises õiguskuulekas käitumises eelkõige tema ulatuslik kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemid, varasemad ebaõnnestunud mõjutusvahendid ning A. Lõhmuse isikuomadused ja kuritegelikud hoiakud.
JÕ
U
14.Aleksander Lõhmust iseloomustab ulatuslik kriminaalne minevik. Teda on kriminaalkorras karistatud 20 korral ning ta viibib vangistuses 14. korda. Tema toime pandud kuriteod on olnud eriliigilised ning hõlmanud muu hulgas vargusi, röövimist, raske tervisekahjustuse tekitamist, kehalist väärkohtlemist, ähvardamist, sõiduki ärandamist, joobes juhtimist ning vägistamise katset (Hispaanias). Tegemist ei ole üksikute või juhuslike rikkumistega, vaid pikaajalise ja püsiva õigusvastase käitumismustriga. Kuritegude toimepanemist on varasemalt soodustanud alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, grupi mõju, puudulik probleemilahendusoskus ning soov saada varalist kasu. Ka käesolevat karistust kannab süüdimõistetu süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu korduv karistatus ning asjaolu, et ta viibib vangistuses juba neljateistkümnendat korda, et varasemad karistused, sealhulgas reaalselt kantud vangistused, ei ole soovitud mõju avaldanud. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et nüüdseks kantud karistus oleks tema hoiakuid või käitumist sellisel määral muutnud, mis võimaldaks prognoosida tema õiguskuulekat käitumist vabaduses.
1-26-3776
15.Lisaks on Aleksander Lõhmus varem kriminaalhoolduse ajal korduvalt rikkunud talle pandud kohustusi ning jätkanud kuritegude toimepanemist. See näitab, et varasemad leebemad mõjutusvahendid ei ole tema puhul olnud piisavalt tõhusad. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu täidaks ka käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi või alluks nõuetekohaselt käitumiskontrollile. Ainuüksi eeskujulik käitumine vanglas ei võimalda teha järeldust, et süüdimõistetu on püsivalt muutunud.
O
O TE
L
16.Kohus näeb märkimisväärset kuriteoriski ka süüdimõistetu alkoholi tarvitamises. Iseloomustusest nähtub, et tema varasemad õigusrikkumised on olnud tihedalt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Ka viimase kuriteo asjaolud viitavad alkoholi rollile tema õigusrikkumistes, kuivõrd ta pani toime korduvaid vargusi alkoholi saamise eesmärgil. Kinnipeetav ei ole pidanud alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks. Asjaolu, et vangistuse kandmise ajal on alkoholi tarvitamine olnud välistatud, ei anna kohtule piisavat alust järeldada, et alkoholiga seotud riskid oleksid ka vabaduses maandatud. Arvestades alkoholi kuritarvitamise pikaajalist mõju süüdimõistetu käitumisele, ei saa kohus välistada tagasilangust ega sellest tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu.
E
17.Tähelepanu väärib ka süüdimõistetu sotsiaalne keskkond. Iseloomustuse kohaselt kuuluvad tema suhtlusringkonda peamiselt kriminaalse taustaga isikud, kellega koos on ta tarvitanud alkoholi ja toime pannud õigusrikkumisi. Seetõttu ei pea kohus realistlikuks eeldust, et vabastamise korral kaoks suhtlusringkonnast tulenev kuriteorisk.
U
M
IS
18.Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal võimalik järeldada, et Aleksander Lõhmuse hoiakud on vangistuse ajal niivõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks oluliselt vähenenud. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul esineb endiselt impulsiivsust, puudulik probleemilahendusoskus ning vähene suutlikkus hinnata oma tegude tagajärgi. Korduv karistatus, varasem käitumine ja iseloomustuses toodud andmed ei anna kohtule veendumust, et Aleksander Lõhmus suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda ja hoiduda uutest kuritegudest.
JÕ
U
ST
19.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust, isikuomadustest ja käitumisest tulenevat negatiivset ohuprognoosi. KarS § 76 lg 4 kohaste asjaolude kogumis hindamisel ei teki kohtul piisavat veendumust, et Aleksander Lõhmus hoiduks vabaduses uutest kuritegudest. Samuti puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll oleksid tema puhul piisavalt mõjusad vahendid uute kuritegude ärahoidmiseks. Seetõttu tuleb Aleksander Lõhmus jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
20.Aleksander Lõhmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisel osales kaitsjana vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 89,28 eurot koos käibemaksuga. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalidega tutvumiseks 30 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 25 minutit. Kohus peab taotlust põhjendatuks ning määrab riigi õigusabi tasuks 89,28 eurot. Nimetatud summa on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu ning tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus A. Lõhmuselt menetluskuluna välja 89,28 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest.
1-26-3776
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
/allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.