Kohtulahend

Süüdistatava L.T kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, Süüdistatava F.M kaitsjad vandeadvokaadid Raul Palmaru, Andres Simson ja Leon Glikman Süüdistatava OÜ Värimal kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov Süüdistatava Vjatšeslav Safonov kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov

RESOLUTSIOON:

I. Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015 kohtuotsus tühistada osaliselt, s.o

V. Välja mõista Eesti Vabariigilt L.T kasuks tema poolt kaitsjale Arvo Suuban (OÜ IdaViru Advokaadibüroo) tasutud 255 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud summa, s.o 765 eurot (sh käibemaks) jääb L.T kanda. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsusega tehti järgmised otsustused:

2.1 F.M mõisteti õigeks KarS § 294 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmises N.O. lt, AS-ilt NNN , Vjatšeslav Safonovilt ja OÜ-lt Värimal. Vjatšeslav Safonov mõisteti õigeks KarS § 298 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. OÜ Värimal mõisteti õigeks KarS § 298 lg 3 järgi esitatud süüdistuses ning L.T

KarS § 217 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses seoses Raudi kalmistuga. 2.2 F.M tunnistati süüdi KarS § 400 lg-te 1,2 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p-d 1,3 ja lg 4) - § 22 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. F.M tunnistati süüdi ka KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 9 kuud ja KarS § 2172 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat 3 kuud ja KarS § 299 lg 1 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. F.M tunnistati süüdi ka KarS § 345 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Lisaks tunnistati ta süüdi ka KarS § 294 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti F.M-i liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvestati F.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-26. november 2009, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1,3 ja KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel jäetakse mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui F.M ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loetakse 28. oktoober 2015. Lisakaristusena kohaldati F.M-i osas keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. 2.3 L.T tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2,3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 299 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kergem karistus loeti raskeimaga kaetuks ning L.T iitkaristuseks on 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mis KarS § 73 lg-te 1,3 ning KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, et L.T ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loetakse alates 28. oktoobrist 2015. Lisakaristusena kohaldati L.T osas keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. 2.4

OÜ Värimal mõisteti õigeks KarS § 400 lg 2 järgi esitatud süüdistuses.

2.5 KrMS § 2742 alusel lõpetati menetlus V. Safonovi süüdistuses KarS § 400 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p-de 1,3) järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. 2.6 KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt ja TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel mõisteti L.T-lt ja F.M-ilt solidaarselt Kohtla-Järve linna kasuks välja 210 200 eurot ja 51 senti. KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt ja TsÜS § 37 lg 1 alusel mõisteti L.T-lt Kohtla-Järve linna kasuks välja 840 069 eurot ja 18 senti.

2.7 Lisaks lahendati asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused. Muuhulgas jäeti rahuldamata OÜ Värimal ja V. Safonovi kaitsja N. Rõžovi 25. mai 2015. a taotlus riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramises summas 5664 eurot. Ülejäänud osas jäeti OÜ Värimal ja V. Safonovi kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud riigi kanda.

Apellatsioonikorras ei ole vaidlustatud maakohtu otsustust p-de 2.1, 2.4, 2.5 osas.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

Maakohtu seisukoht menetluslikes küsimustes

4.1

Mõistlik menetlusaeg

Mõistliku menetlusaja kulgu tuleb arvestada alates 2009. a novembri II poolest, mil süüdistatavad said teada nende suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest. Tegemist on keskmisest mahukama ja keerukama kriminaalasjaga (25 köidet anti kaitsjatele üle peale eeluurimise lõppu, suur ülekuulatud tunnistajate ja kahtlustatavate arv, süüdistuse maht ja sisu). Kohtueelne menetlus kestis 3 aastat, mida ei saa põhjendatuks pidada. Kohtule ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, et tõendite kogumine oli tavapärasest keerukam või aeganõudvam. Kohtumenetluse viibimise tingis kaitsjate hõivatus ning ühe süüdistatava haigus. Kohus möönis mõistliku menetlusaja rikkumist kohtueelses menetluses. 4.2

Jälitustoimingutega kogutud tõendite ning elektrooniliste tõendite lubatavus

Kohus rahuldas kaitsjate taotluse riigisaladust mittesisaldavas osas jälituslubade ja taotlustega tutvuda. Ülejäänud osas jättis kohus kaitsjate taotluse toimikuga tutvumiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kaitsjad ei esitanud toimikutega tutvumise taotlust prokuratuurile KrMS § 225 korras, millest kohus järeldas, et kohtueelses menetluses kaitsjatel kahtlusi jälitustoimingute seaduspärasuses ei tekkinud. Kuna kohtueelses menetluses sellist taotlust ei esitatud, siis ei pidanud kohus põhjendatuks võimalike tõendite tuvastamist kohtult. Jälituslubasid andnud kohtunik oli selleks pädev isik. Tema pädevus tulenes otsesõnu KrMS § 24 lg-st

kuupäevade, kellaaegade, faili pealkirjade või lisade pealkirjade fikseerimisel, ent tegemist on eelkõige kirjavigadega, mitte aga asitõenditel olevate andmete sisu ebaõige kajastamisega.

Kohtu seisukoht süüdistuse osas

Vaidlus puudub selles, et L.T ja F.M olid süüdistuses kirjeldatud perioodil ametiisikuteks KarS § 288 lg 1 (v.r) tähenduses. Taoline roll vastab kehtiva redaktsiooni kohaselt avaliku ülesande täitmiseks antud ametiseisundile. 5.1 V. Safonovile ja OÜ-le Värimal esitatud süüdistus konkurentsialase süüte toimepanemises KarS § 400 lg-te 1,2 ning F.M-ile konkurentsialastele süütegudele kaasaaitamises KarS § 400 lg-te 1,2 - § 22 lg 3. Süüdistuse kohaselt viidi 2009. a Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt erinevate töötegijate/teenuste osutajate leidmiseks läbi rida hankemenetlusi (Kohtla-Järve Spordikeskuse ujula meeste duširuumide remont, Kohtla-Järve Spordikeskuse ujula meeste duširuumide remont, Kohtla-Järve sotsiaalmaja tubade remont, Kohtla-Järve Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osaline remont ja hooldustööde teostamine), mille käigus F.M kasutas korduvalt ära oma ametiseisundit, luues põhjendamatult soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele, osutas neile kaasabi pakkumuskutse saajate ringi pääsemiseks ja hankevõidu saavutamiseks. Ajavahemikul 2009. a juulist kuni novembrini F.M-i vaimse ja füüsilise kaasabi toel erinevate ettevõtjate poolt toimepandud konkurentsi kahjustav tegevus oli suunatud sellele, et hankekonkurssidel saavutaksid võidu vastavalt kas OÜ SSS , AS NNN või OÜ KKK . Hankekomisjonile ja võimalikele kõrvalseisjatele loodi väärarusaam sellest, et hankes osalejad on võistlevad konkurendid. Tegelikult aga vormistati kokkulepitud võitjate pakkumused selliselt, et nad oleksid võrreldes ülejäänud ettevõtjate nimel tehtud pakkumistega soodsamad. Tagati olukord, kus teatud hangete osas oli kaubaturg kindla ettevõtjate ringi käes.

nimelt pakkumused, võttis neile allkirjad ja edastas linnavalitsusele. Analoogselt eelmise episoodiga ja selles esitatud põhjustel nentis kohus, et sellise käitumise puhul ei saa rääkida lubatud koostööst KonkS tähenduses. 5.1.3 Kohtla-Järve Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osalise remondi (2009. a okt-nov) puhul luges kohus linnavalitsuse dokumentide, KKK e OÜ läbiotsimisel ära võetud dokumentide ja R.H. i ning kolme ettevõtja vahel toimunud telefonivestlusega tõendatuks, et nii P.F. , R.H. kui ka Safonov olid teadlikult tekitanud olukorra, kus konkursi tulemus oli ette ära otsustatud. Samuti pidid nad mõistma, et oma tegevusega takistavad nad teiste ettevõtete ausat konkurentsi. Asjaolu, et võitja oli juba ette ära otsustatud, kinnitavad ka P.F. i ütlused, et ta alustas töid juba enne tööde teostamise lepingu sõlmimist. 5.1.4 Hooldustööde teostamise (2009. a august) puhul luges kohus tunnistajate V.S. ja V.R. i ütlustega tõendatuks, et konkursist said nad teada kas N.O. või teiste AS NNN töötajate kaudu. AS NNN esindajad võtsid nendega ühendust, et nendele kuuluvad ettevõtted esitaksid konkursil fiktiivsed pakkumised. Tegelik soov konkursil osalemiseks ja selle võitmiseks neil puudus. Pakkumuste koostamise ettevalmistamisega tegelesid AS NNN esindajad, nemad üksnes allkirjastasid pakkumuse. V.S. ja V.R. i ütlustest järeldub, et nemad oma tegevusega lõid olukorra, kus konkursi võitjaks sai olla AS NNN . V.S. ütlustest tuleneb, et tegevuse eesmärgiks oli tagada, et konkursi võidaks kohalik ettevõtja. Peale AS-i NNN ei olnud aga kohalikel tööde teostamiseks vajalikku võimekust. Taoline asjade käik eeldab, et N.O. l pidi olema teave väljakuulutatava konkursi kohta. Ta sai ise otsustada, millistele ettevõtetelele lisaks AS-ile NNN kutsed saata, kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegeles just tema nn „kaasamängijate“ otsimisega. See asjaolu lükkab ümber T.S. ütlused, et ta otsis ise ja otsustas, millistele ettevõtetele kutsed saata. Keegi linnavalitsuse töötajatest pidi olema N.O. t informeerinud konkursist ja andma talle võimaluse valida ettevõtteid, kes temaga „konkureeriks“. Kohus osundas jälitustoimingu protokollidele ning luges tuvastatuks, et N.O. ja F.M kohtusid vahetult enne konkursikutsete väljasaatmist vähemalt kahel korral ning nende kohtumiste käigus lepiti kokku ettevõtete ring, keda linnavalitsus lisaks AS-ile NNN konkursile kutsub. Seda, et F.M-i teadmisel ja korraldamisel oli lepitud kokku, kes kõnealusel konkursil osalevad ning et konkursi võitja oli juba ette ära otsustatud, tõendab F.M-i ja N.O. vahel peetud telefonikõne 31. augustist 2009, kus F.M helistades N.O. le ütleb, et kaks pakkumist on olemas ning küsib, millal kolmas tuleb. Selle peale vastab N.O. , et V.R. ilt peab tulema ja et ta kohe uurib. Kõneluse sisust nähtub, et F.M oli teadlik, et N.O. otsib välja ettevõtted, kes on nõus „kaasa mängima“. 5.1.5 Kohus märkis, et süüdistuses näidatud tegevuse tulemusel ei kujunenud linnale pakutav hind reaalse konkurentsi tingimustes, vaid lähtus konkursi kokkulepitud võitja suvaotsusest. Sellega rikuti hangete korraldamise põhilisi eesmärke ning välistati nende ettevõtete osalemine hangetes, kes oleksid olnud reaalselt huvitatud hanke esemeks olevate tööde teostamisest ning soovinuks teha seda ausa konkurentsi tingimustes. 5.1.6 KarS § 400 koosseisuliste tunnuste tuvastamisel tuleb muuhulgas hinnata, kas ettevõtjad kujutasid endast ka tegelikke konkurente. Selleks tuleb tuvastada, kas nad tegutsesid ühel asjaomasel turul. Kohus leidis, et süüdistuse esemeks olevate hangete objektiks olnud tööd ja teenused olid sellised, millega loodavaid hüvesid või lisaväärtusi oli võimalik tarbida vaid Kohtla-Järve linnas, mis sai olla ka tööde tellijaks. Seega piirdus turg Kohtla-Järve linnaga. Samas oleks teenuseid võinud pakkuda ka ettevõtjad, kes teevad sarnaseid töid teistes piirkondades. Antud olukorras tuleb asjaomaseks teenuseturuks pidada Eesti üldehitusturgu ning Eesti teede- ja hooldusturgu. 5.1.7 Formaalselt olid kõik süüdistuses nimetatud ettevõtted konkurendid. Omaette küsimus on, kas kõik ettevõtted omasid tegelikkuses ka tahet konkurssi võita ning valmidust süüdistuses kirjeldatud töid teha. Antud juhul ei olnud ettevõtetevaheline suhtlus enne pakkumuste esitamist suunatud

ühispakkumuse esitamiseks, vaid konkreetse konkursi võitja kokkuleppimiseks. Pakkumused vormistati selliselt, et võitis see ettevõte, kelle esindaja koostas ka teiste konkureerivate ettevõtete hinnapakkumised. Viimaste esindajad üksnes allkirjastasid pakkumuse. Sisuliselt välistati hangete hindade kujunemine vaba konkurentsi tingimustes. Hangetel osalenutel oli seega väga selge konkurentsi kahjustav eesmärk, mis on KonkS § 4 lg 1 p 1 kohaselt keelatud. 5.1.8 Lisaks rikuti vaba konkurentsi tingimusi sellega, et F.M-i kaasabil loodi olukord, kus igal konkursil sai üks ettevõtjatest ebakohase eelise nimetada kaks ettevõtjat, kes temaga hankel osalema kutsutakse. Selliste piirangute seadmist tuleb käsitleda keelatud koostööna KonkS § 4 lg 1 p 3 tähenduses. 5.1.9 Nii kokkulepitud võitja, kui ka tema välja valitud ettevõtete esindajad said hästi aru sellest, et nendevahelise koostöö tulemusel ei kujune linnavalitsusele pakutav hind ausa konkurentsi tingimustes, vaid kokkulepitud võitja poolt kindlaksmääratud suuruses. Samuti said nad aru, et teiste ettevõtete pääsemine konkursile on välistatud. Sellega luges kohus tuvastatuks vähemalt kaudse tahtluse olemasolu ettevõtjate vahelises koostöös. Peale Safonovi on kõigi teiste suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud, kelle süü KarS § 400 lg 1 (kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 400 lg 2 p-de 1,3) järgi luges kohus tõendatuks. 5.1.10 F.M oli süüdistuses kirjeldatud konkurentsikuritegude toimepanemisel määrav roll. Temapoolse panuseta ei oleks konkurentsi kahjustava eesmärgiga toimunud ettevõtjate vaheline koostöö olnud üldse võimalik. Tema, olles Kohtla-Järve linnapeana teadlik linnavalitsuse plaanidest erinevate tööde tellimisel ning omades pädevust anda alluvatele korraldusi, kasutas ära oma ametipositsiooni ja andis ebaseaduslikult ettevõtjatele informatsiooni plaanitavate tööde teostamiseks konkursi korraldamisest. Samuti tegi ta konkreetsetele ettevõtjatele ettepaneku osaleda konkursil ning võimaldas konkurendid ise valida. Seejuures oli ta teadlik sellest, et n-ö kaaskonkureerimise tingimuseks on see, et isik on nõus tegema keelatud koostööd ettevõtjaga, keda ta ise võitjana näha soovis. Konkurss kuulutati välja alles pärast selliste ettevõtete leidmist. Tema tegevus võimaldas ettevõtjatel määrata linnavalitsusele pakutava tööde teostamise hinna väljaspool reaalset konkurentsi enda suva järgi ning ühtlasi piirata kolmandate ettevõtete pääsemise hangetele. 5.1.11 F.M-i süüteo kvalifikatsiooni (süüdistuse kohaselt KarS § 400 - § 22 lg 3) osas leidis kohus, et tegemist ei ole mitte kaasaaitamisteoga, vaid süüteo toimepanemisele kihutamisega. On ilmne, et just F.M-i tegevuse tagajärjel tekkis ettevõtjates soov konkurentsialaseid rikkumisi toime panna. Puudub teave, et ettevõtjad oleksid asunud kokkuleppeid sõlmima ka juhul, kui F.M neile sellest teada ei oleks andnud. 5.1.12 Ettevõtjate koostööl oli turule oluline negatiivne mõju. Sisuliselt loodi olukord, kus välistati täielikult kohalikus omavalitsuses hankemenetluse läbiviimise eesmärkide toimimine ja hankeprotsess oli üksnes näilik. Arvestades episoodide arvu ja koostöös osalenud ettevõtjate arvu ning võrreldes seda Kohtla-Järve linna elanikkonna suurusega, võib teha järelduse, et need ettevõtjad moodustasid olulise osa Kohtla-Järvel tegutsevatest ettevõtjatest. Samuti osundas kohus jälitustoimingu protokollidest saadud infole, millest nähtuvalt oli ka teiste hankemenetluste info jagamine tavapärane. Kohus ei tuvastanud KonkS § 6 lg-s 1 nimetatud tingimusi, mis välistaksid kokkulepete keelatuse. 5.2 Linna varaliste huvide kohustuse rikkumine ning sellega seonduvalt dokumentide võltsimine, dokumentide võltsimisele ja võltsitud dokumentide kasutamisele kaasaaitamine Kokkuvõtlikult seisneb F.M-ile ja L.T-le esitatud süüdistus selles, et nad rikkusid linna varaliste huvide järgimise kohustust AS-iga NNN sõlmitud töölepingu nr 2-8.3/180 täitmisel. Nad aktsepteerisid arveid ja auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde kohta esitatud teostatud tööde akte, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning lasid nende arvel teha linnaeelarvest alusetuid väljamakseid. Samuti aitasid nad kaasa varasemalt esitatud aktide muutmisele ja vahetamisele.

Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest Kaevuri ja Ringi/Kingi tänaval tehtud tööde osas.

F.M-ile ja L.T-le esitati süüdistus KarS § 217 lg 1 (enne 15. märtsi 2007 KarS § 289) järgi. F.M-i süüdistus KarS § 344 lg-te 1,2 ja § 22 lg 3 järgi seisneb kaasaaitamises juriidilise isiku (ja selle huvides tegutseva füüsilise isiku) poolt dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimisele. F.M-i süüdistus KarS § 345 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi seisneb kaasaaitamises juriidilise isiku (ja selle huvides tegutseva füüsilise isiku) poolt võltsitud dokumendi kasutamisele, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. L.T-le esiti lisaks süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi, s.o ametiisiku poolt dokumendi võltsimises.

5.2.1 Vaidlust ei ole selles, et linnavalitsus sõlmis 31. augustil 2006.a eelnevalt läbiviidud riigihanke ’Remondi- hooldus- ja korrashoiutööd ning seotud teenused’ võitnud ettevõttega AS NNN töövõtulepingu nr 2-8.3/180 (edaspidi ka: 31. augusti 2006 leping), mis kehtis perioodil 31. august 2006 - 31. august 2009. Lepingu esemeks olid muu hulgas Kohtla-Järve linna teede ja tänavate remonditööd, mille hulka kuulusid hankelepingu Lisa 1 järgi asfaltbetoonkatte ehitus, jooksev remont (kuumast peeneteralisest graniitkillustikust asfaltbetoonsegust kate) ja auguremont (tihedast kuumast peeneteralisest graniitkillustikust asfaltbetoonsegust kate) ning Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosa tänavate hooldustööd. 5.2.2 Lepingu täitmise küsimustes oli linnavalitsuse esindajaks L.T ning AS NNN esindajaks V.S. . Lepingu punkt 4 sätestas, et töövõtja annab ehitustööde tellija kasuks garantii tähtajaga 24 kuud töö/ehitusobjekti ülevaatuse akti allkirjastamisest arvates. Lepingu hinnaks oli 227 610 000 krooni ja tellija kohustus tasuma töövõtjale lepingu hinna tellija esindaja kinnitatud teostatud tööde aktide põhjal esitatud arvete alusel (p 6.2). Kokku oli lepitud, et töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks teostatud tööde akte 1 kord kuus, hiljemalt 5 tööpäeva enne kuu lõppu ning pretensioonide puudumisel kohustusid poolte esindajad aktid kinnitama hiljemalt viiendal üleandmise päevale järgneval tööpäeval (p 6.3). Tööde vastuvõtmise korda reguleeris lepingu p 8. 5.2.3 Hankedokumentatsiooni tehnilisest kirjeldusest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et ka remonttöid telliti üksnes Ahtme ja Järve linnaosas, kuivõrd kirjelduses sisalduv teede ja tänavate loetelu (koos pindaladega) sisaldab vaid nende linnaosade teid ja tänavaid. Seega on välistatud, et pakkumuste esitajad said lähtuda arusaamast, et neil tuleks hanke võitmise korral teostada remonttöid ka teistes linnaosades, mille teede ja tänavate arvu ning mahtu hanke tingimused ei sisaldanud. Ükski lepingu osaks olevatest täiendavatest kokkulepetest ei sisalda lepingu muudatust remonttööde tööpiirkonna osas. Seega oli AS NNN kohustatud töövõtjana teostama remonttöid üksnes Ahtme ja Järve linnaosades ning linnavalitsuse esindajatel oli kõnealuse lepingu raames omakorda pädevus nõuda remonttööde teostamist ja teha väljamakseid üksnes nimetatud kahes linnaosas tehtud tööde eest. 5.2.4 Süüdistuse kohaselt allkirjastas ja esitas AS NNN juhatuse liige N.O. ajavahemikul 2006 septembrist kuni 2009 septembrini kavatsetult AS NNN nimelt ja huvides Linnavalitsusele kinnitamiseks sisult ebaõigeid auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse akte. N.O. kasutas ära oma pikaajalisi häid ning usalduslikke suhteid linna juhtkonnaga ja tegutses kindla eesmärgiga saada AS NNN kasuks linnalt rohkem raha, kui nimetatud ettevõttel oleks selleks töövõtulepingu nr 2-8.3/180 järgi tegelikult alust olnud. Oma olemuselt oli tegemist jätkuva süüteo – dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine – osategudega. Seejuures oli linnapoolne kontroll AS NNN tegevuse ja linnale esitatud andmete õigsuse üle enam kui formaalne ning üldjuhul pigistasid selleks pädevad ametnikud toimunud rikkumiste suhtes silma kinni. Muuhulgas esines juhtumeid, kus töid akteeriti ja arveid tasuti enne töödega tegelikult alustamist. Samuti vormistati vajaduse korral tööde vastuvõtuülevaatuse akte ja AS NNN poolt linnale erinevate tööde kohta esitatud eelarveid korduvalt tagantjärgi ümber, et varjata toimuvate ülemaksete ebaseaduslikkust. Ajavahemikul 2006. a septembrist kuni 2009. a augustini tellija esindajale L.T-le kinnitamiseks esitatud auguremonttöid puudutavate aktide kohaselt teostas AS NNN Kohtla-Järve teedel ja tänavatel auguremonti kokku 2 331 171,41 m2-l, mille

eest linn tasus ühikuhinnaga 30.- krooni (s.o 1,92 eurot) /m2 kokku 69 935 142,30 krooni (so 4 469 670,24 eurot; summale lisandus käibemaks). AS NNN nimelt linnale esitatud auguremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele, aktidesse olid remonditud teelõikude pindalad märgitud korduvalt mahtudes, mis ületasid teelõikude (teeregistris kajastatud) mõõtmeid (so aktide kohaselt oli mitmetel tänavatel teostatud auguremonti suuremas mahus, kui oli nende tänavate tegelik kogupindala). Samuti sisaldus aktides arvukalt ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid tehtud töödest tänavatel, milliseid ei eksisteerinud (aktidesse märgitud tänavad puudusid riigihanke tehnilisest kirjeldusest ning linna teede ja tänavate nimekirjast). Lisaks oli Ahtme ja Järve linnaosades teostatud tööde kohta esitatud aktidesse korduvalt märgitud töid tänavatel, mis asuvad teistes linnaosades. Hoolimata vastuvõtu-ülevaatuse aktides sisalduvatest arvukatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv L.T eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AS-ile NNN esitatud andmete osas ühtegi märkust. 5.2.5 Aktidesse märgitud tegelikke mõõtmeid ületavate auguremonttööde kogumaht oli 196 785,4 m2, mille eest linn tasus ASile NNN kokku 5 903 562.- krooni (so 377 306,38 eurot; summale lisandus käibemaks). Aktidesse märgitud, kuid hanke tehnilises kirjelduses loetletud linnatänavate nimekirjast puuduvatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud auguremonttööde kogumaht oli 247 569,01 m2, mille eest linn tasus ASile NNN kokku 7 427 070,87 krooni (so 381 144,17 eurot; summale lisandus käibemaks). Sellest faktiliselt Sompa linnaossa jäävatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud (kuid teiste piirkondade alla akteeritud) auguremonttööde kogumaht oli 67236,31 m2 (kogumaksumusega 2 017 089,15 krooni; summale lisandus käibemaks) ning linna teede ja tänavate nimekirja mittekuuluvatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud auguremonttööde kogumaht oli 180 332,7 m2 (kogumaksumusega 5 409 981,72 krooni; summale lisandus käibemaks). Süüdistuse kohaselt ei olnud 2009. a märtsis teostatud kontrolli järgselt F.M huvitatud põhjendamatute väljamaksete avalikustamisest ja ASile NNN alusetult makstud summade tagasinõudmisest. Eesmärgiga vältida edasisi võimalikke probleeme ning kõrvaldada jäljed juba toimunud rikkumistest, pöördus F.M N.O. poole ja laskis viimasel valeandmeid sisaldavad vastuvõtu-ülevaatuse aktid sellisel moel ümber teha, et neist kaoksid E.G. poolt osundatud vead. F.M-i sekkumise tulemusel ja tema kaasabil tegi N.O. aktid ajavahemikul 2009. a märtsi lõpust kuni mai lõpuni ümber (eelduslikult toimus see AS NNN kontoris (Jõhvi küla 11, Jõhvi vald, Ida-Virumaa)), korrigeerides erinevate tänavate osas töömahte või asendades algsetes aktides olnud tänavad kas osaliselt või täielikult suvaliste uute tänavanimetustega. Pärast seda allkirjastati (kinnitati) kõik 14 ümbertehtud akti uuesti nii töövõtja kui ka tellija esindajate (vastavalt N.O. ja L.T ) poolt. Seejärel korraldas F.M linna raamatupidamises originaalaktide väljavahetamise uute (ümbertehtute) vastu, mille käigus algupärased aktid kõrvaldati ja üldjuhul hävitati. 5.2.6 F.M-ile ja L.T-le on esitatud süüdistus ka selles, et 2009. a juunis-juulis teostas AS NNN linnale asfaltbetoonkatte pealispinna ühekordseid pindamistöid Kohtla-Järve teedel ja tänavatel kokku 96174 m2, mille eest linn tasus ASile NNN ühikuhinnaga 42.- krooni (s.o 2,68 eurot) / m2 kokku 4 039 307 krooni (so 258 158,77 eurot; km-ta). Töövõtuleping nr 2-8.3/180 selliseid töid otseselt ette ei näinud. Kuigi nii Ahtme mnt kui ka Estonia pst osas oli varasemalt hankelepingu raames teostatud kapitaalremonti ning 2009. a polnud garantiitähtajad veel möödunud, tehti samade teede osas suuremahulisi lisakulutusi pindamistöödele. Seetõttu oli sisuliselt tegemist väljamaksetega, milliste tegemise õiguspärasus töövõtuleping nr 2-8.3/180 alusel on kaheldav. Eelnimetatud tööde osas allkirjastas ja esitas N.O. AS NNN nimelt ajavahemikul 2009. a juunist juulini tellija esindajale (L.T-le) kinnitamiseks vastuvõtu-ülevaatuse akte, mis ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele. Aktidesse oli korduvalt ja tahtlikult märgitud ebaõigeid/tegelikkusele mittevastavaid andmeid pinnatud teelõikude pindalade kohta (so aktidesse oli pindamistööde maht märgitud kokku 10849 m2 võrra tegelikust suuremana).

Hoolimata aktides sisalduvatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv L.T eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AS-ile NNN esitatud andmete osas ühtegi märkust. N.O. eelnimetatud tegevuse, aga samuti L.T poolt aktide kinnitamise ja aktides esitatud andmetega nõustumise tulemusel kohustus Kohtla-Järve linn tasuma põhjendamatult akteeritud tööde eest AS NNN poolt esitatud arvete alusel kokku vähemalt 455 658 krooni (s.o 29 121,85 eurot; summale lisandus käibemaks) enam kui AS-il NNN olnuks reaalselt tehtud töömahte ja lepingutingimusi arvestades õigus saada. Ülekanneteks oli oma viseeringuga AS NNN poolt esitatud arvetel andnud loa/nõusoleku kas linnapea (F.M) või aselinnapea (L.T). Faktiliselt sai AS NNN nimetatud summa ulatuses kriminaaltulu ning Kohtla-Järve linnale oli valeandmeid sisaldavate aktide esitamise ning linna varaliste huvide mittejärgimisega tekitatud suur varaline kahju. 5.2.7 Lisaks eelnevale heidetakse L.T-le ette, et ajavahemikul 2009 a maist kuni septembrini koostas, allkirjastas ja esitas N.O. AS NNN nimelt tellija esindajale (L.T-le) kuuel korral kinnitamiseks teede kapitaalremonttöid puudutavaid vastuvõtu-ülevaatuse akte, mis ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele. Aktidesse oli korduvalt ja tahtlikult märgitud ebaõigeid/ tegelikkusele mittevastavaid andmeid kasutatud materjalide, tehtud tööde või osutatud teenuste koguste kohta. Samuti oli real juhtudel aktidesse märgitud põhjendamatult kõrgeid ühikuhindu. Hoolimata vastuvõtu-ülevaatuse aktides sisalduvatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv L.T eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AS-ile NNN esitatud andmete osas ühtegi märkust. N.O. eelnimetatud tegevuse, aga samuti L.T poolt aktide kinnitamise ja aktides esitatud andmetega nõustumise tulemusel kohustus Kohtla-Järve linn tasuma põhjendamatult akteeritud tööde eest AS NNN poolt esitatud arvete alusel 1 522 908,50 krooni (s.o 97 331,59 eurot; summale lisandub käibemaks) enam kui AS-il NNN olnuks reaalselt tehtud töömahte ja lepingutingimusi arvestades õigus saada. Faktiliselt sai AS NNN nimetatud summa ulatuses kriminaaltulu ning Kohtla-Järve linnale oli valeandmeid sisaldavate aktide esitamise ning linna varaliste huvide mittejärgimisega tekitatud suur varaline kahju. 5.2.8 Kohus analüüsis auguremonttööde vastuvõtmise akte ebaõigete andmete esinemise osas ja tegi tööde vastuvõtmise aktide, hanke tehniliste kirjelduste ja tunnistajate ütluste põhjal järgmised järeldused: - tööde vastuvõtmise aktide 1-31 alusel tehti linna varade arvelt AS-ile NNN alusetuid väljamakseid kokku summas 12 350 259,90 krooni, koos käibemaksuga 14 575 929,43 krooni (931 571,68 eurot). - Otsuse p-des 6.6.13, 6.6.17 -6.6.22, 6.6.24-6.6.27, 6.6.28 ja 6.6.32 tuvastas kohus, et 14 tööde vastuvõtmise akti erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses teostatud AS-ile NNN väljamakseid. Mingil ajahetkel on linnavalitsus algselt eksisteerinud aktid asendanud, kuid algseid akte või nende koopiaid jäi vähemalt kahe linnavalitsuse töötaja (E.G. , L. ) valdusesse; - Peaaegu kõikide aktide mõlemad versioonid olid elektroonsel kujul N.O. elukohas leitud mälupulgal, mis kinnitab, et nende koostajaks või koostamise korraldajaks oli N.O. . - Valdav osa esialgseid ja uusi akte erinevad üksteisest tööde objekti poolest. Esialgsetel oli objektiks märgitud kas Järve või Ahtme linnaosa, uutel aga Kohtla-Järve projektid. Erinevad ka teede ja tänavate loetelud, kus väidetavaid töid on teostatud. Samas on tööde maht ja maksumus aktides sama ning mõnel juhul on muudetud üksnes tööde teostamise perioodi. - Asjaolu, et osa algselt Järve ja Ahtme linnaosade kohta vormistatud vastuvõtuaktidest vormistati tagantjärele ringi Kohtla-Järve linna objektide vastuvõtuaktideks, kinnitab muu hulgas ka linnavalitsuse raamatupidamise poolt 31.08.2006 lepingu täitmise kohta peetud jooksev aruanne. Sellest tabelist nähtub üheselt, et eelnevalt käsitletud arvetega samas suuruses olevaid väljamaksete summasid on

seostatud konkreetselt kas Järve või Ahtme linnaosaga ning need seostamised kattuvad algsetes aktides nimetatud linnaosadega. Kui aktid oleks olnud algusest peale vormistatud kui „Kohtla-Järve linna objektid“ poleks raamatupidaja (kes ei kontrolli tööde faktilist teostamist ja aktide sisu vastavust sellele) saanud teha vastavaid kandeid konkreetsete linnaosade lahtrisse. Sel juhul oleks loodud kas täiendav lahter nende aktide ja arvete jaoks, mis ei puuduta ühtki konkreetset linnaosa või siis poleks üldse peetud arvestust linnaosade kaupa (8 kd, tl 185). - Aktidest erinevate versioonide olemasolu ainsaks loogiliseks selgituseks see, et sarnaselt otsuse punktides 6.6.1-6.6.12 käsitletud aktidele, oli ka nendes algselt linnavalitsusele esitatud aktides näidatud tööde teostamist konkreetsetel tänavatel suuremas mahus, kui oli tänava tegelik suurus või suuremas mahus kui 31. augusti 2006 leping ette nägi. Samuti oli neis näidatud tööde teostamist tänavatel, mida tegelikkuses ei eksisteerinud või mis ei paiknenud Ahtme ja Järve linnaosades. - Linnavalitsuse esindajana aktsepteeris L.T kõiki neid akte ning arved tasus linnavalitsus täies ulatuses. - Aastal 2009, kui mingil põhjusel oli tõusetunud kahtlus, et paljudes aktides olevad andmed ei ole õiged ning tunnistaja E.G. teostatud kontroll seda ka kinnitas, koostati tagantjärgi 14 ebaõigete andmetega akti kohta uued aktid, mille lõppsummad nii tööde mahtude kui ka maksumuse osas kattusid esialgsete aktidega (et need ei läheks vastuollu esitatud arvete ja tehtud maksetega), kuid teostatud tööde sisu, st üksikud tänavad ja nende pindalad, olid erinevad. Ülejäänud ebaõiged aktid jäeti muutmata. N.O. ja L.T allkirjastasid uued aktid ning need toimetati linnavalitsuse dokumentatsiooni hulka. Kohtueelse menetluse ajal esitati nende koopiad ka uurimisasutusele. - Eluliselt ei ole usutav, et keegi sokutas tagantjärgi kahe linnavalitsuse töötaja (L. ja E.G. ) valdusesse hoopis need aktid, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid. Esiteks kumbki nendest kahest töötajast ei omanud ligipääsu teineteise valduses olevatele dokumentidele ja teiseks oli mõlema töötaja valduses üksnes osa süüdistuse esemeks olevatest aktidest. Puudub igasugune alus arvata, et nendel aktidel olevad N.O. ja L.T allkirjad oleksid võltsitud (kumbki neist ei ole seda menetluse kestel väitnud ja ka visuaalsel vaatlusel on need sarnased teistel dokumentidel olevate allkirjadega). Seega tegemist on igal juhul olukorraga, kus N.O. ja L.T on allkirjastanud ühel ja samal perioodil ühes ja samas mahus tehtud tööde kohta mitu akti, mis lõppsummades kattuvad, kuid sisu osas erinevad ning arve on sealjuures esitatud vaid ühe kohta. Lisaks olid mõlemad aktide versioonid olemas N.O. valdusest leitud ühel mälupulgal, mis kinnitab, et need on koostanud üks ja sama isik või siis on need koostatud ühe ja sama isiku korraldusel. Neil asjaoludel ei ole võimalik teha järeldust, et keegi võis N.O. kõnealuseid akte ilma, et viimased oleks olnud sellest teadlikud.

või L.T nimelt koostada

- Linnavalitsuse poolt väljamaksete tegemise aluseks olid reaalselt siiski E.G. ja L. valduses olnud aktide versioonid. Linnavalitsuse poolt saatekirjaga uurimisasutusele esitatud 14 akti versioonid, on aga koostatud tagantjärele eesmärgiga varjata fakti, et linnavalitsus on teinud AS-ile NNN alusetuid väljamakseid ebaõigeid andmeid sisaldavate alusdokumentide alusel. - Uute aktide loomine toimus 2009 a kevadel E.G. teostatud kontrolli järgselt, eelduslikult lõpetati uute aktide koostamine 25. mail 2009 ning anti samal päeval kokkulepitud kokkusaamise ajal N.O. poolt F.M-ile üle. Millisel ajal N.O. ja L.T need allkirjastasid ning aktid linnavalitsuse raamatupidamisdokumentides esialgsete vastu välja vahetati, ei ole olemasolevate tõendite pinnalt üheselt tuvastatav, kuid kindlasti pidi see toimuma enne, kui linnavalitsus esitas nende dokumentide koopiad uurimisasutusele 2010 a jaanuaris ja juunis. - N.O. ja L.T tegevuses esinevad vastavalt KarS § 344 lg-s 1 ja 299 lg-s 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivsed tunnused. N.O. koostas ning N.O. ja L.T allkirjastasid 11 tööde vastuvõtmise akti, mis olid sisult ebaõiged ning koostatud varasemalt linnavalitsusele esitatud aktide (mille alusel oli juba AS-ile NNN tehtud ka väljamaksed) väljavahetamiseks. Tööde vastuvõtmise

aktide näol on ilmselgelt tegemist dokumentidega, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Aktide linnavalitsuse poolse kinnitamise järgselt tekkis AS-il NNN õigus esitada aktis märgitud tööde alusel linnavalitsusele arve tööde eest tasumiseks. Esialgsete aktide alusel olid need arved juba esitatud ja ka tasutud. Kui selgus, et arvete aluseks olnud aktid sisaldasid ebaõigeid andmeid, siis koostati tagantjärele uued aktid, mis pidanuks vältima alusetult saadud maksete tagasinõudmist AS-ilt NNN . Kuivõrd võltsitud aktid olid reaalselt AS NNN nimelt ka linnavalitsusele esitatud ning linnavalitsus esitas need omakorda kohtueelse menetluse käigus ka uurimisasutusele (kui toimunud tehinguid kinnitavad alusdokumendid), siis on tuvastatud ka KarS § 345 objektiivsete tunnuste esinemine st võltsitud dokumendi kasutamine. Kuivõrd nii võltsimine kui ka võltsitud dokumentide kasutamine oli pandud toime selleks, et välistada AS NNN kohustust maksta tagasi alusetult AS-ile NNN tasutud summad, siis on kohtu hinnangul tuvastatud, et mõlemad teod olid pandud toime AS NNN huvides KarS § 14 lg 1 mõttes. - Subjektiivsest küljest pidid N.O. ja L.T aru saama, et nad allkirjastavad uuesti akte samade perioodide ja mahtude kohta, mida nad on juba kord allkirjastanud. N.O. oli lisaks ise vahetult uute aktide koostaja või siis korraldas AS-i NNN nimelt uute aktide loomist. Nii 31. augusti 2006 lepingust kui ka tunnistaja L. ütlustest nähtuvalt esitati tööde vastuvõtmise akt tavapäraselt koheselt pärast väidetavate tööde teostamist, st samal kuul või järgmise kuu algul. Olukorras, kus aga 2009. a kevadel või hiljem allkirjastati 2007. ja 2008. a akte, pidid mõlemad allkirjastajad aru saama, et tegemist on tagantjärele aktide koostamise ehk võltsimisega. - Hiljemalt 2009. a kevadel pidi ka F.M teada saama esialgsetes aktides sisalduvatest ebaõigetest andmetest. On tuvastatud, et samal perioodil toimus ka uute aktide koostamine just nimelt nende aktide osas, mille ebaõigsusest oli E.G. F.M-i informeerinud. On ilmne, et uute aktide loomine pidi toimuma just F.M-i initsiatiivil pärast E.G. lt saadud informatsiooni. Puuduvad andmed, et N.O. ja L.T võisid mingitel muudel põhjustel hakata tagantjärele osaliselt akte ümber tegema ning neid linnavalitsuse dokumentatsioonis esialgsete vastu välja vahetama. - F.M-i korraldusel võltsimise toimumisele viitab ka see, et kuigi F.M sai teada ebaõigetest aktidest ja nende alusel tehtud maksetest, ei nähtu ühestki kogutud tõendist, et linnavalitsus oleks linnapea korraldusel asunud alusetult makstud summasid tagasi nõudma. Linna vara heaperemeheliku haldamise kohustuse täitmise korral (vastavalt Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p 2 ja lg-le 2) pidanuks aga E.G. lt saadud informatsioonile järgnema justnimelt taoline käitumine – st tekitatud kahju suuruse väljaselgitamine ja kahju hüvitamise nõude esitamine. Et seda ei tehtud, näitab, et F.M otsustas probleemi lahendada muul viisil – korraldada ebaõigete aktide tagantjärele ümbertegemine nii, et nendes kajastuvad andmed ei annaks alust väita, et linnavalitsus on teinud alusetuid väljamakseid. 5.2.9 Erinevalt prokuröri poolt F.M-i tegevusele antud karistusõiguslikust hinnangust (KarS § 344 lg-d 1,2 - § § 22 lg 3 ja § 345 lg-1,2 - § 22 lg 3), leidis kohus, et F.M-i tegevus tuleb ümber kvalifitseerida kaastäideviimisena nii võltsimise kui ka võltsitud dokumentide kasutamise osas. L.T tegevus aga kvalifitseerida KarS § 299 lg 1 järgi. 5.2.10 Süüdistuse kohaselt sisaldasid ebaõigeid andmeid 2009. a juunis ja juulis AS-i NNN nimelt esitatud tehtud tööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid nr 81, 87, 77, 80, 88, 82. Aktide kohaselt oli aktides teostatud pindamistöid rohkem, kui tegelikkuses. Kohtu olulisemad järeldused süüdistuses kirjeldatud pindamistööde vastuvõtmise aktidega seonduvate rikkumiste osas olid järgmised: - On põhjust järeldada, et teostatud tööde akrediteerimisel lähtuti eelarves märgitud summast, mitte aga reaalselt teostatud tööde mahust. Ka tunnistaja B. a ütlused kinnitavad, et tööde täpsed mahud selguvad alati tööde käigus. Seega on põhjust arvata, et aktid koostati samades mahtudes kui eelarved, ilma et linnavalitsuse esindaja oleks kontrollinud, kas sellises mahus ka töid tehti. Aktide allkirjastamise ajaks ei olnud veel ka olemas tunnistaja V.I. i teostatud mõõtmiste tulemusi. Nende saabumisel ei pidanud aga linnavalitsus vajalikuks liigselt tasutud summade tagasinõudmist, mis omakorda näitab, et

linnavalitsuse esindajad tegid teadlikult linnale kahjulikke tehinguid, võtsid alusetult kohustusi ja jätsid alusetult tasutud summad tagasi nõudmata. - F.M-i kabinetis toimunud läbiotsimisel leiti aktid, mis kajastavad tööde teostamist, kuid erinevalt nendest aktidest, mis olid nii töövõtja kui ka linnavalitsuse esindaja poolt allkirjastatud, on F.M-i kabinetist leitud aktidel teine numeratsioon (aktid nr 217-219, 221-223), nendes märgitud tööde mahud kattuvad tunnistaja V.I. i poolt antud mõõtmistulemuste andmetega (samuti V.S. i kabinetist leitud käsikirjaliste märkmetega) ning neil on üksnes V.S. i allkiri, linnavalitsuse esindaja allkiri puudub. Nendega koos olid ka vastavasisulised eelarved, mis olid samuti linnavalitsuse esindaja allkirjata (5 kd, tl 171-196). Kõnealuste aktide eksisteerimise ainsaks loogiliseks selgituseks on see, et algsed ebaõigeid andmeid sisaldavad aktid sooviti tagantjärele ringi teha. Mingil põhjusel jäi see ettevõtmine lõpule viimata, st linnavalitsuse esindaja neid ei allkirjastanud, küll aga oli neil AS-i NNN esindaja allkiri. Fakt, et aktid leiti F.M-i kabinetist, näitab, et ta pidi olema teadlik soovist koostada varasemate valeandmetega aktide asemele uued ning selle protsessi korraldamine pidi olema tema korraldusel. Aktid viitavad ka sellele, et kui osapooltele sai selgeks, et valeandmetega aktide tõttu võib tekkida probleeme, siis vigade tunnistamise asemel sooviti lahendada need aktide võltsimisega. - Linnavalitsusele pidanuks olema hiljemalt 2009. a maikuus (kui E.G. esitas aruande ebaõigete aktide kohta ja toimus nende võltsimine) selge, et AS NNN esitatud aktid sisaldavad hulgaliselt ebaõigeid andmeid tehtud tööde ja nende mahtude kohta. Sellest hoolimata ei rakendatud mingeid meetmeid, et kontrollida edaspidi AS NNN poolt väljastatavaid akte. L.T on ülekuulamisel öelnud sõnaselgelt, et tema ei käinud mõõdulindiga neid töid mõõtmas. Tema sõnul kontrolliti mahte geodeetiliste mõõtmistega, mida tehti koheselt pärast pindamistöid. Ilmselt pidas L.T silmas tunnistaja V.I. i ettevõtte teostatud töid, mis teatavasti olid tehtud AS NNN tellimusel ning kindlasti mitte juunis ja juulis enne aktide kinnitamist. L.T ja F.M linnavalitsuse esindajatena ei võtnud ette mingeid samme selleks, et tagada linna enda poolt tööde vastuvõtmisel kontrolli läbiviimine – kas mõne linnavalitsuse spetsialist poolt või (taoliste eriteadmistega töötaja puudumise korral) tellides omaniku järelevalve korras mõnelt ettevõttelt vastavat teenust. - F.M ja L.T olid teadlikud, et AS NNN ei ole usaldusväärne töövõtja ning koostatud aktid sisaldavad ebaõigeid andmeid. Hoolimata sellest kinnitati pindamistööde aktid ja nende alusel esitatud arved ning lasti raamatupidamisel teha väljamaksed. Isegi hiljem, kui oli saadud tunnistaja V.I. i teostatud mõõtmistulemused, ei võtnud nad midagi ette, et alusetult väljamakstud summasid tagasi nõuda. Kõik need asjaolud kogumis näitavad, et mõlemad süüdistatavad olid algusest peale ebaõigetest aktidest teadlikud ning mingil põhjusel huvitatud sellest, et linna varade arvelt tehakse AS-ile NNN alusetuid väljamakseid. - Väljamaksed teostati F.M-i korraldusel. Tema nõudmisel andis L.T omakorda raamatupidamisele korralduse väljamaksete tegemiseks. Vähemalt kahe akti (nr 81 ja 87) puhul oli F.M ise kogu protsessist detailideni teadlik. Seega on põhjust arvata, et ta oli seda ka teiste ASiga NNN seotud tööde ja teenuste puhul. Kuigi tegelikkuses olid mõlemad teadlikud aktide ja nende alusel väljastatud arvete ebaõigsusest, mõlemad aktsepteerisid neid ning lasid raamatupidamisel teha vastavad väljamaksed AS-ile NNN ega võtnud midagi ette selleks, et hiljem alusetuid väljamakseid tagasi nõuda, lähtus kohus süüdistusaktis toodud süüdistuse piiridest, milles F.M-ile pannakse süüks vaid kahe akti alusetut aktsepteerimist ja nende alusel väljamaksete tegemiseks korralduse andmist. - Kokku tehti aktide alusel alusetuid väljamakseid summas 455 658 krooni (koos km-ga 539973,59). Sh kahe esimese akti alusel summas 170 406,60 krooni (km-ga 202 889,15). Üksnes L.T-le esitatud süüdistuses kajastatud aktide alusel summas 285 251,40 krooni (km-ga 337 084,44). 5.2.11 Süüdistuse kohaselt sisaldasid kuus (aktid nr 45, 51, 76, 192, 193, 195) AS-i NNN kapitaalremondi tööde vastuvõtmise-ülevaatuse akti ebaõigeid andmeid. Valeandmeid esitati

asfaltbetoonkatte paksuse, koguste ja hindade, äärekivide lammutus- ja paigaldusmahtude, freesitöödele kulunud aja, asfaltkatte äraveo ja utiliseerimise mahtude, ehitusprahi väljaveo mahtude ja hindade, ettevalmistus- ja ettenägematute tööde kohta. Kohus tegi järgmised järeldused: - Süüdistus rajaneb olulises osas teedeehituslikus ekspertiisiaktis kajastuvale ekspertarvamusele (4 kd, tl 66-119). Tegemist on TTÜ Teede Instituudi Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumi juhataja O.T. u poolt teostatud ekspertiisi aktiga. Uuringute kirjeldusest nähtub, et geodeetilised mõõdistamised teostati asfaltbetoonkatte pindala määratlemiseks. Mõõtmistulemuste kohaselt langesid need ligilähedaselt kokku akteeritud mahtudega. Puurkehade võtmine toimus asfaltbetoonkatte paksuse ja koguste kindlaksmääramiseks. Ekspertiisiaktis on selgitatud metoodikat, toodud arvutused ja selgitatud, millele lõppkokkuvõttes eksperdiarvamus katte paksuse ja koguste osas põhineb. Äärekivide lammutusja paigaldusmahtude ning lammutatud äärekivide ära veo koguste määratlemiseks kasutati objektelementide loendust ning massi ja kogupikkust arvestades matemaatiliste arvutuste kaudu koguste kindlaksmääramist. Eraldi on ära toodud selgitused ka freesimistööde mahtude, ehitusprahi äraveomahtude jms. koguste kindlaksmääramiseks tehtud arvutuste või uuringute kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt on mitmete tööde osas alus kahelda akteeritud mahtude õigsuses (freesitööd, transporditeenused, lammutatud asfaltkatte ära vedu ning ehitusprahi väljavedu), mis annab alust väitele töövõtja kasumi suurenemisest vähempaigaldatud segu koguste või vähemtehtud töödega saavutatud kokkuhoiu arvelt. Kohus märkis, et alus kahelda ekspertiisiaktis kajastatud andmete ja arvamuse õigsuses puudub. - N.O. esitas arved asfaltbetooni sisseostu kohta, ent kohus märkis, et esiteks puuduvad arvetel märked konkreetsete objektide kohta, kuhu materjalid on viidud. Teiseks, kui kõrvutada arvetel näidatud asfaltbetoonkatte tüüpe ja koguseid, ei kattu need aktides osutatud tüüpide ja kogustega. Seega ei lükka need arved ümber eksperthinnangus toodud väiteid ega tõenda, et kõnealustele objektidele paigaldati aktis näidatud mahtudes asfaltbetoonkatet. Samadel asjaoludel tõdes kohus, et ka N.O. esitatud jäätmekäitluse arved ei tõenda süüdistuse esemeks olevatelt objektidelt väidetavalt ära viidud jäätmete mahtu, kuivõrd neil arvetel ei ole viiteid jäätmete päritolu kohta ja ka jäätmete liigiline koosseis (nt kalmistujäätmed, metsamajandusjäätmed, olmejäätmed) näitab, et need pärinevad kas täies ulatuses või osaliselt muudelt objektidel. AS NNN tegeles lisaks teede remondile ka tänavate puhastusteenuse osutamisega, samuti kalmistu hooldamisega. Need asjaolud viitavad, et arvetel näidatud jäätmed pärinevad pigem nende teenuste osutamisest. - Eelkõige aktides kajastatud ehitusprahi väljaveo mahud näitavad, et tegemist ei saa olla reaalsete osutatud teenuste mahtudega. Ekspert on asjakohaselt viidanud, et akteeritud ehitusprahi maht ületas objektidelt ära viidud asfaltkatte ja äärekivide mahte. Võimatu on kujutada ette, mille tagajärjel võis linnasisesel ja majadevahelisel teedeehitusel tekkida taolistes mahtudes ehitusjäätmeid lisaks üles võetud asfaltkattele ja äärekividele. Arvestades siinkohal asjaolusid, et esialgseid eelarveid suurendati hiljem just eestkätt ehitusprahi mahtude arvelt ning varasemalt on tuvastatud, et AS NNN esitas korduvalt oma aktides tõele mittevastavaid andmeid, siis on ka antud juhul põhjust arvata, et tegemist on alusetult akteeritud mahtudega. Taoline järeldus kinnitab, et eksperdi antud arvamused on usaldusväärsed ning puudub alus neis kahelda. - L.T ütlustest nähtuvalt linnavalitsus ise teostatud tööde vastavust esitatud aktidele ei kontrollinud. Samuti ei olnud omanikujärelevalve teostamiseks tellitud teenust, mistõttu on ilmne, et aktides kajastatud andmete kontrollimist ei ole reaalselt võimalik tagantjärele teostada üksnes visuaalse vaatluse teel. Sel viisil saab küll hinnata nt tööde pindala ligikaudset suurusjärku ning äärekivide arvu, kuid muus osas eeldaks tööde vastuvõtmisel aktis kajastuvate andmete kontrollimine pidevat eelnevat kontrolli tööde objektidel. Viimast aga antud juhul ei tehtud. Samas ülaltoodud põhjustel pidanuks ehitusprahi väljaveo mahud ka ilma igasuguse järelevalve teostamiseta tekitama tööde vastuvõtjas küsimusi andmete õigsuse osas. Nimetatu ning fakt, et juba 2009. a kevadel oli linnavalitsuse esindajatele sh L.T-le teada, et AS NNN on korduvalt esitanud erinevates aktides valeandmeid,

pidanuks nii L.T kui teised ametnikud hindama eriti kriitiliselt aktides kajastatud andmeid enne kui neid kinnitati. Asjaolu, et mingit järelevalvet ei teostatud ja aktid on kinnitatud hoolimata olulistest ilmselgetest ebaõigetest andmetest, näitab, et valeandmetega aktide aktsepteerimine toimus teadlikult ning otsese sooviga teha linna vara arvelt alusetuid väljamakseid. - Vastavalt ekspertarvamuse pinnalt tuvastatule on kõigi kuue teede kapitaalremondi akti peale kokku akteeritud L.T teadmisel töid ja materjale tegelikust 1 317 246,68 krooni (km-ga) võrra rohkem ning samas summas on tehtud linna varade arvelt AS-ile NNN alusetuid väljamakseid. - Kõik aktid, mis sisaldavad töid või teenuseid, mida tegelikkuses ei ole osutatud või siis on osutatud aktis näidatust väiksemas mahus, on linnavalitsuse nimelt allkirjastanud L.T ning kinnitanud seeläbi tööde vastuvõtmist aktis kirjeldatud kohtades ja mahus. Eelnevalt tuvastatuks loetud asjaolud näitavad, et aktides kajastatud tööde teostamist ning nende kvaliteeti ei kontrollinud ei L.T ega ka keegi teine linnavalitsuse ametnik. Samas oli paljudes aktides kirjas selliseid töid, mille tõele mittevastavus pidanuks ilmnema ka ilma vahetu kontrollita juba ainuüksi akti lugedes – nt auguremont teedel, mida ei eksisteeri ja pole kunagi eksisteerinud (nt Tee-Dok Vana Ahtme, Vanalinna ümbersõit jt) või teedel, mis ei asu 31.08.2006 lepingu objektiks olnud Järve ja Ahtme linnaosades, ebareaalsetes mahtudes ehitusprahi väljavedu. Aktide sisulist kontrollimata jätmist kinnitab ka tõik, et aktidel (va üks akt) ei ole kirjas tööde vastuvõtmise kuupäeva. Arvestades tehingute suurt väärtust, on tegemist äärmiselt ebatavalise vormistusega, kuivõrd on üldteada, et just tööde vastuvõtmise kuupäevast hakkavad kulgema erinevad nii lepingust kui ka seadustest tulenevad olulist tähtsust omavad tähtajad – nt maksete sooritamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, nõuete aegumistähtajad. - Teadlikult ebaõigete andmetega aktide kinnitamisele viitab ka see, et (auguremondi) tööde aktides on kirjas vaid tänava kogu suurus, mitte reaalselt remonditud aukude pindala. Neile ei ole lisatud mingeid andmeid (nt jooniseid või skeeme) selle kohta, mis näitaks, kus täpselt ja kui palju ühel või teisel tänaval tegelikkuses töid teostati. St et isegi juhul, kui tänaval, mille pindala on nt 6000 m2, parandati vaid üks auk, mille pindala oli nt 1m2, esitas AS NNN teostatud tööde eest akti ja arve mitte konkreetse augu pindala arvestades, vaid korrutades kogu tänava pindala ruutmeetrite arvu (so 6000) 30 krooniga. Sellisel viisil tööde vastuvõtmise vormistamisega loodi olukord, mis sisuliselt välistab võimaluse tagantjärele kontrollida, kas ja kui, siis millises ulatuses töid tehti. Kontrolli võimaluse puudumine raskendab aga omakorda teadlikult valeandmetega aktide esitamise ja kinnitamise tuvastamist. - Aktide üle ei hakanud L.T sisulist kontrolli teostama ka pärast seda, kui 2009. a kevadel oli F.M lasknud tal mitmed varasemalt vastuvõetud aktid ümber teha. Need faktid kogumis tõendavad, et L.T võttis teadlikult vastu ja allkirjastas ebaõigete andmetega akte, teades, et need aktid on AS-ile NNN väljamaksete tegemise aluseks ja ta võtab sel viisil linnale kohustuse tööde eest tasuda. Mõned AS NNN arved on ta ka ise linnapea asendajana viseerinud. Seega lõi L.T olukorra, kus linnavalitsuse raamatupidajad tegid L.T kinnitatud aktidele tuginedes ja AS NNN arvete alusel viimasele väljamakseid tööde eest, mida AS NNN tegelikult teinud ei olnud. Kokku oli alusetuid makseid summas 13 913 319,87 krooni (km-ga 16 433 149,69 krooni). - E.G. ütlustega ning jälitusprotokollis kajastuvate 25. mail 2009 toimunud telefonivestlustega on tõendatud, et F.M sai ebaõigete andmetega aktide vastuvõtmisest ja nende alusel AS-ile NNN maksete tegemisest teada hiljemalt 2009. a kevadel. Selle asemel, et esitada AS NNN vastu nõue alusetult makstud summade tagastamiseks, organiseeris F.M dokumentide võltsimise alusetute väljamaksete varjamiseks. Ja juba mõni kuu pärast seda andis ta L.T-le korralduse teha AS-ile NNN väljamakseid pindamistööde eest, mille tegemist polnud veel alustatudki, kuid mille vastuvõtmise aktid oli L.T poolt allkirjastatud (vt otsuse p 6.7). Seeläbi välistas F.M võimaluse, et tööde vastuvõtmisel oleks võimalik kontrollida tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Ka seejärel kui Linnavalitsusse jõudsid V.I. i andmed tegelikult tehtud pindamistööde mahtude kohta, ei võtnud ta midagi ette, et alusetult väljamakstud summasid tagasi nõuda. Taoline käitumine kinnitab, et F.M

lasi teadlikult teha AS-ile NNN alusetuid väljamakseid ning jättis juba varem alusetult tehtud maksed teadlikult tagasi nõudmata. - F.M-i korraldusel ümbertehtud aktide originaalversioonides oli alusetult näidatud töid summas 2 615 283,15 krooni (km-ga 3 086 034,12 krooni). F.M-i nõudmisel enne tööde alustamist akteeritud tööde maht oli tegelikult teostatust 170 406,6 krooni (km-ga 202 889,15 krooni) võrra suurem.

lg 1 tunnustele ja L.T-le 5.2.12 Järgnevalt hindas kohus F.M-i tegude vastavust KarS § 217 esitatud esimeste osategude (2006-15. märts 2007) vastavust KarS § 289 tunnustele.

