Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas Argo Stami 23.04.2014. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud ärakandamata 3 aasta 11 kuu 29 päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu 25.04.2012. a otsusega mõistetud 2 kuu vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 09.05.2014. Argo Stam kannab karistust veel Harju Maakohtu 25.04.2012. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda KarS § 121 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Maakohus jättis 02.02.2016. a määrusega muutmata Tartu Maakohtu 23.04.2014. a otsusega mõistetud karistused. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.12.2013 ja lõppeb 02.02.2018. Argo Stamil avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 04.01.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Argo Stam andis nõusoleku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Argo Stami tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Argo Stamil on vabanemisel olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Kinnipeetava elukaaslase K.V. sõnul on Argo Stamil võimalik tööle saada XXX. Argo Stamil on head suhted oma elukaaslase ja vanaemaga. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab Argo Stami tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega ning ülejäänud karistusajaks käitumiskontrolli nõuetele allutamine on tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Isiku vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega annab talle võimaluse kohaneda tavaeluga kontrollitud tingimustes. Süüdimõistetu Argo Stam selgitas kohtus, et edaspidi hoidub ta narkootikumidest, soovib minna töötukassa kaudu tõstukijuhi kursustele ja tööle. Kohtuniku seisukoht Argo Stam kannab karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 2 p 1 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Argo Stam on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Argo Stami vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanik J.F. ja korteris elav K.V. andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Argo Stami on kriminaalkorras karistatud kahel korral, milliste otsuste alusel ta praegu kannab vangistust, so teise inimese peksmise ja tervisekahjustuse tekitamise eest ning suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini korduvas omandamises ja edasiandmises. Argo Stam on viibinud varasemalt kriminaalhooldusel üks kord Harju Maakohtu 25.04.2012. a otsuse alusel. Katseaeg ebaõnnestus, kuna Argo Stam pani selle jooksul toime uue kuriteo, mistõttu pööras Tartu Maakohus 23.04.2014. a otsusega ärakandmata karistuse täitmisele. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tartu Vangla karistas teda 04.09.2015. a käskkirjaga 5 päeva kartseriga kuuekuulise katseajaga, kuna ta hoidis keelatud esemeid. Tartu Vangla hindab uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 44%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%.

Argo Stamil on vabanemisel olemas elukoht korteris, kus elab tema elukaaslane koos nende pojaga. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Elukaaslase sõnul on Argo Stamil võimalus tööle saada XXX, kus töötab ta ise. Töökoha olemasolu on oluline, kuna ta kannab karistust mh kuriteo toimepanemise eest varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal 22.04.2016 seisuga tasumata nõudeid 10 421,41 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Elukaaslase sõnul on nende suhted Argo Stamiga alati head olnud ning enne vangistust osales ta ühise lapse kasvatamises Positiivne on asjaolu, et vangistuse kestel omandas Argo Stam põhihariduse ning jätkab keskhariduse omandamist. 12.08.2015 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Argo Stam alustas kanepi tarvitamist 18-aastaselt. Kanepit suitsetas ta igapäevaselt umbes 5 aastat, mille järel asendas selle alkoholiga. Viimased aastad enne vangistust tarvitas amfetamiini 1-2 korda nädalas, segades seda alkoholiga. Seega on Argo Stamil nii alkoholikui ka narkootilise aine sõltuvusprobleemid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Argo Stami vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilisele järelevalvele on põhjendatud. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad suhted lähedastega. Kuigi kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, on tegemist tema esimese reaalse vangistusega. Argo Stam on viibinud vangistuses rohkem kui kaks aastat, mis on piisav aeg, et esmakordse reaalse vangistusena täidaks karistus oma eesmärgi. Vangla iseloomustuse andmetel vajab Argo Stam toetust ja lisa motiveerimist oma eesmärkide realiseerimiseks. Kriminaalhooldus aitab teostada tema suhtes vangistusjärgselt järelevalvet ning mõjutada teda jätkama õiguskuuleka eluviisiga, samuti aidata vabaduses toime tulla alkoholi- ja narkootikumide sõltuvusprobleemidega. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada, tuleb Argo Stamile määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustused: mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest või võtta end töötuna arvele ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud või sõltuvusprobleemidega isikutega ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata. Tulenevalt toimepandud süüteo iseloomust ei tohi ta omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti tuleb ta allutada elektroonilisele valvele, vastava nõusoleku on ta andnud. Kuna Argo Stam on toime pannud tahtliku esimese astme kuriteo, on võimalik talle KarS § 751 lg 3 p 2 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-12 kuud. Kohus leiab, et 5 kuud on selleks piisav aeg, mille jooksul on Argo Stamil rangelt kontrollitud tingimustes võimalus näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Argo Stami karistuse kandmise aeg lõppeb 02.02.2018. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et Argo Stam tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.