1-12-1737
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuli 2012.a Paide kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-12-1737
Kohtukoosseis
kohtunik Anu Tammeniit
Kriminaalasi
O.T süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi
Süüdimõistetu
O.T [ik XXX, eluk xxxxx xxx, xxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx]
Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 kohus määras:
Pikendada O.T ́ile Pärnu Maakohtu 29.03.2012.a. otsusega kohaldatud katseaega 2 (kahe) kuu võrra. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
29.03.2012.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõisteti O.T süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ja mõistetud 2 aasta 8 kuulisest vangistusest kuulub koheselt ära kandmisele vangistus 4 (neli) kuud ja vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud jätta täitmisele pööramata, kui O.T ei pane 2 (kahe) aasta ja 4 (nelja) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg algas 19.01.2012 ja lõppeb 18.01.2015. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt lisakaristusena kohustati O.T ́i mitte tarvitama katseajal alkoholi ja narkootikume. 16.07.2012.a esitas Tallinna Vangla Paide talituse kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles palus O.T-le katseaja pikendamist 2 kuu võrra. Ettekande kohaslet teostas 15.06.2012 kella 16.15 ajal kohtukohustuse täitmise kontrolli ning selle käigus tuvastati hooldusalusel alkoholijoove alkomeetriga ALCOVISOR Mercury. O.T rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 26.06.2012 toimunud registreerimisel kirjutas hooldusalune seletuse, miks oli tarvitanud 15.06.12 alkohoolseid jooke. Põhjuseks nimetas Marina selle, et tahtis veidike lõõgastuda.
1-12-1737
Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus süüdimõistetule kohaldatava katseaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et O.T on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. O.T on ise tunnistanud, et alkoholi tarvitamine on temal haigus ning päris kainena kogu aeg olla ei saa. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et kuna reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse mõistmine on KarS § 56 lg 2 kohaselt võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, ei ole O.T-le karistuse täitmisele pööramine ning talle reaalse vangistuse mõistmine praegu veel vajalik. O.T katseaeg on kulgenud senini probleemideta, kuriteoga sarnast käitumist ei ole katseajal esinenud. Seega, saavutamaks kriminaalhoolduse eesmärke ja tagamaks kontrolli süüdimõistetu edasise käitumise üle, on vajalik O.T-le kohaldatud katseaja pikendamine 2 kuu võrra.
Anu Tammeniit Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.