5.2.12.1 Süüdistuse esemeks olevad väljamaksed on AS-ile NNN tehtud süüdistatavate korraldusel (st nende poolt kinnitatud arvete ja aktide alusel) linnavalitsuse raamatupidajate poolt linnavalitsuse pangakontodel oleva vara arvelt. Tulenevalt süüdistuse perioodil kehtinud Linna põhimääruse § 62 lgst 1 ja Linnavara eeskirja § 2 lg-st 1 oli kontodel olev vara Kohtla-Järve linna vara. Süüdistatavate jaoks oli tegemist võõra varaga, mille valitsemine oli Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p-st 2 tulenevalt antud nende pädevusse. 5.2.12.2 Seega tegid süüdistatavad neile usaldatud võõra vara arvelt linnavalitsuse raamatupidajate vahendusel kolmandale isikule (ASile NNN ) väljamakseid. AS NNN arvelduskontodele tehtud ülekannete eesmärk oli anda linna vara omand ülekannete ulatuses üle AS-ile NNN . Otsuse p-s 6.10 nimetatud ulatuses olid need väljamaksed aga ebaseaduslikud, kuivõrd tegelikkuses ei olnud AS NNN teinud neid töid, mille eest arved olid esitatud. Või siis olid esitatud arved tööde kohta, mida 31.08.2006 leping ette ei näinud. 5.2.12.3 Kuna 31. augusti 2006 lepingu hankija ehk linnavalitsuse esindaja L.T oli teadlik, et osaliselt olid aktides näidatud tööd teostamata ning aktides on kajastatud töid, mis ei olnud 31. augusti 2006 lepingu objektiks, siis ei saa ebaõigete andmetega arvete alusel tehtud väljamakseid lugeda pettuse mõjul tehtud tehinguteks. 5.2.12.4 Arvestades, et mõlemad lepingu pooled teadsid ebaõigetest andmetest, tuleb väljamakseid käsitleda näilike tehingutena TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 ja § 84 lg-st 1 on näilikud tehingud tühised ning nende alusel saadu tuleb vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastada. Ebaõigete andmetega aktide kinnitamine ja näilike tehingute alusel linna vara omandi kolmandale isikule üleandmine ei olnud kindlasti linna huvides ning oli seega vastuolus TsÜS §-st 35 tuleneva juriidilise isiku juhtorgani liikme üldise lojaalsuskohustusega, samuti Linna põhimääruse § 64 lg-st 2 tuleneva nõudega, et linnavara kasutatakse vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks ja tulu saamiseks. Samuti Linnavara eeskirja § 3 lg-s 2 sätestatud linna vara valitseja kohustusega majandada tema valitsemisel olevat linnavara heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. Näilike tehingute alusel linna vara omandi üleandmine oli vastuolus ka tegude toimepanemise ajal kehtinud ATS § 59 lg-st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 tuleneva süüdistatavate kohustusega täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest ning keeluga anda korraldust, mis on vastuolud õigusaktidega. Samad nõuded näeb ette ka kehtiva ATS § 51 lg 2 ja 5. 5.2.12.5 L.T-le esitatud süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest tuleneb, et hoolimata talle 31.08.2006 lepinguga pandud kohustusest, ei kontrollinud ta AS NNN esitatud aktides fikseeritud tööde teostamist ja aktsepteeris ebaõigeid andmeid sisaldavaid akte. Sealjuures on kokkuvõtvalt märgitud, et oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutava L.T tegevus oli suunatud Kohtla-Järve linna varaliste huvide mittejärgimisele, millega kaasnes linnale suure kahju tekitamine. Sellisest sõnastusest tulenevalt on erinevalt F.M-i süüdistusest heidetud L.T-le ette, et tegevus ebaõigete andmetega aktide kinnitamisel oli teadlik tegevus. Tahtlikult valeandmetega aktide kinnitamine on kohtu hinnangul kohtumenetluse käigus ka tuvastatud. Tegelikkusele mittevastavaid akte kinnitades oli L.T väga hästi teadlik ka sellest, et nende aktide alusel esitab AS NNN linnale aktides nimetatud summades

arveid ning linnavalitsuse poolt (kas linnapea või tema asendaja isikus) arve kinnitamise eelduseks on omakorda L.T kinnitatud akti olemasolu. Seega oli L.T tegevus suunatud otseselt sellele, et tema kinnitatud ebaõigete aktide alusel teeks linnavalitsus linna varade arvelt ASile NNN alusetuid väljamakseid ja pööras seeläbi temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. 5.2.12.6 Neil asjaoludel leidis kohus, et nii süüdistuses kirjeldatud kui ka faktiliselt tuvastatud asjaolud kinnitavad, et L.T tegevuses esinevad KarS § 201 tunnused, mistõttu tuleb tema tegevus kvalifitseerida mitte KarS § 2172 lg 1 (ja § 289) vaid KarS § 201 järgi. 5.2.12.7 L.T tegevuse tulemusel näilike tehingute alusel AS NNN arvele kantud 16 433 149,69 krooni (ehk 1 050 269,68 eurot) tuleb ühtlasi käsitleda linnale tekitatud kahjuna, kuna linn ei saanud selle summa eest mingit vastusooritust. Kehtiva KarS § 121 p-st 2 tulenevalt ületab see summa suure kahju piirmäära (40 000 eurot). Kõnealune summa ületas suure kahju määra ka enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarSRS § 8 p 2 kohaselt (st ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt – nt 2009.a oli palga alammäär 4350 krooni ja suur kahju seega 435 000 krooni). Omastamise toimepanek suures ulatuses on KarS § 201 lg 2 p 2 kohaselt kvalifitseerivaks tunnuseks. Arvestades sealjuures ka seda, et L.T pani omastamise toime ametiisikuna, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p-de 2,3 järgi. 5.2.13 F.M-i süüdistuses auguremonttööde aktide alusel esitatud arveid kinnitades ei ole faktilistes asjaoludes märgitud, et ta oli teadlik (või pidi teadlik olema), et aktid sisaldavad osaliselt ebaõigeid andmeid. Seetõttu ei saa F.M-ile teha ka etteheidet, et ta on tahtlikult kinnitanud arveid, mille alusel tehti ebaseaduslikke ülekandeid. Auguremonttööde osas on seega KarS § 201 kohaldamine välistatud. Küll aga oli F.M teadlik varakäsutusteks luba andes, et tegelikult ei ole nende aluseks olevates arvetes ja aktides nimetatud töid veel tegema asutud, ent ta lasi sellest hoolimata linna vara AS NNN arvelduskontole kanda. Seega linnapeana nendeks ebaseaduslikeks varakäsutusteks korralduste andmisega linna vara kolmandate isikute kasuks pööramise eest vastutab F.M koos L.T-ga samuti KarS § 201 lg 2 p 3 alusel. Kahju, mis nende kahe akti ja arve alusel tehtud ülekannetega tekitati, on süüdistuse kohaselt 202 889, 15 krooni. 5.2.13.1 Kohtuotsuse p-des 6.6.13, 6.6.17 -6.6.22, 6.6.24-6.6.27, 6.6.28 ja 6.6.32 tuvastas kohus, et linnavalitsuse poolt uurimisasutusele esitatud tööde vastuvõtmise aktid erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses tehtud AS-ile NNN väljamakseid. Ehk teisisõnu - mingil ajahetkel on linnavalitsuses algselt eksisteerinud 14 akti asendatud ning kohtu hinnangul toimus see F.M-i teadmisel ja korraldamisel. Nimetatud 14 akti alusel tehti ASile NNN alusetuid väljamakseid summas 2 615 283,15 krooni (km-ga 3 086 034,12 krooni). 5.2.13.2 Süüdistuse kohaselt heidetakse F.M-ile ette seda, et saades teada neis aktides sisalduvatest ebaõigetest andmetest ning nende alusel tehtud alusetutest väljamaksetest, asus F.M toimunut varjama, lastes selleks koostada uued aktid, mis peaks kinnitama, et väljamaksed olid põhjendatud. Sel viisil vältis ta põhjendamatult väljamakstud summade linnale tagastamist ning rikkus seeläbi kohustust majandada linnavara heaperemehelikult ning kohustust täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. F.M-i tegevus oli suunatud Kohtla-Järve linna varaliste huvide mittejärgimisele, millega kaasnes linnale suure kahju tekitamine. 5.2.13.3 Kohus nõustus süüdistuse väitega, et saades teada põhjendamatult tehtud väljamaksetest, tekkis F.M linnapeana kohustus nõuda nende linnale tagastamist. Tagasinõude esitamata jätmisega ning selle asemel hoopis rikkumise varjamisega rikkus ta linna varaliste huvide järgimise kohustust. Selline käitumine vastab KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud teisele teoalternatiivile. Lisaks rikkumisele eeldab KarS § 2172 ka rikkumisega tekitatud suure varalise kahju tuvastamist. Antud kontekstis ei saa F.M-i tegevusega seostada faktilist alusetute väljamaksete teostamist, vaid üksnes alusetult makstud summade linnale tagastamise nõude esitamata jätmist. Arvestades 2009. a linna ja AS NNN

vahelisi lepingulisi suhteid olnuks kohene nõude esitamine ilmselt ka edukas. Nõude realiseerimata jätmisega välistas ta aga võimaluse, et linn saaks tagasi põhjendamatult kolmandale isikule üle antud vara summas 3 086 034,12 krooni (197 233,53 eurot). Kusjuures F.M-i korraldatud dokumentide võltsimine näitab üheselt, et ta ei kavatsenud seda nõuet ka tulevikus esitada. Seega tegemist oli linna varaliste huvide järgimise kohustuse kavatsetud rikkumisega. Eriti märkimisväärne on siinkohal, et tulenevalt Linnavara eeskirja § 39 lg 2 p-st 2 puudus F.M pädevus nõudest loobumiseks, seda saanuks otsustada vaid linnavolikogu. Sel moel linnale kuuluva nõudeõiguse maksmapanekust loobumise tõttu tagasi saamata jäänud summat tuleb kohtu hinnangul käsitleda kahjuna KarS § 2172 mõttes.

p-st 2 tulenevat 5.2.13.4 Nõue, millest F.M loobus, ületas mitmekordselt kehtiva KarS § 12 suure kahju miinimummäära (40 000 eurot). Kõnealune summa ületas suure kahju miinimummäära ka enne 01.01.2015 kehtinud KarSRS § 8 p 2 kohaselt (st ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt – 2009.a oli palga alammäär 4350 krooni ja suur kahju seega 435 000 krooni).

5.3

F.M-ile KarS § 294 lg 1 ja KarS § 201 järgi esitatud süüdistus.

Kokkuvõtlikult seisneb süüdistus selles, et 7. mail 2009 võttis F.M ühendust OÜ VVV juhatuse liikme V.Š. iga ja palus toimetada oma pojale R.S. ile autokoorma killustikku ja liiva. Selle eest palus ta raha mitte võtta, lubades arveldada teisiti. V.Š. täitis palve ja korraldas veo, mille eest faktiliselt tasus OÜ VVV . Vastutasuks teene eest pööras F.M tahtlikult ametiisikuna ja ametiseisundit ära kasutades ning kasutades Kohtla-Järve linnavara hulka kuulunud rahalisi vahendeid ebaseaduslikult OÜ VVV kasuks. Nimelt kuulutati 2009. a aprilli alguses välja riigihanke konkurss projekti „KohtlaJärve tööharjutuskeskuse loomine“, ent erinevatel põhjustel konkurss nurjus. Projekti käiku sekkus J. F.M, kes enne uue konkursi väljakuulutamist võttis 2009. a aprilli keskel ühendust V.Š. iga, kellele tegi ettepaneku konkursil osaleda ja see F.M-i kaasabil võita. V.Š. avaldas seejuures kahtlusi, et nii temal kui ka OÜ-l VVV puudusid hangete läbiviimise oskused ja kogemused ning taolise ülesande täitmine väljuks osaühingu tavapärase majandustegevuse raamidest. F.M rahustas seepeale V.Š. it, et reaalselt ei ole OÜ-l VVV vaja midagi teha. Vastavalt kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et konkursi tegelik võitja on ette ära otsustatud, andis F.M linnapeana korralduse kuulutada 22. aprillil 2009 välja konkurss „Kohtla-Järve tööharjutuskeskuse loomine“ hangete leidmiseks. Korralduse saata ettepanekud pakkumuse esitamiseks andis F.M kolmele tema poolt eelnevalt kindlaks määratud ettevõttele (OÜ VVV , OÜ SSS , OÜ TTT. ) tähtajaga 24. aprill 2009. Pärast konkursi väljakuulutamist ning V.Š. ilt nõusoleku saamist kohtus F.M RiigiHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid ja linna RiigiHK §-s 11 sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid rikkudes ajavahemikul 22-23 aprill 2009. a individuaalselt kõigi hinnapäringud saanud äriühingute juhtidega (vastavalt V.Š. , R.H. ja N.A. ). Toimunud kokkusaamiste käigus nõustusid teised ettevõtjad konkursil ’kaasa mängima’. Samas andis F.M kõigile ettevõtjatele selged juhised, millistel tingimustel tuli koostada hinnapakkumused (ta ütles ja kirjutas igale osaühingule eraldi ette, millise hinna peavad äriühingud oma pakkumustes esitama). Vastavalt F.M-i juhistele pidi OÜ VVV kui ettemääratud võitja pakkumus olema 10000.- krooni (millele lisandus käibemaks); OÜ TTT. pakkumus pidi olema 10800.- krooni (millele lisandus käibemaks) ja OÜ SSS pakkumus pidi olema 12000.- krooni (millele lisandus käibemaks). Vastavad summad märkis F.M omakäeliselt igakordselt ka ettevõtetele adresseeritud pakkumiskutse viimasele lehele.

trüki ümber ja too kohale palun. (8 kd, tl 83-97a). Seega kontrollis F.M konkursi käiku, selles osalejate ringi, pakkumuste summasid ja otsustas ka konkursi võitja. Asjaolu, et F.M lasi pakkumuste avamise järgselt ühe pakkumuse ümber teha, on konkursi korraldamise nõuete oluline rikkumine. Asjaolu, et linnapea sai taolisel viisil sekkuda, kinnitab, et Linnavara konkursi komisjonil ei olnud tegelikkuses mitte mingisugust otsustusõigust ja linnapea võis igal suvalisel ajahetkel konkursi korraldamisesse sekkuda ja määrata oma suva järgi kindlaks konkursi võitja, lastel vajadusel osalejatel ka pakkumusi ringi teha. Selline linnapea käitumine ei saanud olla Linnavara komisjoni liikmetele teadmata, kuivõrd ei ole reaalne, et pakkumuskutsete vastuvõtmisega ja avamisega tegeles linnapea ainuisikuliselt. Teistele ametnikele ei saanud jääda märkamatuks, et mõni osaleja esitas pakkumuse mitu korda ja sealjuures ka pärast pakkumuste ametlikku avamist. Seda enam, et uue pakkumuse esitas ettevõtja, kes esialgse pakkumuse kohaselt pidanuks osutuma võitjaks, kuna tema pakutud summa oli väikseim. 5.3.3 Antud juhul ei suutnud ükski väidetavalt 24. aprillil 2009 toimunud komisjoni koosolekul osalenud ametnik seda koosolekut meenutada. J.T. , kes on protokolli (2 kd, tl 113-114) kohaselt olnud koosoleku protokolli koostaja, ei suutnud kohtuistungil protokolliga tutvudes selle sisu mõista, mistõttu on kaheldav kas tema eesti keele oskus oli piisav selleks, et ta oleks olnud võimeline seda protokolli iseseisvalt koostama. Eelnevast lähtuvalt on põhjust arvata, et komisjoni koosolekut taolisel kujul ei toimunud ning sisulise otsustuse tegi F.M ainuisikuliselt, hiljem vormistati selle kohta komisjoni protokoll, mis näitaks, et hankemenetlus oleks justkui korrektselt toimunud. 5.3.4 Asjaolu, et F.M tegeles isiklikult linnas välja kuulutatud hangetega ning nende raames tõusetunud küsimustega, kuigi selleks oli olemas vastav komisjon, kinnitab see, et tema kabinetist leiti hanke dokumente, konkursil osalejate kirju linnavalitsusele ning viimase vastuseid neile (kusjuures need ei olnud F.M-i enda poolt allkirjastatud, 5 kd, tl 163-170). Samuti edastasid linnavalitsuse töötajad talle meilitsi osalejate soovijate küsimusi (5 kd, tl 205-216). 5.3.5 V.Š. i ütlustest nähtuvalt ei teostanud OÜ VVV konkursi esemeks olnud töid, st hangete korraldamist. Sellist väidet kinnitavad tunnistaja A.V. i ütlused, mille kohaselt koostas ta kõnealuse konkursi esemeks olnud hangete dokumentatsiooni ja vastas hangete kohta esitatud küsimustele hoolimata sellest, et tema äriühing ÄÄÄ OÜ ei osutunud esmase konkursi raames sobivaks pakkumuse esitajaks. Ta tegi seda A.K. u palvel ja mingeid hüvesid selle eest ei saanud. (12.08.2014 protokoll). Ka tunnistaja A.K. u ja linnavalitsuse töötaja T.S. ütlused kinnitavad, et OÜ VVV hanke sisulise töö teostamisega ei tegelenud. Nimetatut kinnitavad ka tunnistajate arvutitest leitud e-kirjad koos manuses olevate hankedokumentidega. Kohus luges tuvastatuks, et konkursi esemeks olnud tööd teostas sisuliselt A.V. , kellel OÜ-ga VVV mingit puutumust ei olnud. 5.3.6 25. maist ja 29. juunist 2009 OÜ VVV nimelt koostatud käsundiaruandest esimese on linna poolt kinnitanud L.T ja teise F.M. Linnavalitsuse arvelt on OÜ-le VVV tehtud väljamakseid kokku 11 800 krooni (km-ga). 5.3.7 Võttes arvesse sündmuste ajalist telge – 2009. a aprilli lõpus organiseerib F.M konkursi ja korraldab seda teadlikult nii, et võitjaks osutuks V.Š. i ettevõte ning 7. mai 2009 kõnet V.Š. ile, milles F.M palub viia oma pojale tasuta liiva ja killustikku ning asjaolu, et 2009. a juunis tehakse F.M-i korraldamisel linnavalitsuse arvelt OÜ-le VVV näilike tehingute alusel kaks ülekannet summas 11 800 krooni, mis jäävad OÜ-le VVV , pidi V.Š. mõistma, et F.M-i pojale tasuta ehitusmaterjalide tarnimist küsiti vastuteenena F.M-i poolt organiseeritud skeemi eest. Samuti ei lugenud kohus usutavaks, et V.Š. nõustus ilma igasuguse tasu või vastuteeneta taolist varakäsutust tegema. Mõlemad osapooled olid teadlikud, et samal ajal organiseeritakse tehingut, mille raames omastatakse OÜ VVV kasuks linna vara. Mõlema asjaosalise jaoks oli palve esitamine ja selle täitmine justkui iseenesest mõistetav. Oma pojale liiva ja killustiku toimetamise küsimine oli vastuteene küsimine F.M-i poolt OÜ VVV kasuks toimepandava linna varaliste vahendite omastamise eest.

5.3.8 Linna vara arvelt näiliku tehingu alusel väljamaksete tegemist tuleb lugeda seadusega mittelubatud teo toimepanemiseks. F.M sai aru, et tegemist on näiliku ja seega tühise tehinguga, mille tulemusel OÜ VVV tegelikult hüvesid ei saanud, ent ta andis sellele vaatamata korralduse arvete tasumiseks. 5.3.9 Tulenevalt 2009.a kehtinud Linna põhimääruse § 62 lg-st 1 ja Linnavara eeskirja § 2 lg-st 1 oli kontodel olev vara Kohtla-Järve linna vara, mis oli F.M-i jaoks võõra vara ning mille valitsemine oli Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p-st 2 tulenevalt antud tema pädevusse. Seega tegi F.M temale usaldatud võõra vara arvelt Linnavalitsuse raamatupidajate vahendusel kolmandale isikule (OÜ-le VVV ) väljamakseid, mille eesmärk oli anda linna vara omand ülekannete ulatuses üle OÜ-le VVV . Need ülekanded olid täies ulatuses ebaseaduslikud, kuna tegelikkuses ei olnud OÜ VVV käsundiaruannetes ja arvetel näidatud töid teostanud. F.M oli varakäsutuseks korralduse andmisel sellest teadlik. 5.3.10 Arvestades, et mõlemad lepingu pooled teadsid ebaõigetest andmetest, tuleb väljamakseid käsitleda näilike tehingutena TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 ja § 84 lg-st 1 on näilikud tehingud tühised ning nende alusel saadu tuleb vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastada. Ebaõigete andmetega aruannete ja arvete kinnitamine ja näilike tehingute alusel linna vara omandi kolmandale isikule üleandmine ei olnud kindlasti linna huvides ning oli seega vastuolus TsÜS §-st 35 tuleneva juriidilise isiku juhtorgani liikme üldise lojaalsuskohustusega, samuti Linna põhimääruse § 64 lg-st 2 tuleneva nõudega, et linna vara kasutatakse vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks ja tulu saamiseks. Samuti Linnavara eeskirja § 3 lg-s 2 sätestatud linna vara valitseja kohustusega majandada tema valitsemisel olevat linnavara heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. Näilike tehingute alusel linna vara omandi üleandmine oli vastuolus ka tegude toimepanemise ajal kehtinud ATS § 59 lg-st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 F.M-ile tulenevate kohustustega täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Samad nõuded näeb ette ka kehtiv ATS § 51 lg 2 ja 5. 5.3.11 F.M-i poolt taoliste varakäsutuste organiseerimine vastab KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustele, s.o isikule usaldatud muu võõra vara kavatsetult ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramine, kui see on pandud toime ametiisiku poolt. Kuigi kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisuliseks tunnuseks, märkis kohus, et ebaseadusliku varakäsutusega tekitas F.M linnale kahju summas 11 800 krooni (754,16 eurot). Samas on OÜ VVV tänaseks selle summa tagastanud.

Karistus

F.M on pannud toime KarS § 400 lg 1 ja 2 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1, 3 ja lg 4) - § 22 lg 2; § 299 lg 1; § 345 lg 1; § 2172 lg 1; § 201 lg 2 p 3 ja § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. L.T tegevus vastab KarS § 201 lg 2 p 2,3 ja § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustele. V. Safonovi käitumises on tuvastatud KarS § 400 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1 ja 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kohus arvestas nimetatud sätete karistusraame, kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid, samuti karistust kergendavate asjaolude puudumist ning mõistliku menetlusaja rikkumist kohtueelses menetluses ning põhistas karistuste mõistmist järgmiselt. 6.1 Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikutega. F.M-ile ja L.T-le mõistetavate karistuste puhul tuleb arvestada rikkumiste paljusust ja süütegude toimepanemist pikema perioodi vältel, viimast eelkõige L.T puhul. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli mõlema süüdistatava tavapäraseks käitumismustriks saanud erinevate linna varalisi huvisid kahjustavate tegude toimepanek ning seeläbi linnale kahju tekitamine. Sel põhjusel on kergemaliigilise karistuse mõistmine välistatud. 6.2 Erilist hukkamõistu väärib F.M-i kui kuritegude initsiaatori roll. Konkurentsikuriteod on toime pandud F.M-i kihutamisel. Samuti tuli F.M-ilt korraldus dokumentide võltsimiseks ja nende kasutamiseks. Nende toimepanek teise süüteo varjamiseks on käsitletav raskendava asjaoluna

KarS § 58 p 9 mõttes. Ka omastamistegude puhul on tuvastatud nende asetleidmine F.M-i initsiatiivil ja korraldamisel. Samuti toimus altkäemaksu võtmine F.M-i enda küsimisel, mitte aga pakkuja initsiatiivil. Arvestada tuleb, et küsitud vara väärtus oli siiski väike. 6.3 Võrreldes F.M-i süüga, on L.T süü dokumentide võltsimisel ja kahe omastamisteo osateo toimepanemisel oluliselt väiksem, kuivõrd initsiaatoriks ja korraldajaks oli F.M ja L.T üksnes korralduste täitjaks. 6.4 Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et F.M-ile tuleb kõikide temale etteheidetavate kuritegude toimepanemise eest mõista karistus maksimaalsele lähedases määras. Üksnes altkäemaksu küsimine väärib alla keskmise karistust. L.T-le tuleb võltsimise eest mõista karistus, mis on keskmises määras ning omastamise eest osategude paljusust ja kahju suurust arvestades karistus, mis on lähedane maksimaalsele. 6.5 Arvestades F.M-ile ja L.T-le süüksarvatavate tegude paljusust ning nende raskust, kuid teisalt ka varasemate karistuste puudumist pidas kohus üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalikuks pöörata neile mõistetud karistused täitmisele osaliselt. Ehk teisisõnu rakendada šokivangistust. Siinkohal ei saa aga mööda vaadata süütegude toimepanemisest möödunud pikast ajast (ca kuus aastat), mis kindlasti kahandab šokivangistuse mõju. Lähtudes lisaks nimetatule ka vajadusest kompenseerida kohtueelses menetluses toimunud mõningat mõistliku menetlusaja nõude rikkumist, jättis kohus KarS § 73 lg-st 1 ja 3 ning KrMS § 306 lg 1 p-st 61 F.M-ile ja L.T-le mõistetud vangistused täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et nad ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.6 Kuivõrd F.M ja L.T panid neile etteheidetavad teod toime oma ametikohustusi süstemaatiliselt rikkudes, sh linna varalisi huve korduvalt ja olulises määras rikkudes, pidas kohus edasiste rikkumiste vältimiseks vajalikuks kohaldada nende mõlema suhtes KarS § 49 alusel keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses, samuti varaliste väärtuste liikumist korraldavatel töökohtadel. 6.7 V. Safonovi õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui kriminaalmenetluse lõpetamisega vastavalt KrMS § 2742 sätetele.

