1-12-1737/38 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

5.N.H vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.H mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 29.03.2012.a otsusega KarS § 118 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ja mõistetud 2 aasta 8 kuulisest vangistusest määrati kohesele ärakandmisele vangistus 4 kuud. Vangistus 2 aastat 4 kuud jäeti täitmisele pööramata, kui N.H ei pane 2 aasta ja 4 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt kohustati N.H katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 29.03.2012.a Pärnu Maakohtu 01.10.2014.a määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 29.03.2012.a otsusega N.H-le mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 14.10.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 03.11.2014.a ja lõpp on 03.03.2017.a. N.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“, käesoleval ajal töötab majandustöölisena vangla sööklas. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus teisele kinnipeetavale kirja üleandmise eest. Vangla toetab N.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma venna XXX juurde õele XXX kuuluvasse korterisse XXX. Kinnipeetava vend, õde ja tütar on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Vabanemisel töökohta ei ole.

N.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistatud ühel korral ja esimest korda vanglas. Kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Elama asub XXX oma venna juurde. Endale kuuluvas korteris XXX, Tallinnas on purunenud torustik. Kohe kui saab enda korteri korda, läheb sinna. On teadvustanud, et kõik see, mis juhtus, on juhtunud tänu alkoholile. Töökoht on kogu aeg olnud. Alkoholivastasel ravil ei ole käinud. Üks distsiplinaarkaristus on. Ei ole kindel, kas vabanemisel on töökoht olemas, sest seal, kus enne töötas, läks töökoht teisele inimesele. On nõus ravile minema. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab N.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.H karistus pöörati täitmisele, kuivõrd ta ei allunud käitumiskontrolli nõuetele ja rikkus neid. Vanglas viibib esimest korda, on karistusest ära kandnud 1 aasta 6 kuud ja kanda on veel 1 aasta vangistust. Vanglas töötab majandustöölisena sööklas, osales sotsiaalprogrammis. On siiski üks distsipliinirikkumine, kuid vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Vabaduses on olemas kindel elukoht venna juures, kes on sellega nõus. Samuti leiab prokurör, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustuste määramine on põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et N.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. N.H on ühel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas on esimest korda. Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud N.H mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab N.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on N.H olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.H , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest