Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2016, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-4414 (16259000355)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Riina Palmi
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
J.H süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
Kaitsja
J.H , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 5 klassi, emakeel vene keel, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 08.03.2001 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a katseajaga, 2) 13.11.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; 266 lg 2 p 1, 121 järgi 10 k vangistusega KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärteokorras 13 korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2016 vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada J.H KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.11.2015 otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 10 (kümme) kuud vangistust võrra ning J.H liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 18.-20.05.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka, J.H’l kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada vangistus 717 (seitsmesaja seitsmeteistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel allutada J.H üldkasuliku töö tegemise ajal Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 alusel kohustada J.H üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. J.H vabastada istungisaalis vahi alt. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista J.H-lt menetluskuluna sundraha 430 (nelisada kolmkümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada J.H tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 568 eurot ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt üheteistkümnel kuul 47 eurot ja viimasel kuul 51 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700037892 ning selgitus: „J.H , 1-16-4414, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud,
pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
J.H süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, juhtis 18.05.2016.a kella 20.25 paiku Lääne-Virumaal Tamsalus Paide mnt 1. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. J.H joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyser 8000 seeria nr 80-004515, mille mõõtetulemus oli 1,09 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega J.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 13.11.2015 Viru Maakohtu poolt mõistetud kandmata karistuse 10 kuud vangistust võrra ja mõista J.H-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.05.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kanda jääb 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 717 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel allutada J.H üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2,4 ja 8 alusel kohustada J.H üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Süüdistatav J.H on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.H on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 645 eurot), kuid mitte rohkem kui poole võrra. Käesolevas kriminaalasjas on kokkuleppe kohaselt menetluskuludeks sundraha summas 430 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 138 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel tuleb menetluskulud kokku summas 568 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.