Kuriteoga tekitatud kahju

7.1 Osundades KrMS § 306 lg 1 p-s 11 ja Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-105-10 sedastatule, põhistas maakohus tsiviilhagi väljamõistmist järgmiselt. 7.1.1 Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kannatanu esindaja ehk Kohtla-Järve linnapea, kes on pädev kannatanu nimel tsiviilhagi esitama, on süüdistatuna kohtu all kannatanu varalisi huve rikkuvate süütegude toimepanemises. Seega ei saa kannatanu seaduslik esindaja enda vastu tsiviilhagi esitada. Ka tsiviilkohtumenetluses on hagi esitamine linnale kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks välistatud seni, kuni J. Solvojov täidab linnapea ülesandeid. Asjade sellist käiku kinnitab ka tõik, et linnapea ei võtnud midagi ette selleks, et nõuda alusetu rikastumise sätete alusel tagasi AS-ilt NNN näilike tehingute alusel äriühingule üleantud vara. Arvestades, et linnapea sai näilikest tehingutest teada hiljemalt 2009. a, on tänaseks mööda lastud ka TsÜS § 151 lg-st 1 tulenev 3-aastane nõude aegumistähtaeg. On ilmne, et kannatanu huvid ja õigused tekitatud kahju hüvitamiseks jäävad väljaspool kriminaalmenetlust kohtu aktiivse sekkumiseta kaitseta. 7.1.2 Kriminaalmenetluse raames võimaliku kahju väljamõistmine ei tohi olla süüdistatavatele ega kaitsjatele üllatuslik. Süüdistusakti p-s 2 on märgitud, et faktiliselt on linnale tekitatud kahju süüdistuses märgitud osas, tsiviilhagi esitatud ei ole. Seega on süüdistatavatele algusest peale teada, et neile heidetakse ette kahju tekitamist süüdistuses välja toodud faktiliste asjaolude kirjelduses. Kõikidel istungitel on osalenud kaitsjad, kellele on teada KrMS § 306 lg 1 p-st 11 tulenev kohtu kohustus

otsustada vajadusel kahju hüvitamine ka ilma tsiviilhagita. Seega on neil olnud võimalik esitada vastuväiteid ning küsimuse lahendamine ei saa olla nende jaoks üllatuslik. 7.1.3 Perioodil 2006-2009 kehtinud Linna põhimääruse § 38 p-st 1 kuulusid F.M ja L.T Linnavalitsusse, mis on omakorda KOKS § 4 p 2 ja TsÜS § 34 lg 1 tähenduses juriidilise isiku juhtorgan. KOKS § 10 lg-st 1 tulenevalt on nii linnavalitsus kui ka linnapea linna seaduslikud esindajad. 7.1.4 TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kui juhtorgani liige rikub oma kohustusi ja tekitab seeläbi juriidilisele isikule kahju, on ta selle eest juriidilise isiku ees vastutav (TsÜS § 37 lg 1). 7.1.5 L.T ja F.M põhjustasid omastamise ja usalduse kuritarvitamisega linnale kahju. Erinevate omastamistegudega pöörasid nad ebaseaduslikult linna vara kolmandate isikute (AS NNN ja OÜ VVV ) kasuks. Lisaks jättis F.M linna huve rikkudes ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööratud linna vara tagasi nõudmata. OÜ VVV on tänaseks saadud vara tagastanud, mistõttu selles osas ei saa võimalikust kahju nõude olemasolust rääkida. Samas AS NNN vastu ei ole linn nõuet esitanud ning käesolevaks ajaks on nõudeõiguse esitamine kolmeaastase aegumistähtaja möödumise tõttu ka välistatud. Seega ei ole linnal muid võimalusi kahju hüvitise saamiseks, kui pöörata nõue juhtorganite liikmete vastu, kelle tegevuse tagajärjel linna vara alusetult kolmandale isikule üle anti ning õigeaegselt tagasi nõudmata jäeti. Seega tegemist on nõudega, mis tuleneb juriidilise isiku ja juhtorgani liikme sisesuhtest, mis on käsitletav käsundilaadse lepingusarnase lepingulise õigussuhtena. 7.1.6 Kuna juhtorgani liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-133-10), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab olema tõendatud, et juhtorgani liige on oma kohustust rikkunud, et juriidiline isik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). 7.1.7 L.T ja F.M tekitasid linnale kahju seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Nad rikkusid TsÜS §-st 35 tulenevat lojaalsuskohustust, samuti perioodil 2006-2009 kehtinud ATS § 59 lg -st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 tuleneva nõuet täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest (samad nõuded näeb ette ka kehtiv ATS § 51 lg 2 ja 5). Samuti rikkusid nad Linna põhimäärusest ja Linnavara eeskirjast tulenevat kohustust valitseda linna vara heaperemehelikult ning kasutada seda vaid linna valitsemiseks ja avalikuks otstarbeks. Nende rikkumiste tagajärjel tekitasid L.T ja F.M linnale kahju – tegid näilike tehingute alusel linna vara arvelt väljamakseid kolmandale isikule teenuste ja tööde eest, mida tegelikkuses linnale ei osutatud või mida linn ei olnud tellinud. Lisaks sellele F.M, olles saanud teada L.T , st teise linnavalitsuse liikme poolt toimepandud linna vara omastamisest, ei esitanud nõuet vara tagastamiseks. Nõudeõiguse teadliku realiseerimata jätmisega tekitas ta samuti linnale kahju. Ilma kõnealuste tahtlike rikkumisteta ei oleks linn teinud alusetuid varakäsutusi. Ja juhul, kui juba aset leidnud alusetutest varakäsutustest teada saades, oleks esitatud vastav tagastusnõue, saanuks linn tema vara arvelt alusetult rikastunud isikult linna vara tagasi nõuda. 7.1.8 Otsuse punktis 6.10 märkis kohus, et kokku tehti L.T poolt toime pandud rikkumiste tagajärjel alusetuid varakäsutusi summas 16 433 149,69 krooni (ehk 1 050 269,69 eurot). Eeltoodud alustel tuleb see summa L.T-lt linna kasuks välja mõista. 7.1.9 Otsuse punktides 6.7.1, 6.7.2 ja 6.15 jõudis kohus järeldusele, et tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt panid F.M ja L.T koos toime nendes punktides kirjeldatud linna vara omastamise ning seega vastutavad nad VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt selles ulatuses (so 12 966,98 eurot) tekitatud kahju eest solidaarselt. 7.1.10 Linnal jäi F.M-i poolt toime pandud usalduse kuritarvitamise tõttu realiseerimata linnal olev nõudeõigus summas 197 233,53 eurot. Tegemist on nõudeõigusega, mis tulenes omakorda otsuse

punktis 9.5 nimetatud rikkumisest. Seega vastutavad ka käesolevas punktis nimetatud kahju eest F.M ja L.T solidaarselt. 7.1.11 Eelnevat kokkuvõttes asus kohus seisukohale, et TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 ja 137 lg 1 alusel tuleb F.M-ilt ja L.T-lt mõista linna kasuks solidaarselt välja 210 200,51 eurot. TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub L.T-lt välja mõistmisele 840 069,18 eurot.

Menetluskulud

8.1 F.M-ilt tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse välja mõista sundraha 585 eurot ning KrMS §-dest 175 ja 180 käekirjaekspertiisi (EKEI ekspertiisiakt nr DK-0078-10/1746) tasu summas 4420 krooni (so 282,49 eurot); dokumendiekspertiisi (EKEI ekspertiisiakt nr DM-000711/102) tasu summas 3849,06 krooni (so 246 eurot); dokumendiekspertiisi (EKEI ekspertiisiakt nr DM0077-10/1745) tasu summas 3861 krooni (so 246,76 eurot) ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,65 eurot. OÜ-lt ZZZ tellitud ehitise maksumuse kohta tellitud arvamuse kulud ning prokuröri poolt altkäemaksu süüdistuses 2 episoodist loobumise tõttu kaitsjatele makstud tasu 1/10 ulatuses (s.o summas 4964,60 eurot) jäeti riigi kanda. Ülejäänud osas tuleb kaitsjatele makstud tasu jätta F.M-i kanda. Täies ulatuses jääb F.M-i kanda ka määruskaebuse esitamiseks tehtud kulu, sest see osutus põhjendamatuks. Seoses süüdistusest loobumisega jäeti riigi kanda ka ehitustehnilise ekspertiisi tasu summas 41 111 krooni (e 2627,47 eurot) ja raamatupidamisekspertiisi tasu summas 24 799,86 krooni (e 1585 eurot), kuna tegemist ei ole kohtukõlbliku tõendiga. 8.2 L.T-lt kuulub riigituludesse väljamõistmisele sundraha, toimikukoopia ning TTÜ teedeehitusliku ekspertiisi kulu 4162,57 eurot. Seoses süüdistusest loobumisega Raudi kalmistu osas, tuleb 5% kaitsja A. Suubanile makstud tasust ( e 675 eurot, sh käibemaks) jätta riigi kanda, ülejäänud osas aga kaitsjale makstud tasu jätta L.T kanda. 8.3 OÜ Värimal ja V. Safonovi määratud kaitsja N. Rõžov on esitanud nimetatud isikutele õigusabi osutamise kulude hüvitamise taotlusi kokku summas 16 166,42 eurot. Sellest 10 502,42 euro osas on taotlused rahuldatud. Kohus vähendas riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu põhjusel, et advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega, jättes rahuldamata kaitsja 25. mai 2015 taotluse hüvitada tema poolt osutatud õigusabi tasu summas 5664 eurot. Ülejäänud osas jäävad OÜ Värimal ja V. Safonovi menetluskulud vastavalt KrMS §-le 181 ja 183 riigi kanda. Kohus põhistas kaitsjatasu rahuldamata jätmist sellega, et kaitsja ei esitanud taotlust süüdistatavate õigeksmõistmiseks ja ka V. Safonovi suhtes menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Sellega ei täitnud kaitsja oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning jättis kasutama seadusest tulenevad võimalused taotleda oma kaitsealuste huvides soodsamate või õigeksmõistvate lahendite tegemist.

APELLATSIOONID JA TAOTLUSED

lehel tabelist, mis sisaldab Järve ja Ahtme linnaosade tänavate loetelu (E.G. poolt koostatud tabel) ja 2) ülejäänud osas planeeritavate hooldustööde loetelu tänavate kaupa. 9.1.3 Kohus tuvastas, et nimetatud tabelis ja ülejäänud tehnilises kirjelduses märgitud tänavate pindalad on erinevad ja pidas võimalikuks võtta aluseks 2010. aastal linna poolt järelpärimisele vastuseks edastatud kolmeleheküljelises tabelis märgitud pindalad ja seal sisalduva tänavate loetelu, kus pindalad on väiksemad ja osa tänavaid puudub. 9.1.4 Kohus jättis motiveerimatult arvestamata järgmised tõendid: 1) Riigihanke tehnilises kirjelduses puudus auguremonti puudutav osa tänavate loeteluna. Kohtu järeldus, et "hooldustööd on olemuselt erinevad remonttöödest kuna need võivad sisaldada ka näiteks asfaltkattega katmata teeservade, jalgradade, teeäärsete haljasalade või -ribade hooldust jms." on oletuslik ja vastuolus 11.06.2014 avaldatud sama hanke tehnilise kirjelduse ülejäänud lisadega, kus käsitletakse hooldustöid haljasaladel, kõnniteedel, bussipeatustes, muruniitmist ja hooldust üksikutel objektidel, tänavalõikudel (algse toimiku kd 19 tl 50 ja edasi); 2) Kohtu poolt nimetatud "ebamäärased lõigud või tänavate ositi" nimetamine ei puuduta auguremonti (ei sisaldu tööde vastuvõtu aktides) vaid muid hooldustöid konkreetsetel objektidel ja teelõikudel; 3) Vastuolud Riigihanke tehnilises kirjelduse erinevate osade vahel ei tõenda tänavate ja/või teede tegelikku pindala ega seda, millises ulatuses auguremonti tegelikkuses tehti. Kohus ei ole arvesse võtnud tunnistaja E.G. ütlusi 04.12.2014 istungil selle kohta, et "...tänavate mõõtmistöid teinud firma EI mõõtnud kõiki tänavaid..., töid tehti jäämaks eelarves selleks eraldatud summa 100000 EEK sisse". Seega ei saa välistada, et auguremondi töid tehti suuremas mahus, kui E.G. poolt koostatud kolmeleheküljelises tabelis oli märgitud tänavate pindalaks. 4) 31.08.2006 Töövõtu lepingu lisa- tehniline kirjeldus sisaldab järgmisi teede-tänavate nimetusi: Vanalinna ümbersõit - lisa 2J-4- nime all „linnaväline ümbersõit Järveküla teest Kalevi tänavani“ pindalaga 27650 m2. Vanalinn- lisa 2J-1 pindala 10900 m2 Tee Dok-Vana Ahtme- lisa 1A-4 pindalaga 5250 m2 Kingi tänav- (tegelikult Ringi t. Järve linnaosas) pindalaga 1450 m2, lisa 2J-3 Mõisamaa teelisa 2J-4- Mõisamaa pindalaga 480 m2. Ühelgi juhul pole L.T poolt auguremonti vastu võetud suuremas mahus/pindalal, kui hanke tehnilise kirjelduse teede hooldusesse puutuvates lisades on märgitud. Nimetatud teede-tänavate reaalset olemasolu ja asukohta on kirjeldanud E.G. , A.B. i, A.Be. , N.O. (avaldatud ütlused). 9.1.5 L.T ütluste kohaselt tema 2006. a hankedokumente ette ei valmistanud ja sai juhinduda vaid tema käsutuses olnud andmetest, milliste hulgast puudus E.G. koostatud tabel. Kohus ei andnud hinnangut E.G. 3. detsembril 2014. a antud ütlustele:“ "2006 aastal tegeles hanke ettevalmistamisega A.V. ..., A.V. sai tabeli, mis sellega edasi tegi ei tea..., tabelist võisid välja jääda mõni tänav-tee..., tabeli koostasin mina...“. 9.1.6 Pakkumise kutse dokumentide sisukorras on nimetatud hanke tehnilist kirjelust 90 lehel. 11. augustil 2010 on linna poolt menetlejale väljastatud nimetatud hanke tehniline kirjeldus 93 lehel, mis kinnitab L.T ütlusi, et E.G. tabelit aastatel 2006-2009 tal ei olnud ja sellest ta juhinduda ei saanud. E.G. poolt koostatud väidetav teeregistri väljavõte (ametlikke registriandmeid pole kohtule esitatud), millel põhineb süüdistus, on koostatud nimelt kolmel lehel. Auguremondi puhul oli L.T võimalik aluseks võtta ainult hanke tehnilise kirjelduse lisas märgitud hooldusesse puutuvaid pindalasid. Pole reaalne, et liivatamise, soolamise, koristamise puhul oleksid tänavate pindalad väiksemad, kui auguremondi puhul. 9.1.7 Maakohtu poolt on jäetud motiveerimatult arvestamata tõendina Hanke tehnilises kirjelduses lisades fikseeritud teede/tänavate pindalad. Auguremonditööde vastuvõtu aktides pole nimetatud mahtusid ületatud.

9.1.8 Sompa linnaosas tehtud tööd puudusid riigihankega tellitud tööde nimekirjast. Tunnistajad A.B. i, A.Be. kinnitasid, et auguremondi töid Sompa linnaosas tegelikult tehti. Toimunut võib hinnata riigihangete teostamise korra rikkumisena, kuid arvestades, et süüdistust sellest osas pole esitatud, kõik tööde vastuvõtu aktides nimetatud tänavad eksisteerivad, pole millegagi ümber lükatud väide, et tegelikkuses auguremondi töid Sompa linnaosas tehti ja seega pole põhjendatud ka kahju tekitamine linnale. 9.1.9 Kohus on alusetult asunud seisukohale, et auguremondi puhul oleks pidanud lähtuma iga üksiku augu parandamiseks tehtud kulutustest, kuid pole millegagi seda motiveerinud. Peaks olema arusaadav, et auke teekattes ei saa ette planeerida ja ka ühekaupa pärast tööde tegemist üle mõõta. Nimelt sellel põhjusel võeti hankes aluseks tänavate üldpindala ja sellest lähtudes kujunes auguremondi hind. Selles osas on kohus väljunud süüdistuse piiridest, kuna süüdistusaktis heidetakse ette tööde vastuvõtmist tänavatel, mida ei eksisteerivat või tööde tegemist suuremal pinnal, kui oli tänava üldpindala, mitte aga materjalide, tööjõu või muu sellise ülekulu aktsepteerimist. Maakohus on selles osas läinud vastuollu KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 nõuetega. 9.1.10 31.augusti 2006.a. Töövõtuleping nägi auguremondiks ette kokku 85 720 000 Eesti krooni s.h. käibemaks 18 %. Teostatud tööde eest tasuti 82 523 467 Eesti krooni koos käibemaksuga. Süüdistus pole tõendanud, et tööd oleksid üldse tegemata või tehtud väiksemas mahus. Seega ei saa rääkida kahju tekitamisest kohalikule omavalitsusele. 9.2 Käsitledes pindamist puudutavat süüdistuse osa on kohus alusetult võtnud aluseks ainult osa uuritud tõenditest. Kohus on põhjendamatult eiranud järgmisi tõendeid ja pole andnud hinnangut alljärgnevatele tõenditele. 9.2.1 Kohus tuvastas, et andmed pindamistööde mahtude kohta on erinevad. 14. juuni 2010 vaatlusel Maa-ameti esindajate osavõtul tuvastati Ahtme (77772 m2 ) ja Järve Linnaosas (7553 m2 ) kokku pinnatuks 85325 m2 . OÜ GGG mõõtmistulemuste põhjal teostati pindamist Ahtme linnaosas kokku 91039 ruutmeetril, Järve linnaosas 12738 ruutmeetril (kokku 103777 m2 ) . Teostatud töid on vastu võetud (akteeritud) Ahtme linnaosas 90807 m2 ja Järve linnaosas 12120 m2 (kokku pindamine 102927 m2). Kohus on võtnud oma järelduste aluseks 14.06.2010 mõõtmistulemused põhjendades seda vaid sellega, et kasutatud tehnika oli kalibreeritud ja mõõtjad pädevad. 9.2.2 OÜ GGG esindaja, tunnistajana üle kuulatud V.I. kinnitas, et tema poolt mõõtmisel kasutatud tehnika oli nõuetekohaselt kontrollitud. Kohtumenetluse käigus tema ütlusi kahtluse alla ei seatud ning ka kohtuotsuses endas on kohus need mõõtmistulemused oma järelduste aluseks võtnud heites süüdistatavatele ette nende tulemuste kasutamatajätmist. 9.2.3 Võrreldes erinevaid andmeid selgub, et 14. juuni 2010 vaatlusel pole arvestatud kõiki teelõike, mis ongi viinud erinevate tulemusteni võrreldes teise mõõtjaga. Nii pole Altserva tänava asfaltkatte pindamise kontrollmõõdistamise joonisel arvestatud tänava pinda enne raudteeülesõidukohta ning tänava lõpus on mõõtmisel aluseks võetud erinevad alad. Ridaküla tänava puhul pole 14. juunil 2010 vaatlusel arvestatud tänavalõiku kuni raudtee ülesõiduni (14. juuni 2010 mõõtmised on teostatud alates raudtee ülesõidust elamute poole, kuid töid teostati ka Ridaküla tänava ja Ahtme maantee ristmikul). Sinivoore tänava puhul pole arvesse võetud Järveküla teega piirnevat lõiku, milline pinnati koos Sinivoore tänaval tehtud töödega mahus 5197 m2 . Ahtme mnt. vaatlusel on erinevad mõõtjad lähtunud erinevatest pindamise alg ja lõpp-punktidest. 9.2.4 Kokkuvõtvalt on tegemist vastuoluliste mõõtmistulemustega. Olukorras, kus isegi vastavate eriteadmistega isikud saavad erinevaid mõõtmistulemusi, ei ole põhjendatud süüdistus tahtlikus valeandmete aktsepteerimises, dokumentide võltsimises L.T poolt. Süüdistataval puudusid vastavad erialateadmised ja kontrollmõõdistamisetel kasutatud tehnika mõõtmistööde läbiviimiseks.

Rahalisi vahendeid kontrollmõõdistustööde tegemiseks hankes ette polnud nähtud. Pindamistöödeks ettenähtud eelarvet ei ületatud. 9.3 Käsitledes kapitaalremonti puudutavat süüdistuse osa on kohus alusetult võtnud kohtuotsuse aluseks ainult osa uuritud tõenditest ja tuginenud oletustele. 9.3.1 Käsitledes tee-ehitusliku ekspertiisitulemusi, jättis kohus motiveerimatult tähelepanuta, et asfaltbetoonkatte paksuse ja koguste osas juhindus ekspert „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjast“, mis ei laiene kohalikele omavalitsustele ning viide, millele puudus ka 31. augusti 2006. a Töövõtu lepingus ja hankedokumentides. Saadud tulemused on hinnangulised. 9.3.2 Äärekivide osas leidis ekspert, et paigaldatud äärekivide kogus on 119,6 jm suurem, kui tegelik äärekivide pikkus. Selline järeldus on vastuolus OÜ GGG mõõtmistulemustega, mille kohaselt on vahetatud 245,9 meetrit. Freesimistööde osas on ekspert korduvalt märkinud (akti p. 2.5, 3.1.7, 3.2.7, 4.5.), et tegeliku töömahu kontrollimine on praktiliselt võimatu. Samale järeldusele asus ekspert lammutatud asfaltkatte äraveo ja utiliseerimise (akti p. 2.5., 3.1.8, 3.2.8, 3.3.8) jne. osas (ehitusprahi väljaveomahtud, ettevalmistus ja ettenägematute tööd). Nimetatud asjaoludele pole kohus mingit hinnangut andnud ja seega rajanud kohtuotsuse oletustele ja kontrollimatutele hinnangutele. 9.3.3 Kohtu etteheited süüdistatavale on otsitud ja ignoreerivad olulist osa L.T ütlustest, mille kohaselt tema kontrollis tehtavaid töid visuaalselt, tutvus töövõtja esitatud lisadokumentidega prügi, ostetud asfaldi kohta ning kontrollis töövõtja poolt peetavat päevikut. Nõudis mõõtmiste läbiviimist. Põhjendamatu on väide, et L.T oli teadlik väidetavatest valeandmetest aktides ja võttis sellele vaatamata tööd vastu. Isegi ekspert on kinnitanud, et tegeliku töömahu kontrollimine oli praktiliselt võimatu. Arvesse ei võetud, et süüdistataval puudusid vastavad eriteadmised ja tehnika mõõtmistööde läbiviimiseks. Rahalisi vahendeid mõõdistustööde tegemiseks ette polnud nähtud. 9.4 28.10.2015 kohtuotsusega tunnistati L.T süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3 ja 299 lg 1 järgi. L.T-lt mõisteti Kohtla-Järve linna kasuks välja 840 069,18 eurot. Sellele lisaks mõisteti temalt ja F.M-ilt solidaarselt Kohtla-Järve linna kasuks välja 210 200,51 eurot Vastavalt KrMS § 3051 lg-le 2 kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. KrMS § 268 lg 2 sätestab, et süüdistust saab muuta enne kohtuliku arutamise lõppu. Süüdistust ei muudetud. KrMS § 268 lg 6 sätestab, et kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kohtumenetluse käigus pole kordagi arutatud kahju väljamõistmist või kvalifikatsiooni muutmist. Kohus pole teinud kohtumenetluse pooltele ettepanekut avaldada oma seisukohti kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta või kahju hüvitamise küsimuses, millega on rikkunud viidatud norme. 9.5

L.T suhtes on möödunud mõistlik menetlusaeg.

L.T osas on menetlus asjas toimunud alates 2009. aasta sügisest, s.o kuni kohtuotsuse tegemiseni orienteeruvalt 6 aastat. Arvestades, et süüdistatav pole oma käitumisega kuidagi mõjutanud menetlustähtaja kulgu ja kohtumenetlus venis ka kohtust tulenevatel põhjustel (kohtuniku vahetusega seoses toimus viimane eelistung alles enam kui 10 kuud pärast süüdistusakti kohtusse saatmist) on L.T suhtes mõistlikku menetlustähtaega ületatud.

väljamõistmises. Alternatiivselt taotlevad kaitsjad kriminaalmenetluse lõpetamist F.M-i suhtes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Veel taotletakse süüdistatavale menetluskulude hüvitamist. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 10.1

Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

10.1.1 Kohtulahendi on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis

kahtluse alla seada ja kaitseõigust sisuliselt teostada alles pärast kohtus jälitustegevust lubavate määruste saamist. Kaitsja taotles esmalt juurdepääsu jälitustegevust lubavate määruste saamist ja alles teiseks juurdepääsu jälitustoimikutele. Defektsete lubade saamine süvendas veendumust tutvumisvajaduses, mida kaitsja küll põhistas, ent millele kohus ei esitanud ühtki motiivi. Kaitsja pole senini teadlik jälitustoimikutes sisust ning ei saa olematu teabe suhtes esitada kaitseväiteid. Jälitustegevus toimus ajal, mil kehtis JTS ning mil imperatiivsed olid jälitustegevuse alustamise motiveeritud otsused. Jälitustegevuse läbiviimine nõutava otsuseta viitab ebaseaduslikule jälitustegevusele. Jälitusprotokollid ei ole vormistatud jälitusasutuse juhi poolt. Vastavalt KrMS § 113 lg-le 3 kirjutab jälitusprotokollile alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Määramise ja vastavate volituste kohta andmed puuduvad. Kohus ei ole otsuses nende olemasolu tuvastanud. Ainus õiguslik alus jälitustoimikute mittetutvustamiseks saanuks olla riigisaladus, mida aga kohus tuvastanud ei ole. Kokkuvõtlikult leiavad kaitsjad, et jälitustegevuse käigus kogutud teave ei saa olla tõendiks kohtulahendi tegemisel, kuna esitatud määrustes on rikutud KrMS § 145 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 ning KrMS § 110 nõudeid. Kuna jälitustegevusega kogutud tõendid on saadud seaduse nõudeid eirates, taotlevad kaitsjad jätta tõendite hindamisel need tõendikogumist kõrvale. 10.1.3 Elektroonilised tõendid Kohus leidis, et protokollides on eksimusi nt kuupäevade, kellaaegade, failide pealkirjade või lisade pealkirjade fikseerimisel, ent tegemist on kirjavigade, mitte tõenditel olevate andmete sisu ebaõige kajastamisega. Apellandid leiavad, et kui prokuratuur väidab, et konkreetne fail loodi mingil konkreetsel kuupäeval, ent see ei kajastu protokollis ega väljatrükis ning asjatundja selgituste alusel ei ole võimalik veenduda, et fail ka konkreetsel kuupäeval sellise sisuga loodi, ei ole võimalik tõsikindlalt tõendada faili loomist sellel kuupäeval. Tegemist ei ole kirjavigadega, vaid küsimusega, kas konkreetse tõendiga saab mingit asjaolu tõendada. Asjatundja selgituste alusel ei ole võimalik üheselt öelda, kas nt mingi fail loodi konkreetsel kuupäeval või kopeeriti andmekandjale konkreetsel kuupäeval või muudeti seda konkreetsel kuupäeval. Kohus on aga aktsepteerinud väiteid, mille tõelevastavuses ei saa kindel olla. Kohus on lähtunud OÜ SSS ruumides läbiotsimisel leitud andmekandja puhul faili atribuutidest, mis näitavad selle loomise ja viimase salvestamise ajaks 9. juuli 2009. Samas on hinnapakkumus OÜ SSS nimelt, mille loomise ja muutmise ajaks näitavad faili atribuudid 9. juuli 2009. Arvestades asjatundja selgitusi, ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et failid loodi sellel ajal. Kohus on N.O. elukohast leitud failide osas kahtluseta lähtunud protokollis olevast faili loomise ja muutmise ajast, kuigi nende tõeväärtus on küsitav. Arvestades otsuse tegemisel ka elektrooniliselt kogutud tõenditega, on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna ebaselgetele tõenditele tuginemine võis kaasa tuua ebaseadusliku kohtuotsuse. 10.2

Konkurentsialastele süütegudele kaasaaitamine

10.2.1 F.M-ile on esitatud süüdistus neljas episoodis ettevõtjate ja ettevõtete konkurentsi kahjustavale kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele kaasaaitamises. Seejuures väidetavad toimepanijad erinevates episoodides kohtu all ei ole (v.a Safonov ühes episoodis). Kaasaaitajana on F.M-i sisuliselt süüdistatud teiste isikute poolt väidetavalt toimepandus. F.M-ile etteheidetud teod ei kujuta endast KarS § 400 lg-te 1,2 - § 22 lg 3 toimepanemist.

KarS § 400 eeldab ettevõtjate vahelist kokkulepet või kooskõlastatud tegevust või otsust, mistõttu tahteavaldusi saavad teha ikkagi ettevõtjad, kes on täideviijad teovalitsemise põhimõtte kohaselt ( ). Süüdistus peab avama iga süüdistatava käitumisaktid eraldi (vt RKKKo 3-1-1-6811, 3-1-1-22-10 ja 3-3-1-31-10). Süüdistuse faabulast jääb arusaamatuks süüdistatava konkreetne käitumisakt, aga ka see, kust tulenevad süüteokoosseisu imperatiivsed tunnused (tahtlus seoses põhiteoga ja osavõtuteoga). Süüdistusaktis ei ole välja selgitatud, kas kõik väidetavad kokkulepped, kooskõlastatud tegevus või otsused leidsid aset või tehti ettevõtjate vahel (vt KarS § 400 lg 1 objektiivne koosseis), samuti jääb selgusetuks, milliste ettevõtjate vahel täpselt milline tegevus aset leidis. Täpsustatud ei ole ka KarS § 400 eraldi punktides kirjeldatud tegude võimalikku esinemist. Süüdistusaktis puudub turumääratlus (on vaid sisulise analüüsita märgitud, et turuks on Kohtla-Järve linna munitsipaaltellimustega seotud hooldustööde ja ehitusturg, vt süüdistusakti lk 45). Süüdistusaktis märgitud sedastust ei saa pidada kohaseks turumääratluseks. 10.2.2 Kohus on eksinud tõendite hindamisel, mis on viinud valede lõppjäreldusteni 1) Kohtla-Järve Spordihoone siseujula meeste duširuumide remont 2009. a juulis. Selles osas kuulati tunnistajatena üle kolm isikut. Nendeks olid süüdistuse kontseptsiooni kohaselt kuriteo täideviijad. F.M-i süüdistust puudutavas osas on kohus analüüsinud R.H. i ütlusi ja jälitusprotokolli. Kohus on leidnud, et arvestades taoliste konkursside läbiviimisel ja osalemisel väljakujunenud praktikat, jäi R.H. , kui sisuliselt F.M-i soosiku rolliks otsida teised kaks ettevõtet, kellele linnavalitsus saadaks samuti kutsed konkursil osalemiseks ning kes lepiks R.H. iga kokku oma pakkumuste suuruse või kelle nimelt R.H. pakkumised koostaks ja neile allkirjastamiseks annaks. Kohus on siinjuures jätnud arvestamata R.H. i ütlused, kus viimane eitas seda, et tema oleks mingil viisil aidanud leida teisi ettevõtteid või need välja valinud. Arusaamatuks jääb, miks kohus ei arvestanud V.T. ja teiste konkursikomisjoni liikmete ütlustega selles, kuidas valiti äriühingute ring, kellele kutseid saata. 2) Kohtla-Järve sotsiaalmaja tubade remondi hange. Kohus ei viita ühelegi tõendile. Kohus viitab üksnes otsuse p-s 5.5 R.H. i ütlustele, kes kinnitas, et F.M-iga tal selle konkursi osas mingit jutuajamist ei olnud. 3) Kolmas ja neljas episood. Kohus on analüüsinud üksnes jälitustoimingu protokolle. Apellandid leiavad, et üksnes ühe tõendi pinnalt järelduste tegemine ei ole võimalik. Neljanda episoodi osas leidis kohus, et telefonivestlused kinnitavad, et võitja oli F.M-i poolt ette ära otsustatud. Apellandid märgivad, et jälitustoimingute protokollidest ei ilmne, et P. P.F. oleks F.M-ile teatanud, keda ta soovib teiste osalejatena näha või mingil muul viisil teada andnud midagi teiste ettevõtete kohta. Kohtus ütlusi andnud hangetes osalenute väitel toimus nende isikute omavaheline suhtlemine siis, kui kutsed hangetel osalemiseks olid saadetud. Seda, kas, kuidas ja mida ettevõtjad omavahel räägivad, kes ja kuidas koostab pakkumisi, ei saa teada linnavalitsuse töötajad, sh linnapea. Tunnistajate (S.P. , N.A. , R.H. , V.Š. ) ütlustest nähtub, et Kohtla-Järvel ehitustegevusega tegelevad ettevõtjad tunnevad teineteist. Arvestades kuidas isikud on omavahelist suhtlemist ja helistamisi kirjeldanud, on selge, et pakkumuste koostamine ja kujunemine F.M-ist ei sõltunud. Hankeid korraldas ja võitja otsustas linnavalitsuse komisjon, kuhu F.M ei kuulunud. Mitte ükski hankekomisjoni liige ei ole väitnud, et F.M oleks hangete raames midagi suunanud või korraldanud. Kohtus ei leidnud kinnisust ka süüdistusakti väide, et F.M andis alluvatele korralduse kuulutada välja konkurss (sellega tegeles komisjon) või et F.M oleks andnud korralduse saata hinnapäringuid kellegagi kooskõlastatud ettevõtetele. Kohtus üle kuulatud tunnistajatest ei kinnitanud keegi, et linnapea olnuks kursis või kokku puutunud pakkumuste koostamisega.

Seega ei vasta kohtu järeldused uuritud tõenditele. Apellandid taotlevad ringkonnakohtult uuesti hinnata kõnealuste episoodidega seonduvaid tõendeid (sh tunnistajate T.S. , J.T. , V.T. ütlused). 10.2.3 KarS § 400 lg-te 1,2 -§ 22 lg 2 materiaalõiguse ebaõige kohaldamine Süüdistuse järgi aitas F.M kaasa konkurentsi kahjustavatele kokkulepetele. Viru Maakohus kvalifitseeris tegevuse ümber, leides, et F.M kihutas ettevõtjaid konkurentsiõiguslikke rikkumisi toime panema. Apellandid leiavad, et põhitegu puudub. 10.2.3.1 Objektiivne koosseis eeldab turu määratlemist. Süüdistusaktis turumääratlus puudub, vaid (vt süüdistusakt lk 45) ei ole kohane turumääratlus. KarS § 400 on välisviiteline kuriteokoosseis, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkurentsiõiguse normistikust. Kaubaturu määramisel tuleb juhinduda KonkS § 3 ja Euroopa Komisjoni teatisest asjaomase turu mõiste kohta ühenduse õiguses (97/C 372/03). Vaata kaubaturu mõiste määratlemine ja seonduv ka RKKKo 3-1-1-12-11 p 18. 10.2.3.2 Eristada tuleb tooteturu ja geograafilise turu mõisteid, mida käesolevalt süüdistus ei kajasta. Seega ei ole ka võimalik teha süüdistatavatele etteheiteid seonduvalt väidetavate konkurentsiõiguste rikkumisega (vt ka Euroopa Komisjoni teatise p 7). 10.2.3.3 Süüdistusaktis ei analüüsita, kuidas ja kas saavad munitsipaaltellimustega seotud haldus- ja ehitustööd olla ühel ja samal tooteturul. Tekib küsimus, millistest hooldus- ja ehitustöödest on jutt, kuidas suhestuvad eelnevasse munitsipaaltellimused, kas viimased on tooteturu või geograafilise turu osa? 10.2.3.4 Asjas ei ole tagatud ettevõtjatevahelise koostöö keelatuse kontrollimise põhimõtete järgimine (vt RKKKo 3-1-1-12-11, p 14, 3-1-1-10-11). Sellist analüüsi ning tõendeid süüdistusaktis ei esine. Süüdistusakti p 13.1.1 sisalduv asjaolude ebatäpne kirjeldus, mis ei ole tõendatud, ei vasta kriteeriumidele, mida eeldab KarS § 400 lg-d 1,2. 10.2.3.5 ELTL art 101 rikkumise tuvastamiseks peab Euroopa Komisjon esitama piisavalt täpsed ja üksteist toetavad tõendid selle kohta, et väidetav rikkumine aset leidis (vt T-450/05 p 175). Lisaks eelnevale tuleb menetluses välistada väidetava kokkuleppe osaliste vastuväited selle eksisteerimise kohta. Asjaolu, et üks väidetava kokkuleppe pooltest selle olemasolu jaatab, ei vähenda teise võimaliku osalise vastuväidete tähtsust selle puudumise kohta (vt T-18/03 p 51). Lisaks eelnevale ei ole käesolevas asjas lõplikult analüüsitud võimalikku ühepoolset tegevust, st teise või konkurendi puudumist kokkulepete sõlmimisel. Kehtivasse kokkuleppesse saab astuda vaid selleks volitusi omav isik (vt ka RKKKo 3-1-1-32-10). 10.2.3.6 Et hinnata väidetava kokkuleppe konkurentsi kahjustavat eesmärki ja tagajärge, peab olema selge, millist konkreetset keelatud tegevust tuleb hinnata. Süüdistusaktis ei ole täpsustatud, mida täpselt KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 (1) mõttes ettevõtjatele ette heidetakse. Süüdistusaktis on ebaselgelt nimetatud mingi tegevuse kooskõlastamist, kuid mida selline väidetav kooskõlastus endast viidatud õigusnormide mõttes kujutab, ei ole süüdistaja täpsustanud. Süüdistusakt ei hõlma KonkS § 4 lg-s 1 ja ELTL art 101 (1) esinevate kriteeriumide analüüsi. 10.2.3.7 Apellandid rõhutavad, et väidetav kokkulepe ei kujuta endast ELTL art 101 rikkumist, kui selle osapoolte turujõud asjaomaselt turul, mida ei ole süüdistusaktis analüüsitud ega välja toodud, on sedavõrd nõrk, et väidetaval kokkuleppel ei ole konkurentsi oluliselt mõjutavat jõudu. Kirjeldatud printsiip on oluline Euroopa Liidu põhimõte, mille järgimise kohustust kinnitas Euroopa Kohus juba asjas C-5/69.

10.2.3.8 Hindamata on kohtu poolt ka kolmas kriteerium, s.o võimalikke kokkuleppeid õigustavad asjaolud (vt ka RKKKo 3-1-1-12-11, p 23). 10.2.3.9 Viru Maakohus asus konkurentsiõiguslikke küsimusi analüüsides seisukohale, et antud asjas tuleb pidada asjaomaseks teenuseturgudeks Eesti üldehitusturgu ning teedeehitus- ja hooldusturgu. Olukorras, kus selline määratlus turu osas süüdistusaktis ei kajastu, on see menetlusosalistele üllatav. Määratledes turu Eesti Vabariigina, kohaldub printsiip, kuivõrd käesolevas menetluses esinevad peamiselt väikeettevõtjad. See tähendab, et nende ettevõtete omavahelised kokkulepped ei ole konkurentsi kahjustavad KonkS § 4 lg 1 ega ETL § 101 (1) mõttes (vt ka 2014/C 291/01). Seega puudub KarS § 400 täideviimise koosseis. Puudub põhitegu ja aktsessoorsuse põhimõttest tulenevalt ei vastuta F.M karistusõiguslikult. 10.2.3.10 Eelnevast sõltumata juhivad apellandid tähelepanu sellelegi, et F.M-i tegevuses puudub kaasaaitamise või kihutamise tegu. Kohus on kvalifitseerinud tegevuse süüdistusest raskemaks, nentides üksnes, et F.M-i panuseta poleks konkurentsi kahjustava eesmärgiga toimunud ettevõtjate vaheline koostöö olnud üldse võimalik. Kohus leidis, et just F.M-i tegevuse tagajärjel tekkis tema soositud ettevõtjates soov panna toime konkurentsiõiguse rikkumist. 10.2.3.11 Apellandid märgivad, et kaasaaitamistegu eeldab teadlikkust põhiteost. Ei R.H. , V.Š. ega ka N.A. ei väitnud, et F.M oleks olnud kursis või kuidagi kokku puutunud pakkumuste koostamisega. 10.2.3.12 Kaasaaitamistegu peab olema põhiteoga põhjuslikus seoses. Kui asjas on põhiteona esitatud ettevõtjatevahelist kokkulepet, siis selle sõlmimisse F.M ei puutunud. Arvestades kohalike ehitusettevõtjate arvu, oleks pakkumiskutsed saadetud tõenäoliselt samale isikuteringile ning ettevõtjate vaheline koostöö olnuks võimalik ka F.M-ita. Viimane ei teadnud ega saanudki teada, kes ja mis hinnaga pakkumisi esitas ning võitja otsustas linnavalitsuse vastav komisjon, kuhu F.M ei kuulunud. 10.3 Linna varaliste huvide kohustuse rikkumine ning sellega seonduvalt dokumentide võltsimisele ja võltsitud dokumentide kasutamisele kaasaaitamine 10.3.1

Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

10.3.1.1 Maakohus on jätnud hindamata osa tõendeid. Tõendite hindamisel tehtud vead on olulised, kuivõrd vea tõttu on kohus asunud tuvastama asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele. Hanke tehnilises kirjelduses esile toodud andmetest on lähtutud nii töö teostamisel kui ka vastuvõtmisel. Kummastav on kohtu seisukoht, et lähtuma oleks pidanud muudest andmetest. Apellandid leiavad, et auguremonttööde ja tänavate pindala hindamisel on õige aluseks võtta kõnealuse hanke tehnilise kirjelduse lisades toodud andmed (vt kd 19, lk 23 (Salu tn), 24 (Kandle tn), 33 (Ristika tn), 39 ja 40 (Uus tn), 40-42 (Inseneri tn, Sakala tn, Kaevuri tn, Vahtra tn, Lembitu tn, Karja tn, Järve tn, Kuu tn, Vabaduse tn, Järve põik, Põhja allee, Gaasi tn). Ehkki kohus on leidnud, et selliseid tänavaid ja platse nagu Vanalinn, Vanalinna ümbersõit, Tee DokVana-Ahtme, Mõisamaa ei eksisteeri, juhivad apellandid tähelepanu sellele, et nimetatud tänavad kajastuvad riigihanke tehnilises kirjelduses (kd 3 tl 35 jj). Seega on maakohus eelistades põhjendamatult riigihanke kirjelduse ühte lisa teisele eksinud tõendite hindamisel. 10.3.1.2 Tõendamiseseme keskseks küsimuseks on see, millised olid teede ja tänavate pindalad ja kuidas see on tõendatud. Eelistades põhjendamatult hanke ühte tehnilise osa kirjeldust teisele, jääb kõrvaldamata kahtlus, et õiged on köites 3 tl 35 jj andmed, mitte aga andmed, millest on lähtunud kohus. 10.3.1.3 Kohus on kõnealust episoodi analüüsides peatunud esmalt võltsimise tuvastamisel ja teinud järeldused kahe tõendi – jälitusprotokolli ja tunnistaja E.G. ütlustele tuginevalt. Apellandid juhivad tähelepanu sellele, et tunnistaja E.G. oli oma ütlustes ebajärjekindel, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga.

Kohus tugines ka jälitusprotokollidele ja leidis, et 25. mail 2009 toimunud kokkusaamisel andis N.O. üle F.M-ile ümber tehtud aktid. Apellandid osundavad, et sellisel veendumusel puudub igasugune tõenduslik alus ning kohus lähtunud oletustest. 10.3.1.4 Kohus räägib ka F.M-i korraldustest L.T-le ja N.O. le võltsida dokumente. Apellandid märgivad, et korraldust tõenditest ei nähtu. 10.3.1.5 Süüdistuskõnes esitati usalduse kuritarvitamise osas võrreldes süüdistusaktiga uus kontseptsioon, mille vastu isik end kaitsta ei saanud. Nimelt jõudis prokuratuur järeldusele, et F.M on väidetavalt seotud 12 auguremondiakti ümbertegemisega ja on seeläbi põhjustanud linnale kahju 2 874 759 krooni. Sellist summat üheski varasemas menetlusdokumendis ei ole. Ka faktiväited, millel selline seisukoht põhineb, on uued. Täiesti uute kontseptsioonide mängu toomine süüdistuskõnes peaks menetluslikult olema välistatud ja vastavalt KrMS § 268 lg-le 5 ei saa kohus nendest uutest faktiväidetest lähtuda. Viru Maakohus on aga otsuse tegemisel lähtunud just süüdistuskõnes toodud uutest väidetest. 10.3.1.6 Pindamistöödega seoses on kohus hinnanud erinevaid akte ja asunud seisukohale, et pindamistööde vastuvõtmise ja nende eest tasumisega on linnale tekitatud kahju. Apellandid leiavad, et kohus ei ole pindamistööde ja võimaliku kahju hindamisel arvesse võtnud kõiki tõendeid. Kohus on jätnud hindamata järgnevad kohtule esitatud aktid: Akt nr 78 (kd 21, tl 14 kokku 3033,3 m2 ) ja Akt nr 225 (kd 18, tl 198 kokku 3720 m2 ), s.o kaks akti kokku 6753,3 m2 . Kui liita kokku kõik kohtule esitatud aktides kajastuvad tööd (aktid 77, 80, 87, 78, 81, 88, 82 ja 225) on tulemuseks, et aktide alusel on teostatud töid kokku 102 927,3 m2 ulatuses. Kui arvestada GGG poolt teostatud mõõdistamisi, siis neid kokku liites nähtub, et pindamistöid teostati Järve ja Ahtme linnaosas suvel 2009 kokku 103 777 m2 . Kohtule on esitatud ka KAPO vaatlusprotokoll, milles teostati mõõtmisi pindamistööde osas, milles on aga välja jäänud osa tänavaid, sest nemad on kokku saanud 85 325 m2 pindamistöid. Võrreldes GGG ja KAPO mõõtmisi, ilmneb, et viimane ei ole vaatlusprotokolli kandnud osasid teid. Olukorras, kus mõõdetud teid on teostatud kokku 103 777 m2 ulatuses ja linnale esitati akte 102 927,3 m2 ulatuses, on ainetu rääkida sellest, et teid on üle akrediteeritud, sest reaalsuses on tehtud rohkem kui akrediteeritud. Jättes osad aktid ja mõõtmistulemused põhjendamatult kõrvale, on kohus eksinud tõendite hindamisel, mis on viinud valede lõppjäreldusteni. 10.3.1.7 Kohus on eksinud ka auguremonttööde sisustamisel. Punktis 6.10 heidab kohus ette, et aktides on kirjas tänava pindala, mitte reaalselt remonditud aukude pindala. Apellandid osundavad asjaolule, et analoogsete remonttööde eest sellisel viisil arveldataksegi teeremondiga tegelevates ettevõtetes. Kui auguremonttööde ruutmeetri hinnaks on 30 krooni, on ilmselge, et selle raha eest uut asfalti panna ei saa ja teedeehituses ei ole tegemist mõeldava summaga. Lisaks on kohus ignoreerinud esitatud riigihanke materjale, milles töö kirjeldus ja vastavad õigusnormid ja tavad on osundatud. 10.3.2 Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine 10.3.2.1 Kohus on kvalifitseerinud võltsimise erinevalt süüdistusest KarS § 299 järgi. Seega on kohus F.M-i käsitlenud kaastäideviijana, mitte kaasaaitajana. Apellandid ei nõustu, et tegu oleks olnud F.M-i kontrolli all või et tegemist oleks olnud teovalitsemisega. F.M-i ei ole võimalik käsitleda kaastäideviijana, kuna ta ei sooritanud mitte ühtegi objektiivsesse koosseisu kuuluvat käitumisakti. Jääb selgusetuks, milline pidi olema F.M-i teopanus. Teovalitsemise teooriast ei saa antud juhul lähtuda, kuna puuduvad selle kohaldamise eeldused. 10.3.2.2 Konkreetsete tõendite puudumisel ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et F.M oleks mingil viisil aidanud kaasa dokumentide võltsimisele.

KarS § 2172 osas leidis kohus, et tagasinõude esitamata jätmisega ning selle asemel hoopis rikkumise varjamisega rikkus F.M linna varaliste huvide järgimise kohustust ning põhjustas linnale suure kahju. Apellantidele jääb mõistetamatuks kohtuotsuse kontseptsioon usalduse kuritarvitamise süüdistuses. Otsuses on ette heidetud teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumist, ent arusaamatuks jääb, millisest seadusest või tehingust teise isiku varaliste huvide järgimise kohustus tulenes, s.o mis seisnes hagi esitamises tööettevõtja vastu (vt RKKKo 3-1-1-100-09, 3-1-1-4-08, 1-1-61-09, 3-1-1-13505, 3-1-149-09). Kohus pidanuks viitama seadusele või tehingule, mis pani F.M-ile konkreetse nõude esitamise kohustuse. KarS § 2172 seadusest tuleneva kohustuse rikkumise kriteerium on blanketne ja seda saaks sisustada konkreetse seadusega, mis paneb F.M-ile hagi või nõude esitamise kohustuse (RKKKo 3-1-1100-11, 3-1-1-41-11, 3-1-1-39-11, 3-1-1-81-10, 3-1-1-104-09, 3-1-1-4-09, 3-1-1-89-07). See, et F.M oli linnapea ja tal võis olla volitus hagi esitamiseks, ei tähenda, et tal oli nõuete esitamise kohustus. Süüdimõistvat otsust ei saa sisustada pelgalt üldnormidega, mis ei kohusta konkreetseks tegevuseks. Käesolevalt ei vasta ei kohtu otsus ega süüdistusakt seaduslikkuse printsiibile. Lisaks on kohus rikkunud põhistamiskohustust. Igasugune rikkumine, sh süüdistatavale etteheidetav käitumisakt saavad toimuda konkreetselt kirjeldatud viisil, ajal ja kohas. Kaitseõiguste tagamiseks tuleb välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Kohtuotsusest jääb selgusetuks, millal, kus ja mida konkreetselt oleks F.M pidanud tegema (nt koostama hagi töövõtja vastu, andma välja haldusakti). Samuti ei ole kohus osundanud ühelegi normile, millega F.M-i käitumine oleks olnud vastuolus, mistõttu jääb arusaamatuks, millise seaduse ja normi vastu on F.M eksinud. Ebaseaduslikkus kui koosseisutunnus on jäänud sisustamata. Süüdistuses on õigusnormina nimetatud ATS § 59 lg-t 1, mis kaotas menetluse jooksul kehtivuse. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, millist normi on F.M rikkunud. Lisaks ei saaks ATS § 59 lgga 1, mis on üldnorm, süüdimõistvat kohtuotsust sisustada. Tagantjärgi arvatav majanduslikult ebaotstarbekas käitumine ei sisusta KarS § 2172 koosseisu. Blanketse koosseisutunnusena ebaseaduslikkuse sisustamine ei saa olla kohtu suvaotsus. Kohtu peamine etteheide F.M-ile näib seisnevat selles, et ta ei teinud mitte midagi, ehkki pidanuks kohtu arvates tegema. Nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses puudub osundus teole, mida F.M pidanuks kohtu hinnangul tegema. Seega kohus on asunud süüdistuse väliselt looma uusi eeldusi karistamiseks tegevusetuse eest. KarS § 2172 lg 1 kirjutamata koosseisutunnuseks on põhjuslik seos. Kui lähtuda süüdistusaktist, on teoks nn aktide ümbervahetamise korraldamine. Mõeldes nüüd ära väidetava süüdistatava teo, ei muutu sellest midagi. Väljamaksed toimusid aasta varem kui väidetav kahju põhjustanud tegu ehk puudub isegi hüpoteetiline põhjuslik seos väidetava teo ja kahju vahel. Süüdistatava hinnangul ei toimunud alusetuid väljamakseid. Linn tellis teenuse, mis ka saadi. Arvestades hanke tehnilise kirjelduse lisas toodud andmeid, ei ole eksitud ka pindalade vastu ja aktid sisaldavad lõppkokkuvõttes õigeid andmeid tehtud tööde osas. Kahju puudub. 10.4

Altkäemaks ja omastamine

10.4.1 OÜ VVV poolt tasuta liiva ja killustiku toimetamine F.M-i pojale R.S. ile. 10.4.1.1 Antud episoodiga seonduvalt on kohus analüüsinud ühte telefonikõnet ja leidnud, et süüteokoosseis on tõendatud. Kuigi apellandid leiavad, et V.Š. ei ole usaldusväärne tõendiallikas, siis antud episoodiga seonduvalt ei ole tema ütlused menetluse vältel muutunud.

10.4.1.2 V.Š. i ütluste kohaselt seisnes tema tegevus ja roll selles, et ta edastas F.M-i numbri A.Š. ile. Kordagi ei ole menetluses väidetud, et materjali või veokulusid oleks tasunud OÜ VVV . V.Š. i ütlustest ilmneb, et A.Š. on eraldi ettevõtja, kellel on leping Pannjärve karjääriga ehk siis liiva müüjaks oli A.Š. . F.M andis kohtus sarnaseid ütlusi, et edastas poja telefoninumbri ja poeg tegeles sellega edasi. 10.4.1.3 Liiva müüja oli A.Š. ja ostjaks R.S. , kes on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses üle kuulamata. Nii V.Š. i kui ka F.M-i ütluste sisuks on tegelikult see, mida kumbki kuulis vastavalt A.Š. ilt ja R.S. ilt. Sellises olukorras ei ole võimalik teha järeldusi, kas liiv kohale transporditi või kas selle eest tasuti. Tõendite puudumise tõttu ei saa vastust anda küsimusele, mis faktiliselt aset leidis. 10.4.1.4 Kuivõrd vara andmist vastutasuks selle eest, et isik enda ametiseisundit ära kasutab, ei toimunud, ei ole objektiivne koosseis täidetud. 10.4.1.5 Viru Maakohus on leidnud, et teokoosseis on täidetud telefonikõnega, milles F.M ise küsib oma pojale tasuta vara (liiva, killustiku ning selle transporti) üleandmist ning V.Š. nõustus seda tegema. Apellandid märgivad, et ehkki jälitustoimingu protokoll ei ole lubatav tõend, ei nähtu ka sellest, et F.M oleks soovinud vara saada tasuta või teinud ettepaneku kuidagi teisiti arveldada. Olukorras, kus tsiviilõigusliku tehingu mõlemad pooled on üle kuulamata ja väidetav altkäemaksu andja ei ole andnud üle vara või kandnud kulusid, ei ole võimalik jaatada altkäemaksu võtmise koosseisu olemasolu. 10.4.1.6 Kohtu kontseptsioon, et pojale liivakoorma (väärtuses ca 5 eurot) tellimine kujutab endast automaatselt altkäemaksu, ei vasta kehtivale õigusele. F.M on õigusvõimeline isik, kellel on ka linnapea staatuses õigus osaleda tsiviilkäibes ja oma poega esindada. Seetõttu ei kujuta millegi ostmine endale või oma pojale kuriteokoosseisu. 10.4.1.7 Vastavalt KarS § 294 on altkäemaksu koosseisu elemendiks tasuta materiaalse hüve saamine, mis tähendab kinget või teenuse saamist alla turu omahinna. Kohus ei viita ühelegi tõendile, miks arvatakse, et taheti tasuta kaupa. Antud juhul F.M eeldas, et tehing on tasuline. 10.4.2 Kolmanda isiku kasuks 18 000 krooni omastamise süüdistus. Süüdistusaktis on antud süüdistuse osas esile toodud mitmeid tegelikkusele mittevastavaid väiteid (nt see, et tegemist on riigihankega, kohtuliku arutamise vältel ei leidnud kinnitust, et F.M andis ettevõtjatele selged juhised, millistel tingimustel tuleb hinnapakkumised koostada ja oli võitja ära otsustanud). Apellandid leiavad, et tõendite alusel puudub kahtlus, et riigihankega seotud tööd on Kohtla-Järve linn saanud. Olukorras, kus linn korraldab hanke, saab sellele vastava töö ja tasub selle eest, ei ole võimalik rääkida omastamisest kolmanda isiku kasuks. Seega ei ole Kohtla-Järve linn varalist kahju saanud. Seega ei ole täidetud KarS § 201 koosseisu objektiivsed tingimused. 10.5

Tsiviilhagi

10.5.1 Kohtul puudus õigus tsiviilhagi ja kannatanu puudumisel kahju välja mõista. Apellandid leiavad, et kohus, rakendades KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt rikkus seadust ja põhiseadust. Kohus jättis välja toomata, milline norm andis üldse linnale õiguse või kohustuse töövõtja vastu hagi esitada ja mis pani just F.M-ile kohustuse vastav nõue esitada. Kohus otsustas menetlusse mittekaasatud kohaliku omavalitsuse eest ja viimase tahet välja selgitamata, et tal oli F.M-i kaudu (keda peetakse otsuse p 9 kohaselt ekslikult TsÜS § 37 kohaselt juriidilise isiku esindajaks) kohustus lepingupartnerilt raha ja oma nõuete sisse nõuda ning pani omavalitsusele kohustuse F.M-ilt raha vastu võtta. Seega käsutas kohus kohaliku omavalitsusüksuse nõudeõigust PS § 32 rikkumisega. Kohus on rikkunud ka võimude lahususe printsiipi, kuivõrd üksnes omavalitsus ise on pädev otsustama, kellelt ta milliseid rahalisi vahendeid nõuab ja mille arvelt oma eelarvet kujundab, s.o kas ja kuidas ta oma varalisi õigusi käsutab.

10.5.2 Juhul, kui apellatsioonikohus eelmises punktis apellantidega ei nõustu, taotletakse põhiseaduslikkuse kontrolli KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt osas. Otsus on ebaseaduslik ka seetõttu, et tsiviilhagi osas kehtivad TsÜS aegumistähtajad, milleks on reeglina 3 aastat. KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt aga võimaldaks esitada isiku vastu varalisi nõudeid sisuliselt igavesti, mis viitab PS § 12 ebavõrdsele kohtlemisele seoses nende isikutega, kelle vastu esitati tsiviilhagi. Samuti ei vastaks see proportsionaalsuse printsiibile. Hagi oleks antud juhul aegunud ja ATS § 81 lg 2 tähtaeg möödunud. Vastavalt TsÜS § 142 on isikul õigus keelduda kohustuse täitmisest peale aegumistähtaja möödumist. Taotletakse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamist vastuolu tõttu PS § 14 ja 24, kuna erinevat tsiviilhagi menetlemisest ei näe KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt ette erinevalt tsiviilhagi menetlemisest konkreetset menetluskorda. Sellega kaasneb ettenähtavuse ja PS § 10 õiguskindluse printsiibi rikkumine. Antud asjas ei näinud süüdistatav üldse ette, et antud menetluses võidaks talt „kahju“ välja mõista. KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt on põhiseadusvastane, kuna õigusvõimeline füüsiline ja juriidiline isik omab õigusvõimet, tähendab võimet omada õigusi ja kohustusi. PS § 32 ei tulene isiku õigust omada ainult õigusi. Riigikohus on toonitanud, et kuriteoga tekitatud kahju nõudeid menetletakse TsMS-i põhimõtetel, mille baasprintsiibiks on dispositiivne õiguste kasutamine. Õigusriigi põhimõtetega ei ole kooskõlas õigusvõimelise isiku varaliste õiguste suhtes otsuse vastuvõtmine ilma isiku tahteavalduseta või soovita oma õigusi käsutada. 10.5.3 Vastuolu põhiseaduse §-ga 24 Kohus ei ole tuvastanud, et Kohtla-Järve linn oleks menetluses osalenud. Kohus ei ole ka küsinud omavalitsuse seisukohta, kas ja mis ulatuses ta soovib kohtu poolt väljamõistetavat vara, mistõttu on rikutud ärakuulamisõigust. Ilma kohalikku omavalitsust kaasamata pole kohtul õigus otsustada isiku õiguste või kohustuste üle. Antud asjas puudus erandlik alus kohaldada KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt, kuivõrd seaduse mõte sai olla kaitsta isikuid, kes ei ole ise võimelised oma õigusi kaitsma. Lahendis nr 3-1-1-105-10, p 7.3 on Riigikohus välja toonud kaks eeldust KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt kohaldamiseks: 1) peab olema kannatanu; 2) seda kohaldatakse erandjuhtudel, kuna tsiviilhagi esitamise korral saab kõige tõhusamalt määrata kindlaks kannatanu nõude osas algatatava õigusvaidluse menetlusese ja tagada vaidluse pooltele tõhusa võimaluse vastuväidete ja tõendite esitamiseks, mis annab kohtule võimaluse õiglaselt menetlust juhtida; 3) esinema peavad üheaegselt järgmised eeldused: a) esineb põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta, b) väljamõistmine ei ole vastuolus kannatanu tahtega, kuna kannatanu ise käsutab oma TsMS § 4 õigusi ja c) süüdistataval või tsiviilkostjal, kellelt KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt sätestatud korras kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitis välja mõistetakse, peab vaatamata tsiviilhagi puudustele olema tõhus võimalus esitada kannatanu nõudele vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid. See omakorda eeldab, et süüdistatavale ja tsiviilkostjale oleks tagatud aegsasti teave selle kohta, milliste asjaolude alusel ja milline nõue tema vastu kriminaalmenetluses võidakse rahuldada. Samuti tuleb menetlusosalistele anda mõistlik aeg võimaliku nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. Antud juhul deklareeriti süüdistusaktis tsiviilhagi ja kahju puudumist (v.a kvalifitseeriva asjaolu käsitlemisel) ja prokurör ei ole taotlenud kahju hüvitamist ning KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt küsimus ei ole tõusetunud. 10.5.4 Üllatusotsuse tegemine

KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt alusel kahju välja mõistmine F.M-ilt on üllatusotsus, sest teema ei ole ei kohtueelses menetluses ega kohtuliku menetluse jooksul tõusetunud. Ka süüdistusaktist ei nähtu riigi tahet F.M-ilt raha välja mõistmiseks (rääkimata tõendite uurimisest). Seisukoha mitteküsimisega rikutakse kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmisel süüdistava või tsiviilkostja PS § 15 lg-st 1 ja § 14 ning EIÕK art 6 tulenevat õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Õigusemõistmise üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas, kui süüdistatav või tsiviilkostja saab tema vastu esitatud nõudest üksikasjalikult teada alles kohtuotsusest, millega on nõue rahuldatud. II alternatiivi küsimuse tõstatamine on menetleja ülesanne. Kohtueelses menetluses ei ole seda teemaderingi üldse käsitletud. Seega väidetava kahju väljamõistmisel on tegemist EIÕK art 6 lg 1 rikkumisega tehtud üllatusotsusega, kuivõrd süüdistusakti kohaselt tsiviilhagi puudub ja ka kohtumenetluse jooksul ei ole kordagi käsitletud kahju väljanõudmise küsimusi. Ka KrMS § 268 lg 1 ei võimaldanud süüdistusakti välist kahjunõuet arutada. KrMS § 306 lg 1 p 1 võimaldab otsuse tegemisel lähtuda vaid süüdistusaktist, kus pole palutud välja mõista kuriteoga tekitatud kahju. Asja arutamise piirid määrab süüdistusakt. Samuti ei olnud süüdistatavale tagatud ärakuulamisõigus, mis on kaitseõiguse osa (vt RKKKo 3-1-113-12. 3-1-1-18-08). Kohtu poolt kohaldatav õigusnorm ei tohi olla süüdistatavale üllatuslik ja tal peab olema võimalik selle vastu vastuväiteid esitada. VÕS § 127 ja TsÜS § 37 probleemistikku ei ole aga kohtus uuritud ega arutatud. 10.5.5 Maakohus eiras ATS-i ja Riigikohtu lahendeid Kahju hüvitamise lahendamisel tuleb osundada materiaalõiguslikule alusele ja seejärel vastavatele kahju ulatust reguleerivatele normidele. Küsimus kahju hüvitamisest tuleb lahendada vastavalt menetlusseadustele. Maakohtu otsuses puudub kahjunõude õiguslik kvalifikatsioon ja tuginetakse vaid VÕS § 127, mis puudutab kahju hüvitamise aluseid, mitte aga konkreetse kahjunõude ulatust. Kohus on tuginenud TsÜS § 37, mis ei puuduta deliktivastutust, vaid juhtorgani liikme lepingulist vastutust. Liiatigi ei ole tuvastatud, et kohaliku omavalitsusüksuse organ oleks juriidiline isik ja linnapea selle juhtorgani liige. Linnapea tegevust reguleerib ATS, mida aga kohus kahju hüvitamisel rakendanud ei ole. Käsundussuhet ei ole kohus tuvastanud ja see oleks ka õiguslikult võimatu. Ükski „juriidiline isik“ ei ole ennast palunud nimetada kahju kannatanuks. Kohus on eiranud põhimõtet, et avaliku teenistuja poolt kahju tekitamist reguleerib ATS § 80-81, mis näevad ette ametniku vastutust sisaldavad erinormid, vastutuse alused ja korra. Kohus tugines küll ATS üldnormidele, ent jättis tähelepanuta, et ametniku ja avaliku võimu kandja suhe on teenistussuhe, mida reguleerib erinormina ATS § 80, mitte aga TsÜS § 37. Linnapea õigussuhe linnaga on avalik-õiguslik ja vastutuse aluseid ja korda reguleerib ATS, mitte aga TsÜS § 37, nagu ekslikult väidab kohus. Linnapea on avalik teenistuja, kes täidab linnapeana teenistusülesandeid. Kuni

10.5.6 Kahjunõudel puudub õiguslik alus 10.5.6.1 Otsuses pole tuvastatud kahju hüvitamise kohustuse aluseid ja nõude alus jääb mõistetamatuks. Kohtuotsuse paljasõnalisest kontseptsioonist tulenevalt seisneb kahju selles, et F.M ei olevat nõudnud tööettevõtjalt sisse teostamata tööde eest makstud raha, kuid millal ja millisel seaduslikul alusel ta oleks pidanud seda tegema, otsusest olulise motiveerimispuudega ei nähtu. 10.5.6.2 Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et tegemist on nõudega, mis tuleneb juriidilise isiku ja juhtorgani liikme sisesuhtest, mis on käsitletav käsundilaadse lepingusarnase lepingulise õigussuhtena, mis on oma olemuselt tehinguline. Apellandid märgivad, et linnapea õigussuhe ei ole mitte tsiviilõiguslik ja lepingusarnane lepinguline suhe, vaid tegemist on avaliku õigusega, mitte tsiviilõiguses reguleeritud küsimusega. 10.5.6.3 Kohus on materiaalõigusliku aluse osas viidanud üldnormidele, mis puudutavad F.M-i pädevust linnapeana (mis aga ei saa olla nõude materiaalõiguslik alus). Ka seejuures on kohus olnud ebatäpne. Vastavalt KOKS § 50 lg 1 p-le 2 ei ole F.M-i esinduspädevus piiramatu, vaid ta saab tegutseda konkreetse pädevuse piires. Linna esindamise ja lepingute sõlmimise õigus ei tähenda seda, et tal oleks ka kohustus esitada nõudeid töövõtja vastu. Kohus ei ole osundanud konkreetsele normile, millest tulenes tema kohustus esitada töövõtjate vastu nõudeid ja millal, millistel alustel ja asjaoludel ta oleks pidanud seda tegema ning millisel materiaalõiguslikul alusel. 10.5.6.4 Arusaamatuks jääb, milline oli töövõtja vastu esitatava tagasinõude alus, s.o kas tegemist oli alusetu rikastumise, lepingu rikkumisega töövõtja poolt vms. Selles osas ei ole võimalik ka kaitseõigust teostada. Kui puudus materiaalõiguslik alus esitada nõudeid töövõtja vastu, puudub alus ka süüdi mõista F.M puuduva alusega nõude mitteesitamise pärast. 10.5.6.5 Otsuses puudub hagi aegumise käsitlus. Linn oleks võinud esitada nõude vaid 3 aasta jooksul, kuna vastavalt TsÜS § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumine 3 aastat. Samuti on alusetu rikastumise nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, pärast mida saab kohustuse täitmisest keelduda. See sõltub aga nõude sissenõutavaks muutumisest, millele kohus ei viita, rääkimata sellise aja tuvastamisest. Otsusest ei nähtu, millal tekkis nõuete esitamise kohustus. 10.5.6.6 Isegi kui kohtul oleks olnud õigus ilma tsiviilhagi esitamata kahju linna kasuks välja mõista, puudub ikkagi kahjunõude tuvastamisel igasugune õiguslik alus. Kohtuotsuses ei ole välja toodud ühtegi motiivi ega kalkulatsiooni, millises seisus oleks Kohtla-Järve linn olnud juhul, kui F.M ei oleks „rikkumisi“ toime pannud. 10.5.6.7 Kohus on jätnud arvestamata nn diferentsihüpoteesi. Kohus jättis tähelepanuta, et kahju ei määratleta lihtsalt väljamakstud rahana, vaid arvestatakse ka kasu, kulutusi hüpoteetilistele sissenõudmistele, nõude kui varalise õiguse kohtulikke ja täitemenetluslikke perspektiive. Veelgi enam, kui hagi töövõtja vastu oli aegunud, siis TsÜS § 66 nõudeõigus ei saanud omada väärtust, mis välistab VÕS § 128 kahju, kuna nõude mitterealiseerimine ei ole kahju. 10.6

Karistus

Kohus määras prokuröri poolt taotletud määrast oluliselt raskemad karistused, mis on maksimumilähedased. Otsuses puudub selles osas adekvaatne ja seadusele vastav põhjendus. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti F.M-ile maksimaalne seaduse kohaselt kohaldamisele kuuluv karistus. Ehkki prokuratuur ei taotlenud lisakaristust, on kohus selle mõistnud. Apellandid leiavad, et karistused on põhjendamatult rasked ja taotlevad nende vähendamist. 10.7

Mõistlik menetlusaeg

Asjas on möödunud mõistlik menetlusaeg, mistõttu tuleks kriminaalmenetlus lõpetada. Tegude väidetavast toimepanemisest on möödunud väga pikk aeg. Apellandid leiavad, et kuna lähiajal asja lõpliku lahendini ei jõuta, on möödapääsmatu menetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

14.1 Määruskaebuses vaidlustatakse maakohtu otsustust, mille kohaselt OÜ Värimal kaitsja 25.05.2015 esitatud riigi õigusabi taotlus summas 5664 eurot jäeti rahuldamata. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist eeltoodud osas ning tasutaotluse täies mahus rahuldamist. 14.2 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja määruskaebuses toodud väited on asjakohased ning kaebus tuleb rahuldada. 14.3 Maakohus märkis järgmist. Kohtuvaidlustes palus kaitsja oma kaitsealused süüdi mõista leides, et nende süü on tõendatud. Hoolimata kaitsja taotlusest tuvastas kohus, et OÜ-le Värimal esitatud süüdistus ei vasta kuriteo tunnustele. V. Safonovi osas aga otsustas kohus menetluse lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Seejuures kaitsja sellist taotlust ei esitanud. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et kaitsja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning jättis kasutamata seadusest tulenevad võimalused taotleda oma kaitsealuste huvides soodsamate või õigeksmõistvate lahendite tegemist. Nimetatud järeldustest tulenevalt jättis kohus rahuldamata kaitsja 25.05.2015 taotluse hüvitada tema poolt osutatud õigusabi tasu summas 5664 eurot. Ülejäänud osas jättis kohus õigusabikulud riigi kanda (kohtuotsuse lk 113). 14.4 Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu etteheited kaitsjale on põhjendamatud. Kaitseülesannete teostamisel peab kaitsja tegutsema kooskõlas seaduse ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksis sätestatud põhimõtetega. Nimetatud koodeksis märgitakse muuhulgas, et advokaat arvestab kaitsmis-ja esindusviiside ja vahendite valikul kliendi soovi, kui see ei ole vastuolus seadusega, kutse-eetika nõuetega või kliendi huvidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohane kaitsealuse süüküsimuses ette heita kaitsepositsiooni, kui see on kooskõlas tema kaitsealuse positsiooniga. Asjaolu, et kohus ja kaitsja on õiguslikes küsimustes erinevatel positsioonidel, ei tähenda seda, et kaitsja on õigusabi osutanud mittenõuetekohase hoolsusega. Nimetatud viisil kaitseülesannetesse suhtumise tuvastatus eeldaks ringkonnakohtu arvates juba küsimust kaitsja asjatundmatusest ning kaitsealuse huvide kaitseta jätmisest. Käesoleval juhtumil selliseid etteheiteid kaitsjale teha ei saa. Lisaks osundab ringkonnakohus maakohtus 25.05.2015 peetud kohtuistungi protokollile, millest nähtuvalt on kaitsja N. Rõžov öelnud muuhulgas, et nõustub kolleegidega selles, et arvestada tuleb „asja menetlemise aja piiri“ (protokolli sõnastus, 9 kd, lk 135p). Seega saab järeldada, et kaitsja osutas tähelepanu ka mõistliku menetlusaja temaatikale. 14.5 Eeltoodut kokku võttes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega jäeti kaitsja N. Rõžovi 25.05.2015 esitatud tasutaotlus (kd 10, lk 31-33) rahuldamata. Kaitsjatasu summas 5664 eurot tuleb kaitsjale riigieelarvest hüvitada ning see jääb KrMS § 181 ja 183 alusel riigi kanda.

Ebaseaduslik kohtukoosseis

15.1 F.M-i kaitsjad leiavad, et käeolevas kriminaalasjas edastati süüdistusakt kohtusse 31.12.2012 ning kriminaalasi määrati arutamisele kohtunik L. Prokopenko menetlusse. Toimus eelistung, määrati asja arutamise aeg ning 15.04.2013 anti süüdistatavad kohtu alla. 2013 sügisel vahetus kohtunik. Seega andis süüdistatavad kohtu alla üks kohtunik ning asja arutas hoopis teine kohtunik. Kohtuniku vahetuse aluseks on olnud kohtu esimehe käskkiri. Kokkuvõttes leitakse, et kriminaalasja menetlev kohtunik on vahetunud seadusevälisel põhjusel, kriminaalasja menetles üks kohtunik ning kõik muud kohtukoosseisud on ebaseaduslikud. Lisaks osundavad kaitsjad, et langetatud kohtuotsus näitab kohtu erapooletust. 15.2 Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et käesolevas kriminaalasjas lahendi teinud kohtukoosseis on ebaseaduslik. Esmalt tuleb märkida, et kuigi kohtu otsustused on mõneti süüdistusest erinevad (süüteokoosseisude kvalifikatsioon, kahju välja mõistmise küsimus), ei anna see veel alust järeldada, et kohus on olnud erapoolik. Nimetatud küsimustel ringkonnakohus siinkohal pikemalt ei peatu, vaid annab neile hinnangu käesolevas otsuses allpool.

15.3 Käesolev kriminaalasi anti esmalt kohtunik L. Prokopenko menetlusse, kes andis süüdistatavad oma 15.04.2013 määrusega kohtu alla (2 kd, lk 1-4). Viru Maakohtu esimehe 27.05.2013 käskkirjast nähtuvalt, seoses kohtunik M.-L. Aviksoni lapsehoolduspuhkuse katkestamise ning tööle naasmisega, jagati teiste kohtunike menetluses olevaid kriminaalasju tööle naasnud kohtuniku menetlusse (2 kd, lk 15). Teiste kohtuasjade hulgas oli ka käesolev kriminaalasi. 06.08.2013 tegi kohtunik M.-L. Avikson käesoleva kriminaalasja läbivaatamise võimatuse tõttu enesetaanduse ning samal kuupäeval kohtu esimees oma määrusega kohtuniku taandumisega soostus (2 kd, lk 17-18, 20-21). 07.08.2013 kohtu esimehe käskkirjaga jagati käesolev kriminaalasi kohtunik A. Asi menetlusse (2 kd, lk 22). 16.10.2013 eelistungil esitati taotlus kohtuniku taandamiseks ning sama kuupäeva määrusega kohtunik A. Asi ei taandunud (2 kd, lk 57-64). 05.11.2013 määrusega andis kohtunik A. Asi süüdistatavad oma määrusega kohtu alla. Seega ei ole täpne apellantide osundus, et üks kohtunik andis süüdistatavad kohtu alla, teine arutas kriminaalasja ja tegi lahendi. Ka kohtunik A. Asi andis süüdistatavad kohtu alla, seejärel arutas kriminaalasja läbi ning tegi kohtuotsuse. Sellest järeldub, et kriminaalasja menetlenud kohtukoosseis on seaduslik. Puutuvalt sellesse, et kohtu esimees on kriminaalasju kohtunike vahel ümber jaganud, märgib ringkonnakohus järgmist. 15.4 Kohtute seaduse § 12 lg 2 kohaselt on maakohtu esimehe pädevuses esindada ja juhtida kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus. Lõike 3 p-dest 1, 5 tuleneb, et maakohtu esimees korraldab õigusemõistmise alast tegevust ja täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtuasjade ümberjagamine on toimunud eesmärgiga tagada kohtunike ühtlane töökoormus. See aga omakorda tagab kohtuasjade võimalikult kiire menetlemise, mis on ilmselgelt menetlusosaliste huvides. 15.5 Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalasja läbi vaadanud ning selles lahendi teinud kohtukoosseis on seaduslik ning ühtegi põhjust järeldamaks kohtu erapooletuse rikkumist apellatsioonikohus ei tuvastanud.

Jälitustegevusega kogutud tõendite lubatavus

16.1 Jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavuse teemat käsitleb maakohus lahendi p-s 2 (kohtuotsuse lk 7-9). Etteruttavalt, ringkonnakohus jääb maakohtuga samale positsioonile jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavuses. 16.2 F.M-i kaitsjad teevad maakohtule esmalt etteheiteid selles, et kohus ei võimaldanud neil tutvuda kogu jälitustoimikuga, mistõttu on maakohus rikkunud kaitseõigust. 16.3 Esmalt tuleb märkida, et maakohus tutvus jälitustoimikuga. Kaitsjad heidavad ette maakohtule seda, et kohus pole isegi väitnud, et ta ise oleks kontrollinud jälitustoimikutes mingeid dokumente. Tõepoolest õige on see, et maakohus pole otsuses detailselt kajastanud kõiki jälitustoimikutes leiduvaid dokumente, kuid ringkonnakohtu hinnangul pole see ka vajalik. Ringkonnakohus samuti tutvus jälitustoimikutega ning leiab, et mingit olulist sisulist tähendust jälitustoimikus leiduvad muud dokumendid tõenduslikust aspektist ei sisalda. Seetõttu ei näe ringkonnakohus midagi taunimisväärset selles, et maakohus ei ole käsitlenud eraldi muid jälitustoimikutes sisalduvaid õiendeid jms. Lisaks sellele rahuldas maakohus osaliselt kaitsjate taotluse ning kohustas prokuröri esitama kohtule kohtutoimikusse lisamiseks ning kaitsjatele tutvumiseks jälitustoimingute aluseks olevad prokuröri taotlused ning kohtuload, mis ei sisalda piiratud tasemega riigisaladust (kohtu seisukoht, 4 kd, lk 9-10). Ringkonnakohtu hinnangul on muus osas jäetud taotlus põhjendatult rahuldamata. Seega saab järeldada, et antud kriminaalasjas on kaitsjad saanud seadusega lubatud ulatuses tutvuda jälitusmaterjalidega ning kaitseõiguse teostamine ei ole olnud takistatud. Seda möönavad kaitsjad kaebuses ka ise. 16.4 Esitatud apellatsioonis kordasid kaitsjad varasemat taotlust ning jätkuvalt leidsid, et kaitseõiguse teostamiseks on vajalik tutvuda kogu jälitusmaterjaliga. Ringkonnakohus tugineb jätkuvalt maakohtu

lahendis väljendatud seisukohtadele jälitusmaterjaliga tutvumise taotluse osas ning seda üle ei korda. Lubatavas ulatuses on menetlusosalised saanud jälitusmaterjalidega tutvuda. Lisaks tuleb märkida, et kaitseõiguse teostamine ei ole olnud kaitsjatel kuidagi takistatud, kuna nii jälitustoimingute taotluste kui ka antud kohtulubadega tutvumine on võimaldanud kaitsjatel kujundama oma positsiooni kogutud tõendite hindamise aspektist. Ka apellatsioonis on kaitsjad jätkuvalt seisukohal, et jälitusload on defektsed, mistõttu taotletakse jätta tõendite hindamisel kõrvale jälitustegevusega kogutud tõendid. 16.5 Kaebuses kaitsjad juhivad tähelepanu sellele, et kohus juhindus lubade andmisel muuhulgas KrMS § 119 lg 1,2. Nimetatud tähelepanek on asjakohane. Viidatud säte reguleerib kuriteo matkimist, mida käesolevas asjas ei teostatud. Seega jääb üle nentida, et määrustes toodud viide KrMS §-le 119 lg 1,2 on eksitav, kuid see ei tähenda, et kohtu load tervikuna oleksid seetõttu ebaseaduslikud. Paraku on antud asjas lubade andmisel kohtumäärused, nagu eelnevalt juba märgitud, vormistatud pealiskaudselt, mida paraku näitab ka see, et viidatud on mitte asjasse puutuvale menetlussättele. Samas ei ole siiski õige lubade määruste vormilistest puudustest automaatselt järeldada seda, et kohus oleks lube väljastanud kergekäeliselt, st loa andmise vajalikkuse ja põhjendatuse jätnud sisuliselt kaalumata. 16.6 Veel märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on jälituslubadega seonduval peatudes põhjendatult sedastanud jälitustoiminguteks loa andmise määrustes vajakajäämisi nende põhistustes. Õige on kohtu väide, et piirdutud on standartsete ja deklaratiivsete formuleeringutega (7 kd, lk 159-195). Samas, tuginedes senisele kohtupraktikale asus kohus seisukohale, et nimetatud puudused ei tähenda automaatselt seda, et jälitustoimingud on ebaseaduslikud. Kriminaalasja lahendav kohus peab eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates kontrollima, kas tõendi kogumisel jälitustoiminguga järgiti enne 01.01.2013 kehtinud KrMS § 110 nõudeid. Seejuures on kohus kriminaalasja lahendades vaatamata eeluurimiskohtuniku määruses märgitule pädev tuvastama, kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid KrMS §-s 110 sätestatud materiaalsed eeldused täidetud (RKKKo 3-1-1-68-14, 3-1-1-14-14 p 779). Käesolevas kriminaalasjas on maakohus seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas ka toiminud. Maakohtu selgitustest nähtuvalt on kohus hinnanud mitte ainult prokuratuuri taotlusi ja kohtu vastavaid lube (tuvastades neis põhistuste puudused), vaid kontrollinud muuhulgas ka muid asjaolusid, sh millisel alusel ning millal anti esimene kohtu luba, jms. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka olulist aspekti, mida jälitustoiminguteks loa andmisel on vältimatult vajalik kontrollida, nimelt põhimõtte järgimise küsimus. Seega ringkonnakohus maakohtule seoses jälitustoimingute teostamise seaduslikkuse hindamisega etteheiteid ei tee. Maakohtu põhjalikkuses jälitustoimikutega tutvumisel alust kahelda ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas kriminaalasjas oli jälitustoimingute teostamine seaduspärane ning nende alusel saadud tõendid lubatavad.

otsuses nimetanud, kuid osundatud vead ei too ka ringkonnakohtu hinnangul kaasa vaidlustatavate elektrooniliste tõendite ebausaldusväärseteks tunnistamise ning tõendikogumist kõrvalejätmise. Lisaks andis maakohtus elektrooniliste tõendite kogumisel rakendatud metoodika ning kasutatud riistja tarkvaraga seonduva osas põhjalikke selgitusi asjatundja A.R. , kellele said menetlusosalised esitada omapoolseid IT-valdkonda kuuluvaid küsimusi (03.02.2015 protokoll, 8 kd, lk 6-18). 17.3 Seega ringkonnakohus jääb maakohtuga samastele positsioonidele elektrooniliste tõenditega seonduvas, tuginedes kohtu poolt väljendatud seisukohtadele.

suuruses, mis ületas tema enda pakkumust. Tõendid näitavad selgelt ka seda, et pakkumuste esitajate vahel oli teada ja kokku lepitud, kes konkursi võidab ning kaks fiktiivselt osalejat allkirjastasid pakkumused, mille suuruse määramisel oli oluline vaid see, et see peab olema kallim kui tulevase võitja pakkumus, mitte aga nende tegelik pakkumus (ehk siis, millises suuruses oleksid nad tegelikult valmis konkursi objektiks olevaid töid teostama). 18.4.2 Seonduvalt tunnistajate J.T. i (ehitusspetsialist), V.T. (hankekomisjoni liige) ja T.S. (linnavara spetsialist ja hankekomisjoni liige) ütlustega, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus hindas nimetatud tunnistajate – linnavalitsuse ametnike ütlusi, mida nad andsid seoses konkursile kutsutavate isikute valimisega (otsuse p 5.9, lk 29). Kohtu hinnang on selge - tunnistajate ütlused on olnud ebamäärased. See tähendab, et kohtu arvates ei ole need konkreetsed ning see on ka mõistetav. Nii mitmedki neist töötavad jätkuvalt linnapea alluvuses. Nimetatud tunnistajate selgitused konkursside korraldamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul üldist laadi, millest saab järeldada nende ühesugust positsiooni- linnapea F.M ei saanud ainuisikuliselt otsustada, kellele saata kutsed konkursil osalemiseks. Kutsete saajate ringi otsustati erineval viisil ja komisjon otsustas, kellele kutsed saata. Ringkonnakohus leiab, et kolme eelviidatud tunnistaja ütlused ei lükka ümber nii süüdistuse kui ka kohtu järeldust selle kohta, kuidas tegelikult toimusid hankekonkursid. Maakohus on õigesti tuvastanud, et F.M helistas enne konkursi väljakuulutamist R.H. ile (OÜ SSS , kahes episoodis) ja P. P.F. ile (OÜ KKK , kolmas episood) ning teavitas neid tellitavatest töödest, samuti neljandas episoodis leppisid linnapea ja N.O. (OÜ NNN ) kokku, kellele kutsed saata. Seega on õige kohtu järeldus, et saanud vastava äriühingu nõusoleku osaleda tulevasel konkursil, alles siis kuulutati välja vastav konkurss. Kohus on juhtinud tähelepanu olulisele asjaolule, nimelt sellele, et kohtule ei esitatud ühtegi konkursikomisjoni koosoleku protokolli, millest nähtuks, et süüdistuses kajastatud nelja hankekonkursi korraldamiseks oleks toimunud komisjoni koosolek, kus oleks otsustatud konkursi korraldamine ning määratud komisjoni poolt kutsete saajate ring. Selliste tõendite olemasolul oleks ilmselt olnud võimalik kogutud tõenditele teistsuguse hinnangu andmine. 18.5 Apellatsioonis leitakse, et kohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. Puudub põhitegu. Kuna KarS § 400 on viiteline kuriteokoosseis, tuleb lähtuda konkurentsiõiguse normistikust. Seejuures tehakse kaebuses põhietteheiteid süüdistusaktile, mille leitakse olevat ebaselge (aktis on puudulikult kajastatud süüteokoosseisu objektiivse külje analüüsi olulised elemendid arvestades konkurentsiseaduse sätteid). 18.6 Seonduvalt süüdistusaktiga märgib ringkonnakohus veidi ennast kordavalt, et süüdistusaktis on mahukalt kajastatud süüteo episoodide asjaolud, kuid lisaks on olulisel kohal, tulenevalt konkurentsialase süüteo eripärast, ära toodud need teod, mis ei ole lubatavad konkurentsiseaduse norme silmas pidades. See tähendab, et ära on näidatud n.ö põhitegu, mida saavad toime panna ja on toime pannud ettevõtted, ning viidates vastavatele keelunormidele, ära toodud ka kaasaaitamistegu põhiteole, milles süüdistatakse F.M-i. Seega saab kokkuvõtlikult asuda seisukohale, et süüdistuses on ära toodud KarS § 400 lg 1,2 (alates 21.01.2010 redaktsioonis § 400 lg 2 p 3 ja lg 4) koosseisulised asjaolud ning asjaolud, mis on süüdistuse poolt kvalifitseeritavad kaasaaitamisteona KarS § 22 lg 3 järgi. 18.7 Nüüd aga lähemalt kohtuotsuse põhistustest konkurentsiseaduse normidega seonduvalt. 18.7.1 Apellatsioonis leitakse, et ei ole korrektselt järgitud süüteo, s.t põhiteo tuvastamisel konkurentsiõiguse normistikku. Seejuures on kaebajate põhietteheited suunatud süüdistusaktile (nt kaubaturu määratlemine, tooteturu ja geograafilise turu mõistete eristamine, ettevõtete vahelise koostöö keelatuse kontrollimise põhimõtted, ei ole selge, milline on konkreetne keelatud tegevus). Lisaks leitakse, et kohus on jätnud hindamata olulise kriteeriumi, s.o võimalikke kokkuleppeid õigustavad

asjaolud. Apellandid leiavad, et ettevõtete vahelised kokkulepped ei olnud konkurentsi kahjustavad KonkS § 4 lg 1 mõttes, seega puudub KarS § 400 täideviimise koosseis. 18.7.2 Ringkonnakohus märgib, et süüdistusaktis on seoses süüdistusega KarS § 400 lg 1,2 § -§ 22 lg 2 järgi (enne 20.01.2010 kehtinud redaktsioonis, alates 21.0.12010 KarS § 400 lg 2 p 3, lg 4-§ 22 lg 3) mõistetavalt viidatud ka konkurentsiseaduse normidele ning selgitatud, millised ettevõtjate teod on hinnatavad konkurentsi kahjustava tegevusena. Võib siinjuures möönda, et süüdistusakti tekstis ei ole maakohtuga samaväärselt põhjalikult analüüsitud konkurentsiseaduse normistikku n.ö etapiviisiliselt, nagu seda tegi maakohus, kuid analüüsi täielikku puudumist ei saa siiski prokuratuurile ette heita. 18.7.3 Maakohus, esmalt tuvastades tõendite kogumi analüüsi alusel faktilised asjaolud, viidates asjakohastele konkurentsiseaduse normidele, asus analüüsima, millised asjaolud peavad tulenevalt konkurentsiseadusest ja esitatud süüdistusest KarS § 400 järgi (erinevate redaktsioonide tähenduses) olema tuvastatud. Seejuures silmas pidades asjaolu, et § 400 subjektiks saavad olla ettevõtjad. Käesolevas kriminaalasjas kohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud ettevõtjate vahelised ebaseaduslikud kokkulepped leidsid aset linnavalitsuse korraldatud hankemenetluste raames ning ettevõtjate tegevus vastab KarS § 400 lg 1 tunnustele, s.o ettevõtjate vahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, millega määrati kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnatingimusi, piirati ja jagati kaubaturgu. Alates 27.02.2010 jõustunud KarS § 400 redaktsioonis vastab see § 400 lg 2 p 1,3 kohasele tegevusele, s.o riigihankes osalemisel konkurentide vahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse kolmandate isikute suhtes kindlaks hind, jagatakse kaubaturgu, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule. 18.7.4 Viidates asjakohasele Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-11, asus kohus tuvastama, kas ettevõtjad kujutasid endast ka tegelikke konkurente, milleks tuleb tuvastada, kas nad tegutsesid ühel asjaomasel turul. Sellele küsimusele vastamiseks asus kohus tuvastama, milline on nimetatud turg. Kohus analüüsis põhjalikult seda, kuidas tuleb hinnata käesolevas asjas käsitletavaid tellimustöid, mille tellijaks on Kohtla-Järve linn. Kohtu hinnangul, kuigi tegemist oli kitsalt piiritletud turuga, ei tähenda aga see, et vastavate tööde-teenuste osutajaks saaks olla vaid isik, kes orienteeritud nende tööde-teenuste pakkumisele vaid Kohtla-Järve linnas. Seega saab järeldada, et tellitavaid töid võisid teha ka ettevõtjad muudest Eesti piirkondades, st ei olnud tegemist mingi spetsiifilise tööga-teenusega. Süüdistuses nimetatud ettevõtted tegutsesid kas ehitus-või-teedeehitus-ja hooldusvaldkonnas. Seega määratles kohus ära erineva turu, kuna üldehitusturg on siiski teenusturuna erinev võrreldes teedeehitus-jahooldusega. Kohus asus seisukohale, et kuna geograafilisest aspektist ei oma kumbki valdkondadest (üldehitusturg ja teedeehitus -ja –hooldusturg) Kohtla-Järvel ja Ida- Virumaal sellist olulist eripära, mis annaks aluse käsitelda Ida-Virumaad või Kohtla-Järvet kogu Eesti kontekstis erilise geograafilise turuna, tuleb antud asjas pidada asjaomasteks teenusturgudeks Eesti üldehitusturgu ning Eesti teedeehitus-ja-hooldusturgu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu arutuskäik on seejuures loogiline ja mõistetav ning sellega saab vaid nõustuda. 18.7.5 Apellandid leiavad, et kohtu poolt geograafilise turu määratlemine kogu Eestiga on kaebajatele üllatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist sellisel määral kaitseõigust riivava menetlusõigusliku minetusega, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Nimetatud rikkumine on hinnatav rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on kõrvaldatav. Menetlusosalise jaoks üllatusliku asjaolu kohta on kaebuse esitajad saanud oma vastuväited esitada. 18.7.6 Maakohtuga tuleb nõustuda ka selles, et süüdistuses nimetatud konkurssidel osalevad ettevõtted olid omavahel formaalses mõistes konkurentideks. Nad kõik tegutsesid samal turul ning esitatud pakkumustes olid nad andnud nõusoleku teha töid, mis kajastusid hangete tingimustes. Kõik ettevõtted olid eraldivõetuna iseseisvad juriidilised isikud ning kõik nad esitasid eraldiseisvad pakkumused. Tuvastatud asjaolud näitavad selgelt seda, et enne konkurssi väljakuulutamist aset leidnud ettevõtete vaheline suhtlus oli suunatud konkreetse konkursi võitja kokkuleppimiseks. See tähendab, et esitati

pakkumustes hinnad selliselt, et kokkulepitud võitja hind oleks kindlasti teiste osalejate omast madalam. Kusjuures tuvastamist leidis ka see, et vajadusel vormistas kõikide pakkumuskutsed saanud ettevõtete nimelt vajalikud pakkumused see, kes pidi kokkuleppe kohaselt konkursi võitma. Teised ettevõttete esindajad vaid allkirjastasid dokumendid. Seega, kuna hangetes osalejate ring oli piiratud ning hanke võitja ära otsustatud, välistati sisuliselt sellega hangete hindade tegelik kujunemine. Ringkonnakohus on nõus maakohtu järeldusega ka selles, et hangetes osalejatel oli selge konkurentsi kahjustav eesmärk - omavahel kooskõlastada hanke võitja ning sellel võimaldada määrata hind, millisega on siis ka hankija kohustatud töid-teenuseid tellima. Seega on tuvastatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga ettevõtjate vaheline kooskõlastatud tegevus kolmandate isikute jaoks hinna kindlaks määramisel, mis on KonkS § 4 lg 1 p 1 mõttes keelatud tegevus. 18.7.7 Lisaks lubamatule koostööle kolmandate isikute suhtes hinna kindlaks määramisel, rikuti vaba konkuretsi sellega, et linnapea initsiatiivil loodi olukord, kus igal konkursil sai üks ettevõte lubamatu eelise sellega, et talle anti võimalus nimetada ülejäänud sobivad kaks ettevõtet, kes kutsutakse hankes osalema. Saadud eelise tõttu sai ettevõte valida talle sobivad ettevõtted, kes nõustusid hankes osalema, seejuures omavahel pakkumustes märgitavad hinnad kooskõlastama. Sel viisil tegutsemise eesmärgiks oli reaalse konkurentsi vältimine, mis on konkurentsi kahjustav. Seega saab asuda seisukohale, et sel viisil välistati hangetes selliste ettevõtete osalemine, kes ei oleks koostööd eelkirjeldatud viisil teinud ning turule võimaldati ligipääs vaid neile, kes olid nõus tegema keelatud koostööd. Sellisel viisil tegutsemine on aga hinnatav keelatud koostööna KonkS § 4 lg 1 p 3 tähenduses (KarS § 400 lg 2 p 3, enne 2010 redaktsiooni aga § 400 lg 1). 18.7.8 Apellandid märgivad, et määratledes asjaomase turu Eesti Vabariigina, oleks pidanud hindama konkurssidel osalenud ettevõtete osa kogu Eesti üldehitus ja teedeehitus- ning- hooldusturul. Konkurssidel osalesid valdavalt väikeettevõtjad, kelle osa ehitusturul on marginaalne. Tegemist on vähetähtsate konkurentsi piiravate kokkulepetega. Seega saab asuda seisukohale, et ettevõtete omavahelised kokkulepped ei ole konkurentsi kahjustavad ning siis puudub ka KarS § 400 täideviimise koosseis. 18.7.9 Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei lükka ümber maakohtu seisukohta selles, et konkurssidel osalenud ettevõttete vahelised kokkulepped on hinnatavad keelatud koostööna - lepiti kokku hinnas ning omavahelise kokkuleppega välistati sisuliselt teiste vastaval asjaomasel turul tegutsevate ettevõtete konkurssidel osalemine. Iseenesest on õige see, et teatud juhtudel, „“konkurentsirikkumist“ ei menetleta, kuid seda juhul, kui sellel puudub arvestatav mõju näiteks Euroopa Ühenduse liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja/või konkurentsile. Selline lähenemine on mõistetav EÜ mastaabis, sest vastasel juhul ei oleks võimalik kõiki konkurentisalaseid rikkumisi menetleda. Seetõttu ongi välistatud sanktsioonide mõjualast väiksemad ettevõtted ning väiksemamahulised kokkulepped selleks, et Euroopa Komisjonil oleks aega tegeleda tõsisemate rikkumistega. Samas tähendaks nimetatu käesoleval juhtumil seda, et liikmesriigisiseselt toime pandud ettevõtete vahelised väiksema tähtsusega keelatud kokkulepped tuleks jätta tähelepanuta, s.t hinnata need kui konkurentsi mittekahjustavateks kokkulepeteks. Sellega ei saa nõustuda. Ringkonnakohus veelkord rõhutab, et vaba konkurentsi rikuti ka sellega, et linnapea initsiatiivil loodi olukord, kus igal konkursil sai üks ettevõte lubamatu eelise sellega, et talle anti võimalus nimetada ülejäänud sobivad kaks ettevõtet, kes kutsutakse hankes osalema. Eesmärgiks oli reaalse konkurentsi vältimine, mis on konkurentsi kahjustav. Seega saab asuda seisukohale, et sel viisil välistati hangetes selliste ettevõtete (ka väljaspool Kohtla-Järvelt või Ida-Virumaad tegutsevate ettevõtete) osalemine, kes ei oleks koostööd eelkirjeldatud viisil teinud ning turule võimaldati ligipääs vaid neile, kes olid nõus tegema keelatud koostööd. Sellisel viisil tegutsemine on aga hinnatav keelatud koostööna KonkS § 4 lg 1 p 3 tähenduses.

18.7.10 Apellandid leiavad, et kohus ei ole hinnanud olulist kriteeriumi, s.o võimalikke kokkuleppeid õigustavaid asjaolusid. Sellise väitega ei saa nõustuda. Nimelt nähtub maakohtu otsuse p-st 5.18 järgnev seisukoht. Ükski kohtumenetluses tuvastatud asjaolu ei viita KonkS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimuse esinemisele, mis välistaks kokkulepete keelatuse. Maakohtu hinnangul vähemalt neil ettevõtjatel, kes eelnevate kokkulepete alusel osutusid võitjateks, puudus pakkumuse esitamiseks vajadus koostööks teiste ettevõtjatega. Nimetatud ettevõtjad olid võimelised iseseisvalt pakkumust esitama ja vajalikke töid teostama. Lisaks sellele, puuduvad andmed, et ettevõtete vaheline koostöö võis kaasa tuua hankija jaoks soodsamad tingimused (madalama hinna või kvaliteetsema või kiirema töö vms). 18.8 Sõltumata seisukohast, et puudub põhitegu, s.o konkurentsi kahjustamine ning seega § 400 täideviimise koosseis, mistõttu F.M ei vastuta karistusõiguslikult, leiavad kaitsjad, et süüdistatava tegevuses puudub kaasaaitamise või kihutamise tegu. Kohus kvalifitseeris tegevuse süüdistusest raskemaks nentides üksnes, et ilma F.M-i panuseta poleks eelkirjeldatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga toimunud ettevõtete vaheline koostöö olnud üldse võimalik. Kohus leidis, et just F.M-i tegevuse tagajärjel tekkis tema soositud ettevõtjates soov panna toime konkurentsiõiguse rikkumisi. Kaasaaitamistegu eeldab teadlikkust põhiteost ning peab olema sellega põhjuslikus seoses. Need asjaolud on tõendamata. Lisaks märgitakse sedagi, et ettevõtete vaheline koostöö oleks olnud võimalik ka F.M-ita. Lõpuks otsustas võitja linnavalitsuse vastav komisjon, kuhu linnapea ei kuulunud. 18.8.1 Esmalt annab ringkonnakohus arvamuse selle kohta, mis puudutab F.M-i süüteo kvalifikatsiooni muutmist kohtu poolt, ehk siis tema teopanuse hindamist mitte kaasaaitamisteona nagu süüdistuses, vaid kihutamisena. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama sätte lg 5 kohaselt, süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Veel, lg 6 kohaselt kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. 18.8.2 Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Kihutamine on aga teise isiku kallutamine õigusvastasele teole. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis märgituga selles, et kihutamine on kaasaaitamisega võrreldes raskem osavõtuvorm. See tähendab, et kihutamisteoga tekitatakse tulevasel täideviijal tahtlus toime panna süütegu, samas kui kaasaaitamise puhul on täideviijal teotahtlus juba olemas. Seega on antud juhul kohus kvalifitseerinud F.M-i teo raskemat osavõtuvormi ettenägeva kvalifikatsiooniga. Nüüd tõusetub küsimus sellest, kas kohus selliselt toimides, on tuginenud faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Sellele küsimusele on võimalik vastata eitavalt. Nimelt, lähtudes süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest, mille kohus luges kogutud tõendite kogumi alusel tuvastatuks, jõudiski kohus järeldusele, et F.M on toime pannud kihutamisteo. Need teod on aga sisuliselt ära toodud juba süüdistuses (võttis ühendust ettevõtjaga, kellele tegi ettepaneku osaleda tulevasel konkursil ning andis mõista oma eelistusest konkursi võitja suhtes ning kellele tegi ettepaneku leida ning anda teada kaks ettevõtjat, kellele tuleks saata pakkumuskutsed, süüdistuse tekst, 1 kd, lk 41-45). Seega kohus tugines süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele. Nüüd siis aga küsimus sellest, kas süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast uue kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Antud kriminaalasjas on tuvastatud, et kaasaaitamisnormilt kihutamisnormile üleminek on toimunud kohtuotsuses ning eelnevalt võimalikku kvalifikatsiooni muutuse küsimust menetlusosalistega ei arutatud. Seega on maakohus selliselt toimides rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses. Samas aga võib öelda, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa ebaseaduslikku kohtuotsust ning on kõrvaldatav. Süüdistatav ja tema kaitsjad on saanud apellatsioonis avaldada oma arvamust muuhulgas ka selles vaidlusaluses küsimuses, mistõttu saab väita, et kaitseõiguse rikkumine on kaebemenetlusega kõrvaldatud. 18.8.3 Nüüd aga järgneb küsimus sellest, kas ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et F.M-i poolt toimepandud tegu on hinnatav kihutamisteona. Ringkonnakohus on nõus maakohtuga, et F.M pani toime süüteole kihutamise. Maakohtu seisukoht on järgmine. Süüdistuse tekstis kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt seisnes F.M-i roll iga konkreetse konkursi puhul selles, et tal oli enda nägemus, kes peaks olema hanke võitja ning võttis seejärel selle isikuga ühendust ning lõi oma ametiseisundit ära kasutades kõik vajalikud tingimused selleks, et just see isik konkursi soovi korral võidaks. Kohtu hinnangul tuleb taolist tegevust käsitleda kuriteole kihutamisena KarS § 22 lg 2 tähenduses, kuna on ilmne, et just F.M-i tegevuse tagajärjel tekkis tema soositud ettevõtjates soov toime panna konkurentsiõiguse rikkumisi. Puudub teave, et need ettevõtjad asunuks kohtu poolt tuvastatud kokkuleppeid sõlmima ka juhul, kui F.M poleks neile eelnevalt taolisest võimalusest teada andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega. Kaasaaitamistegu eeldab teadlikkust põhiteost ning on sellega põhjuslikus seoses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et süüdistataval puudus teadlikkus põhiteost. Maakohtu otsuses toodud tõendite põhjalik analüüs annab võimaluse asuda seisukohale, et tuvastatud faktilised asjaolud annavad selleks aluse. Nimelt kohus tuvastas, et F.M võttis iga episoodi puhul ühendust eelistatud ettevõtjaga ning andis viimasele teada eelseisvast konkursist. Lisaks osundavad kogutud tõendid, et F.M-iga kooskõlastas eelistatud ettevõtja, kes on need kaks ülejäänud ettevõtjat, kes osaleksid konkursil, mille võitmine oli F.M-iga juba sisuliselt ära otsustatud. Need on kokkuvõttes asjaolud, mis annavad aluse asuda seisukohale, et F.M oli teadlik ettevõtjate vahelistest ebaseaduslikest kokkulepetest ning tema tegu on sellega põhjuslikus seoses. Rõhutamist väärib, et F.M-i kui linnapea näol on tegemist sisuliselt hankijaga, kes on kohustatud teadma, millistel tingimustel millistele normidele iga konkreetse hanke korraldamine peab vastama. Kaitsjate väite kohta, et ettevõtete vaheline koostöö oleks olnud võimalik ka F.M-ita, märgib ringkonnakohus, et võimalik, et mingitel muudel konkurssidel oleks see ehk nii. Kuid käesolevas süüdistuses käsitletavate 4 episoodi puhul tekkis ettevõtjatel ebaseadusliku koostöö tahtlus just nimelt linnapea initsiatiivil. Asjaolu, et linnapea linnavalitsuse konkursikomisjoni ei kuulunud, ei oma antud juhul mingit tähendust. Kogutud tõenditest saab järeldada, et konkursikomisjoni otsused põhinesid linnapea eelistustel. 18.8.4 Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus järgmist. F.M-ile on heidetud ette seda, et süüdistuses kirjeldatud ning kohtuotsusega tuvastatud viisil tegutsedes (vt siinkohal maakohtu otsuse lk 33jj, kohtu järeldus) eiras F.M RiigiHS §-s 3 ning linna RiigiHK §-s 11 sätestatud põhimõtteid, RiigiHS § 43 p 4 (mille kohaselt riigihanke pakkumus on konfidentsiaalne ning hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi). Ringkonnakohtu hinnangul on eelviidatud normid nn keelunormid, mille rikkumine sisustab konkurentsialase süüteokoosseisu KarS § 400 lg 1,2 (kehtivas redaktsioonis § 400 lg 2 p 1,3, lg 4) tähenduses. Kuigi F.M ei kuulunud vastavasse linnavalitsuse konkursikomisjoni, on ametist tulenevalt linna, s.t hankija esindaja, mistõttu ka temale kohalduvad eelviidatud sätted. Süüdistus sisaldab ka viiteid ATS § 59 ja KVS § 3 lg 2 normidele, mis reguleerivad sisuliselt ametiisiku käitumist (nt kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt), kuid nende normide mittejärgimine ei sisusta konkurentsialast süütegu.

19.1 Alustuseks märgib ringkonnakohus, et kokkuvõtvalt seisneb L.T-le ja F.M-ile esitatud süüdistus selles, et nad rikkusid linna varaliste huvide järgimise kohustust AS-iga NNN sõlmitud töövõtulepingu nr 2-8.3/180 (Remondi –hooldus-ja korrashoiutööd ning seotud teenused ajavahemikul 31.06.2006 ja kehtis kuni 31.08.2009) täitmisel. Nad aktsepteerisid arveid ja auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde kohta esitatud teostatud tööde akte, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning lasid nende alusel teha linnaeelarvest alusetuid väljamakseid. Samuti aitasid kaasa varasemalt esitatud aktide tagantjärgi muutmisele ja ümbervahetamisele. Eelviidatud lepingu täitmise küsimustes oli linna esindajaks aselinnapea L.T. Lepingu kohaselt kohustus AS NNN teostama remonttöid üksnes Ahtme ja Järve linnaosades ning linnavalitsuse esindajatel oli lepingu raames õigus nõuda remonttööde teostamist ja kohustus teha väljamakseid nimetatud linnaosades tehtud tööde eest. 19.2 Süüdistuse kohaselt allkirjastas AS NNN juhatuse liige N.O. ajavahemikul september 2006 kuni septembrini 2009 kavatsetult AS-i nimelt ja huvides linnavalitsusele kinnitamiseks sisult ebaõigeid auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse akte. Hoolimata vastuvõtu-ülevaatuse aktides sisalduvatest arvukatest valeandmetest (ei vastanud faktilistele tööde mahtudele, tööde teostamine mitte olemasolevatel tänavatel, märgiti tööde teotamine ka linnaosades, mille tegemine ei olnud lepinguga ette nähtud), ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv L.T eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid allkirjaga. 19.3 Süüdistuse kohaselt ei olnud 2009 a. märtsis teostatud kontrolli järgselt linnapea F.M huvitatud põhjendamatute väljamaksete avalikustamisest ja AS-le NNN alusetult makstud summade tagasinõudmisest. Eesmärgiga kõrvaldada jäljed juba toimunud rikkumistest, pöördus F.M N.O. poole ja laskis viimasel valeandmeid sisaldavad vastuvõtu-ülevaatuse aktid ümber teha selliselt, et neist kaoksid E.G. poolt osundatud vead. Linnapea F.M-i sekkumise tulemusel ja tema kaasaabil tegi N.O. aktid ümber, korrigeerides erinevate tänavate osas tööde mahte või asendades algsetes aktides olnud tänavad kas osaliselt või täielikult suvaliste uute tänavanimetustega. Pärast seda allkirjastati kõik 14 akti uuesti N.O. ja linna esindaja L.T poolt. Seejärel korraldas F.M linna raamatupidamises originaalaktide väljavahetamise uute, ümbertehtute vastu. 19.4 F.M-ile ja L.T-le esitati süüdistus veel selleski, et 2009 juunis-juulis teostas AS NNN linnale asfaltbetoonkatte pealispinna ühekordseid pindamistöid Kohtla-Järve linna teedel ja tänavatel. Nimetatud töödega seoses allkirjastas ja esitas N.O. AS-i nimelt ajavahemikul 2009 juuni-juulini tellija esindajale L.T-le kinnitamiseks vastuvõtu-ülevaatuse akte , mis ei vastanud faktilistele tööde mahtudele. L.T võttis tööd vastu ning kinnitas esitatud aktid oma allkirjaga. Selliselt kohustus linn tasuma põhjendamatult akteeritud tööde eest AS-le NNN viimse poolt esitatud arvete alusel. 19.5 Lisaks süüdistuse kohaselt L.T-le heidetakse ette seda, et ajavahemikul maist kuni september 2009 koostas, allkirjastas ja esitas AS NNN nimelt N.O. tellija esindajale L.T-le kuuel korral kinnitamiseks teede kapitaalremonttöid puudutavaid vastuvõtu-ülevaatuse akte, mis ei vastanud faktiliselt tehtud tööde mahtudele (ebaõiged andmed kasutatud materjalide, tehtud tööde või osutatud teenuste koguste kohta, märgitud põhjendamatult kõrged ühikuhinnad). Hoolimata valeandmetest, ignoreeris tehtud tööde vastavust kontrolliv L.T puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga. Linnale valeandmeid sisalduvate aktide esitamise tõttu tehti linna poolt alusetult väljamakseid eelnimetatud AS-ile, linna varaliste huvide mittejärgimise tõttu tekitati linnale suurt varalist kahju. 19.6 Maakohus käsitles esitatud süüdistuse osi teemade kaupa (auguremonttööd, pindamistööd, kapitaalremonditööd). 19.6.1 Esmalt hindas kohus auguremonttööde vastuvõtmisega seotud tõendeid, s.h hindas kohus 31-s aktis kajastatud andmeid (vt otsuse lk 39-76).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga tõendite hindamises, mistõttu eelviidatud otsuse lk-del kajastatut siinkohal üle ei korda. 19.6.1.1 F.M-i kaitsjad heidavad maakohtule ette menetlusõiguse olulist rikkumist, mis seisneb tõendite ebaõiges hindamises ning olulise tõendi otsitud põhjusel kõrvale jätmises. Nimelt on kohus asunud seisukohale, et auguremondi töid tehti AS NNN poolt arvete ja aktide alusel rohkem, kui oli väidetav vastavate teede ja tänavate teeregistrisse kantud pindala. Kohus on aluseks võtnud hanke tehnilises kirjelduses nimetatud suurused. Tegemist on ühe Exeli tabeliga, kuid hanke tehnilise kirjelduse lisas on veel muid loetelusid, milles on toodud teede, tänavate jms pindalad. Eelistades riigihanke tehnilise kirjelduse ühte lisa teisele on kohus tõendite hindamisel eksinud. 19.6.1.2 L.T kaitsja heidab maakohtule samuti ette tõendite ebaõiget hindamist, seejuures oleks apellandi arvates kohus pidanud lähtuma hoopiski kaitsja poolt viidatud tõenditest (sisuliselt osundatakse samadele tõenditele, millele F.M-i kaitsjad, s.o hanke tehnilise kirjelduse muud lisad). Auguremonditööde vastuvõtu aktides pole lubatud mahtusid ületatud. 19.6.1.3 Kordamata maakohtu seisukohti, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tuvastamaks millistel teedel-tänavatel aktides nimetatud remonttöid tehti, lähtus kohus hanke tehnilise kirjelduse lisas toodud teede-tänavate nimekirjast. Maakohus muuhulgas märkis, et hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva teede ja tänavate üldisele loetelule järgnevad erinevad loetelud teedest, tänavatest, platsidest jms, milles pindalad on üldisest loetelust erinevad. Samas märkis kohus, et kõnealuste loetelude puhul on tegemist Ahtme ja Järve linnaosades teostatavate hooldustööde hanke tingimustega. Maakohus märkis, et hooldustööd on oma olemuselt erinevad teede remonttöödest. Lisaks sellele, on nendes loeteludes tihti märgitud tänavaid üksnes ebamääraste lõikudena või ositi, või nimetatakse paikkondi või hooneid. Sellest järeldas kohus, et reaalses elus on võimatu piiritleda ja tagantjärele hinnata, kus täpselt ja millisest tänava otsast vaadatuna asub nt „Koidula (vasakult poolt)“. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et loeteludes esinevad tänavate nimetusi, mida ei ole kirjas 2006 a. kehtinud Kohtla-Järve linnavolikogu 23.11.2005 otsuses, millega kinnitati linna kohalike teede nimekiri (9 kd, lk 27-35). Nimetatud asjaolusid arvestades on maakohus asunud seisukohale, et hooldustööde loetelusid ei saa pidada usaldusväärseks allikaks, mistõttu nendele tuginemine oli maakohtu jaoks välistatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega eeltoodud tõenditesse puutuvalt, kuna kohus ei ole tõendite hindamisel eksinud. 19.6.1.4 Kogutud tõenditega leidis maakohtus tuvastamist, et linnavalitsuses arvete maksmise aluseks olnud tööde vastuvõtuaktidest eksisteerib mitmel juhul mitu erineva sisuga versiooni. Kohus tuvastas, et uurimisasutusele esitatud 14 tööde vastuvõtmise akti erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses tehtud AS-le NNN väljamakseid ( vt maakohtu seisukohad otsuse p-des 6.6.13,6.6.17-6.6.22.6.6.246.6.27,6.6.28 ja 6.6.32). Mingil ajahetkel on linnavalitsuses algselt eksisteerinud aktid asendatud, kuid algseid akte või siis koopiaid nendest jäi linnavalitsuse töötajate E.G. ja L. kätte. Lisaks sellele, enamikest aktidest esinevad aktide mõlemad versioonid elektroonsel kujul N.O. elukohast äravõetud mälupulgal. 19.6.1.5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, aktidest erinevate versioonide olemasolu on seletatav vaid selliselt, et algselt oli linnavalitsusele esitatud aktides näidatud tööde teostamist konkreetsetel tänavatel suuremas mahus, kui oli selle tänava tegelik suurus või suuremas mahus kui sõlmitud leping ette nägi (vt ka kohtu seisukohad p-des 6.6.1-6.6.12). Samuti oli näidatud tööde teostamist tänavatel, mida ei eksisteerinud või mis ei paikne Ahtme ja Järve linnaosades. Vaidlust ei ole selles, et aktid on linna poolt L.T isikus aktsepteeritud ning esitatud arvete alusel tasu makstud. Kuna aastal 2009 tekkis kahtlusi, et aktides esitatud andmed ei ole ilmselt tõesed, teostati tunnistaja E.G. poolt vastav kontroll, misjärel koostati uued 14 akti (muudeti tööde sisu, s.t tänavad ja nende pindalad olid erinevad). Uued aktid allkirjastati N.O. ja L.T poolt ning need toimetati linnavalitsuse dokumentide hulka. Seega on tuvastatud, et eelnimetatud isikud allkirjastasid ühel ja samal perioodil

ühes ja samas mahus tehtud tööde kohta mitu akti, mis küll lõppsummades kattusid, kuid sisu osas on erinevad, kusjuures arve on esitatud ühe kohta. Kuna aktide versioonid leiti N.O. mälupulgalt, on selge, et need on koostanud üks ja sama isik või on seda tehtud ühe ja sama isiku korraldusel. Maakohtu poolt on tuvastatud ning ka ringkonnakohtu hinnangul on kinnitust leidnud asjaolu, et keegi kõrvaline isik ei saanud L.T ja N.O. nimel aktid koostada ilma nende endi teadmata. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et linnavalitsuse poolt väljamaksete tegemise aluseks olid E.G. ja L. valduses olnud aktide versioonid ning linnavalitsuse poolt uurimisasutusele esitatud 14 akti versioonid olid aga koostatud tagantjärele eesmärgiga varjata asjaolu, et linnavalitsus on teinud AS-le NNN alusetuid väljamakseid ebaõigeid andmeid sisaldavate alusdokumentide alusel. 19.6.1.6 Seoses F.M-i võltsimissüüdistusega osundavad kaitsjad sellele, et tunnistaja E.G. ütlused ei ole järjekindlad, mistõttu ei ole ta usaldusväärne tunnistaja. Kaitsjate arvates puudub kohtu järeldusel vähimgi tõenduslik alus. F.M-i puutumus aktide ümbertegemisega ei ole tuvastatud. 19.6.1.7 Ringkonnakohus ei näe ühtegi põhjust, mis annaks aluse hinnata maakohtust erinevalt tunnistaja E.G. ütlusi. Tunnistaja ütlused on ka apellatsioonikohtu jaoks usaldusväärne tõend. Siinkohal puudub vajadus veelkord taasesitada tunnistaja ütlusi, need on põhjalikult välja toodud maakohtu otsuses (vt kohtuotsuse lk 78, p 6.6.36). Olulisena tuleks välja tuua vaid see, et just F.M-i palvel teostas E.G. aktide kontrolli 2009 a. Kusjuures sellele eelnevalt oli kevadel toimunud audit, mille raames oli tunnistaja tegelenud tänavate ja nende pindalade kontrollimisega, mistõttu olid tal andmed, millega F.M-i poolt talle toodud andmeid kontrollida. Tunnistaja koostas aruande, kus oli näidatud, millised andmed aktides on ebaõiged. Aruande andis ta linnapeale, koopia jättis endale ning esitas selle hiljem ka uurimisasutusele. Maakohus tegi olulise järelduse, mille kohaselt F.M-i korraldus andmete kontrollimiseks pidi olema antud mitte varem kui kevadel 2009. Sellele järgnevalt on õige järeldada, et uute aktide versioonide loomine sai toimuda kontrolli järgselt, s.o kas samal kevadel või suvel. Nimelt saab sellise loogilise järelduse teha 22.08.2011 jälitusprotokollist nähtuva alusel. 25.05.2009 räägib N.O. korduvalt oma firma töötaja Lillemetsaga dokumentide ümbertegemisest ja tänavate maha võtmisest. Vestluste vahel helistab N.O. F.M-ile ning nad lepivad kokku kokkusaamise (8 kd, lk 125-126). Nimetatust seega järeldub, et aktide loomine toimuski peale E.G. poolt tehtud kontrolli ning ilmselt anti need eelviidatud kuupäeval N.O. ja F.M-i kokkusaamisel viimasele üle. Millal allkirjastas need aga L.T ning millal need pandi linnvalitsuse dokumentide hulka, ei ole antud asjas tuvastatud, kuid need asjaolud ei ole ka olulised. 19.6.1.8 Maakohus teeb otsuses igati loogilise ning kogutud tõenditest lähtuva järelduse, et F.M pidi hiljemalt kevadel 2009 teada saama esialgsetes aktides sisalduvatest andmetest. Võttes arvesse sedagi, et sel perioodil toimus ka uute aktide koostamine nende aktide osas, milles sisalduvast ebaõigsusest E.G. F.M-i ka teavitas. Ringkonnakohtu arvates on leidnud selgelt kinnitust asjaolu, et just nimelt linnapea algatusel pärast E.G. lt saadud informatsiooni toimus uute aktide loomine. Maakohus ei tuvastanud ühtegi muud põhjust, miks pidanuks N.O. ja L.T tagantjärele, s.o 2009 aastal, hakkama ümber tegema ja allkirjastama 2007. ja 2008. aasta akte. Loogiline järeldus on ka see, mis ka ringkonnakohtu arvates ilmestab F.M-i korraldusel võltsimise toimumisest, et kuigi linnapea sai teada ebaõigetest aktidest ning nende alusel tehtud väljamaksetest, puuduvad tõendid selle kohta, et linnapea korraldusel oleks asutud alusetult saadud summasid linnale tagasi nõudma. 19.6.1.9 Kokkuvõttes asus maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatud ning kogutud tõenditele tuginevale järeldusele, et L.T süüdistus võltsimises KarS § 299 lg 1 järgi on tõendatud. Maakohtu põhjalikumad seisukohad L.T süüküsimuses on toodud veel ka kohtuotsuse p-des 6.6.37, 6.6.38 (lk 78-79), mida siinkohal ringkonnakohus üle ei korda. 19.6.1.10 Tõendikogum on ka F.M-i süüdimõistmiseks piisav, mistõttu toetab ringkonnakohus maakohtu sellekohaseid vastavaid seisukohti.

Oluline küsimus on siinkohal see, kuidas hinnata F.M-i poolt toime pandud teo kvalifikatsiooni muutmist maakohtu poolt. Kaitsjad ei nõustu sellega, et F.M saab olla täideviija, kuna ei ole tõendatud, et tegu oleks toimunud tema kontrolli all. Süüdistus oli F.M-ile esitatud võltsimisele kaasaaitamises KarS § 22 lg 3-§ 344 lg 1,2 ja KarS § 22 lg 3- § 345 lg 1,2 järgi. Kohus on otsuse p-s 6.6.40 (lk 80) põhjendanud, millistel asjaoludel ta leiab, et F.M-i süüdistus dokumendi võltsimises tuleb kvalifitseerida KarS § 299 lg 1 järgi, kuna nimetatud säte on erinorm KarS § 344 suhtes. Maakohtu vastava käsitlusega nõustub ka ringkonnakohus. Kuigi kohus annab süüdistatava tegevusele süüdistusest erineva hinnangu (eelkõige läheb kaasaaitamisteolt üle täideviimisteole, samuti kohaldab erinormi KarS § 299 lg 1 tähenduses), ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist niivõrd olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja tagasisaatmise maakohtule, või siis hoopiski süüdistatava õigeksmõistmise, nagu taotlevad seda kaitsjad. Käesoleva lahendi p-des 18.8.1 ja 18.8.2 võttis ringkonnakohus seisukoha küsimuses, mis puudutab maakohtu poolt süüdistatava teole süüdistusest erineva õigusliku hinnangu andmist ning neis punktides toodud arvamus jääb samaks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus F.M-i süüdistuse kvalifikatsiooni muutnud tulenevalt juba süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest lähtudes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ka siinkohal rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Samas aga võib öelda, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa ebaseaduslikku kohtuotsust ning see rikkumine on kaebemenetlusega kõrvaldatud. 19.6.2 Järgnevalt leiavad käsitlemist maakohtu peamised seisukohad süüdistuses toodud pindamistööde vastuvõtmise aktidega seonduvate rikkumiste osas apellatsioonide põhivastuväitest tulenevalt. 19.6.2.1 Maakohtu sellekohased seisukohad on toodud p-s 6.7 (kohtuotsuse lk 80-87). Maakohus analüüsis terve rida vastuvõtmise üleandmise akte ning nendes kajastatu alusel tegi vastavad omapoolsed järeldused. Mõistetavalt ringkonnakohus ei korda maakohtu kõiki seisukohti, sest tervikuna saab kohtu järeldustega nõustuda. 19.6.2.2 F.M-i kaitsjate apellatsioonis juhitakse tähelepanu sellele, et kohus on teadmata põhjustel jätnud tõendina hindamata kaks akti nr 78 ja nr 225. Lisaks osundatakse GGG poolt teostatud mõõdistamistele ning GGG ja Kapo poolt teostatud mõõtmiste erinevustele. Kaitsjad leiavad, et kohus on eksinud tõendite hindamisel. Ka L.T kaitsja osundab sellele, et kohus on lähtunud 14.06.2010 teostatud mõõtmistulemustest, samas ka GGG mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt, kus kasutati kontrollitud tehnikat. Tegemist on vastuoluliste mõõtmistulemustega. Süüdistataval puudusid eriteadmised ja vastav tehnika kontrollmõõdistamiseks. Rahalisi vahendeid kontrollmõõtmisteks polnud ette nähtud. Pindamistööde eelarvet ei ületatud. 19.6.2.3 Esmalt kinnitab ringkonnakohus, et maakohtul on tõepoolest tõendite hindamisel jäänud käsitluseta kaks vastuvõtmise-ülevaatuse akti, millele osundavad kaitsjad. Antud eksimust ei ole aga ringkonnakohtul võimalik parandada, kuna nende hindamise tulem oleks tõenditest tulenevalt süüdistatavate kahjuks. See ei ole aga käesolevas menetluses võimalik. 19.6.2.4 Puutuvalt GGG ja 14.05.2010 teostatud mõõtmiste hindamisse, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu seisukoht, miks ta peab 14.05.2010 teostatud mõõtmistulemusi usaldusväärseteks, on esitatud otsuse lk 81-82. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga. Rõhutamist väärib asjaolu, et 14.05.2010 mõõtmistele kaasati Maa-ameti vastavad pädevad spetsialistid, kelle kasutuses olnud mõõteseadmed olid 09.06.2010 kalibreeritud (10 kd, lk 56-81). GGG tehnikavahendite kalibreerimise kohta andmed puuduvad. Seetõttu ongi maakohus põhjendatult lugenud usaldusväärsemateks Maaameti mõõtmistulemused. Lisaks võib ära märkida seda, et GGG mõõtmine oli tellitud AS NNN poolt, mistõttu võib püstitada teatavaid kahtlusi mõõtmistulemuste objektiivsuses, kuna eelnimetatud AS on mõõtmistulemustest otseselt huvitatud isik.

19.6.2.5 Maakohtu tõenditest tulenevad kokkuvõtvad järeldused on kajastatud kohtuotsuse lk 86, mida ringkonnakohus üle ei korda, kuna nõustub maakohtuga. Kaitsja väide selle kohta, et L.T puudusid vastavad eriteadmised ja tehnika kontrollmõõtmisteks, ei ole tõsiselt võetav. Loomulikult ei saagi eeldada et ametnik omaks ise vastavaid spetsialisti eriteadmisi, et saada adekvaatne ülevaade teostatud töödest. Nagu tõendid näitavad, ei ole linnapea ega aselinnapea kumbki midagi võtnud ette selleks, et tagada linna huvide kaitse omaniku järelevalve kaudu. 19.6.3 Järgnevalt maakohtu mõned seisukohad teede kapitaalremonttööde vastuvõtmise aktidega seoses, tulenevalt apellatsioonide vastavatest põhivastuväidetest. 19.6.3.1 L.T kaitsja apellatsioonis leitakse, et käsitledes tee-ehituslikku ekspertiisi tulemusi, saab järeldada, et saadud tulemused on hinnangulised. Lisaks on eksperdi järeldused osaliselt vastuolus OÜ GGG mõõtmistulemustega. Kohtu järeldused on oletuslikud. Ka ekspert on möönnud, et tegeliku töömahu kontrollimine oli praktiliselt võimatu. 19.6.3.2 Tõendite analüüs ning kohtu seiskohad teede kapitaalremonttöödega seoses on esitatud kohtuotsuse lk 87-95. Nagu maakohus märkis, rajaneb süüdistus olulises osas teedeehituslikus ekspertiisiaktis kajastuvale ekspertarvamusele (6 kd, lk 66-119). Nimetatud ekspertiisis andis ekspertarvamuse TTÜ Teede Instituudi ja liikluse teaduse-ja katselaboratooriumi juhataja O.T. . Maakohus hindas nimetatud tõendi kohtukõlbulikuks ning sellega nõustub ka ringkonnakohus. Seoses kaitsja väitega selle kohta, et eksperdi järeldused on vastuolus GGG tulemustega, märgib ringkonnakohus järgmist. GGG mõõtmistulemuste mittearvestamise kohta on maakohus seisukoha avaldanud lk 82 p-s 6.7.1 ning ka ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtuga (p.19.6.2.4), mistõttu mõõtmiste võimalikul vastuolul pikemalt ei peatu. 19.7 Seoses süüdistatavate poolt tuvastatuks loetud süütegude kvalifitseerimisega märgitakse apellatsioonides, et kohtu kontseptsioon usalduse kuritarvitamise süüdistuses on arusaamatu. Kaitsjatele jääb selgusetuks, millisest sättest tuleneb kohtu poolt kirjeldatud süüdistatava kohustus järgida teise isiku varalisi huve. Kust tuleneb süüdistatava kohustus esitada hagi tööettevõtja vastu. Kaitsjad leiavad, et süüdistus ega ka kohtuotsus ei vasta nõuetele, kuna neist ei nähtu, millist normi süüdistatav rikkus, milles seisnes ebaseaduslikkus. Viide ATS §-le 59 lg 1 ei ole kohane, kuna tegemist on üldnormiga. Lisaks on maakohus sisustanud F.M-i süülise käitumise tegevusetusega. Süüdistatava käitumises puudus ebaseaduslikkus. L.T kaitsja heidab maakohtule ette kaitseõiguse rikkumist, mis väljendub selles, et L.T mõisteti süüdi süüdistuses esitatust erineva kvalifikatsiooni järgi. Kohtumenetluses kvalifikatsiooni muutmist ei arutatud. 19.7.1 Kvalifikatsiooni muutmisega seoses kordab ringkonnakohus juba varasemalt märgitut, mille kohaselt on kohus iseisesvalt kvalifikatsiooni muutes, s.o menetluse pooli kvalifikatsiooni muutmise küsimuses ära kuulamata, rikkunud süüdistatavate kaitseõigust KrMS 339 lg 2 tähenduses ning nimetatud rikkumise kõrvaldamise osas on ringkonnakohtu seisukoht eelnevalt samuti juba ära toodud, mistõttu kvalifikatsiooni muutmine ei too endaga kaasa süüdistatavate õigeksmõistmist ega ka kriminaalasja maakohtule tagastamist selle uueks läbivaatamiseks (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 18.8.1, 18.8.2, 19.6.1.10). 19.7.2 Maakohtu seisukohad süüdistatavate poolt toimepandud süütegude kvalifitseerimisega seoses on toodud kohtuotsuse lk-del 95-98. Ringkonnakohus nõustub toimepandud tegudele antud õiguslike hinnangutega. Seoses F.M-i kaitsjate etteheidetega selle kohta, et süüdistatava tegevuses ei ole tuvastatav ebaseaduslikkus ning viidatud on vaid üldnormile, märgib ringkonnakohus järgmist. 19.7.3 Ei saa nõustuda kaitsjatega selles, justkui sisutanuks maakohus F.M-ile etteheidetava süüteo ebaseaduslikkust vaid viitega üldnormile, s.o ATS § 59 lg 1. Maakohtu seisukohad süüdistatava tegude ebaseaduslikkuse sisustamisel kattuvad süüdistuse viidetega. Nimelt kohtuotsuse lk 96 on maakohus välja toonud normid, millele viitamine on käesoleval juhul, tulenevalt süüdistatavate ametiseisundist, vajalik. Seoses osundusega ATS § 59 lg-le 1, tuleb nõustuda kaebuses märgituga, et

selles on sätestatud ametniku üldine käitumisnorm (täita teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, jms). Kuigi nimetatud norm on menetluse vältel kaotanud kehtivuse, on maakohus viidanud vastavale käesoleval ajal kehtivale normile, s.o ATS § 51 lg 2,5. 19.7.4 Puutuvalt sellesse, et milline norm sisustab süüdistatava tegude ebaseaduslikkust, viitab ringkonnakohus siinkohal, nii nagu maakohuski, Linnavara eeskirja § 3 lg-le 2, mille kohaselt kohustub linna vara valitseja majandama tema valitsemisel olevat linnavara heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. Nimetatud normi rikkumist ongi süüdistuses mõlemale süüdistatavale ette heidetud. 19.7.5 Süüdistuse kohaselt oli F.M-i tegevus suunatud linna varaliste huvide mittejärgimisele, mida iseenesest ongi maakohus oma otsuses süüdistatavale ette heitnud (vt kohtuotsuse lk 98). Seejuures kohus osundab oma otsuse p.-s 6.13 toodud põhjendustele, mille alusel nõustub kohus süüdistusega selles, et saades teada põhjendamatult tehtud maksetest, tekkis F.M linnapeana kohustus nõuda nende linnale tagastamist. Tagasinõude esitamata jätmisega ning selle asemel hoopis rikkumise varjamisega rikkus ta linna varaliste huvide järgimise kohustust. Selline käitumine vastab KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud teisele teoalternatiivile. Nimetatud lõigust järeldab ringkonnakohus siiski seda, et süüdistatavale on süüks arvatud jätkuvalt linna varaliste huvide mittejärgimine, ehk siis tegevus. Seega, saades teda põhjendamatutest väljamaksetest, asus linnapeana F.M rikkumist varjama, selle asemel et lasta linnal esitada tagasinõue. Ringkonnakohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et F.M-ile on jätkuvalt etteheidetud süütegu tegevuse, mitte aga tegevusetuse vormis.

20.4.1 Samaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et tunnistaja V.Š. i kohtumenetluses antud ütlused on hinnatavad usaldusväärse tõendina, mistõttu on maakohus neist põhjendatult ka lähtunud (vt siinkohal tunnistaja ütlused maakohtus 5 kd, lk 63 jj). 20.4.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei oma süüteokoosseisu aspektist tähendust see, et n.ö liiva müüjat A.Š. it ja ostjat R.S. i ei ole kohtumenetluses üle kuulatud. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas liiva kohale toimetati ja kas selle eest tasuti. KarS § 294 teokoosseis hõlmab nii vara või muu soodustuse vastuvõtmist kui ka lubamisega nõustumist. Käesoleval juhul on tuvastatud, et F.M ise küsis oma pojale (kolmandale isikule) tasuta vara (liiva ja killustiku ning selle transporti) üleandmist ning V.Š. nõustus seda tegema. Seega ei oma süüteokoosseisu täidetuse aspektist mingit tähtsust, kas V.Š. palus toimetada vara kellelgi kolmandal isikul, kas seda tegelikult ka kohale toimetati ning kas raha maksti. 20.5 Kaitsjad leiavad, et kohus ei ole kummutanud F.M-i seisukohta, et tehing oli tasuline. Kaitsjad jätkuvalt leiavad, et jälitustoimingu protokoll ei ole lubatav tõend. Samas on nad seisukohal, et protokollist ei nähtu, et F.M oleks soovinud saada vara tasuta vaid ta tegi ettepaneku kuidagi teistmoodi arveldada. 20.5.1 Kaitsjate püüe käsitleda toimunut lihtsakoelise tsiviilõigusliku tehinguna jääb tagajärjetuks. Järgides käesoleva otsuse p-s 16 toodut, mille kohaselt on ka ringkonnakohus veendumusel jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavuses käesolevas kriminaalasjas, on mõistetavalt lubatav tõend ka käesolevas episoodis käsitletav jälitusprotokoll, milles fikseeriti telefonikõne V.Š. i ja F.M-i vahel. Nimetatust tuleneb, et F.M palub organiseerida oma pojale kuup liiva ja killustikku. Seejuures ütleb ta V.Š. ile, et killustik ja liiv midagi ei maksaks, lubades arveldada kuidagi teisiti. Sellele vastab V.Š. , et jah, davai muidugi teen. (8 kd, lk 73-76). Nimetatust on võimalik selgelt järeldada, et mingit saadava kauba eest tasumist ei toimu ning kuidagi teisiti arveldamine kogu vestluse kontekstis näitab, et toimub tavapärane vastastikku kasulikke teenete osutamine. Mingisuguse tsiviilõigusliku tehingu toimumist eeltoodud vestlusest ei ole võimalik välja lugeda. 20.6 Selleks, et altkäemaksu teokoosseisu puutuv saaks vajalikul määral kajastatud, tuleb siinkohal peatuda omastamisena kvalifitseeritaval teol, mis on otseselt puutumuses eelkirjeldatud altkäemaksu teokoosseisuga. 20.6.1 Nagu eelnevalt p-s 20.1 sai juba välja toodud, seisneb omastamissüüdistus järgmises. Vastutasuks nimetatud teene eest pööras F.M tahtlikult ametiisikuna oma ametiseisundit ära kasutades Kohtla-Järve linna vara hulka kuulunud rahalised vahendid ebaseaduslikult OÜ VVV kasuks. See tähendab pani ametiisikuna toime talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 20.6.2 Maakohtu otsuses tuvastatuks loetud kogu sündmustikku ei ole vaja siinkohal taasesitada, kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega nii asjaolude tuvastatuses, tõendite hindamises kui ka süüteo kvalifikatsioonis. Kuna apellatsioonis on esitatud mõned vastuväited maakohtu seisukohtadele, on ringkonnakohtu seisukohad järgmised. 20.6.3 Kaitsjate arvates puuduvad KarS § 201 koosseisu objektiivsed tunnused ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellantide põhiväide on selles, et tõendite alusel ei ole kahtlust, et riigihankega nõutud tööd on Kohtla-Järve linn saanud. Olukorras, kus linn korraldab hanke, saab vastava töö ja tasub selle eest, ei saa rääkida omastamisest kolmanda isiku kasuks. Linn ei ole kahju saanud. 20.6.3.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud KarS § 201 koosseisulised tunnused ning kohaldas õigesti materiaalõigust. Maakohtu kõiki seisukohti üle korrata ei ole vaja.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjaolu, et linn lõpptulemusena hankega nõutud töö sai ning saadud töö eest ka tasus, antud juhul mingit tähendust. F.M-i käitumises on omastamise koosseisulised tunnused, vaatamata nimetatud asjaoludele, õigesti tuvastatud. 20.6.3.2 Maakohus tuvastas, et F.M sekkus 2009 kevadel Kohtla-Järve Linnavalitsuse alustatud projekti „Kohtla-Järve tööharjutuskeskuse loomine“ raames harjutuskeskuse loomiseks vajalike hangete korraldaja leidmise konkurssi. Enne korduskonkursi väljakuulutamist, võttis ta 2009. a aprilli keskel ühendust V.Š. iga, kellele pakkus viimase juhitaval OÜ-l VVV osaleda konkursil ja see võita. Seejuures andis V.Š. ile teada, et tema OÜ ei pea midagi tegema (s.t ei pea hankeid korraldama). V.Š. i ülesandeks jäi hiljem esitada OÜ VVV nimel aruandeid ja arveid, mille alusel saaks linn maksta OÜle tasu. Konkursiga seotud asjaoludel (sh millised äriühingud ning millistel asjaoludel nad konkursil osalesid, millised tõendid kinnitavad, et konkursi võitjaks peab osutuma OÜ VVV , milline oli F.M-i roll selles ning millised tõendid seda kinnitavad, jms) ringkonnakohus siinkohal pikemalt ei peatu (vt maakohtu otsus lk 98-106). 20.6.3.3 Kokkuvõttes tunnistati konkursi võitjaks OÜ VVV ning linnavalitsus sõlmis 24.04.2009 OÜga VVV käsunduslepingu (2 kd, lk 80-120). 20.6.3.4 V.Š. i ütlustega on üheselt tuvastatud, et OÜ VVV ei teostanud konkursi esemeks olevaid töid, s.t hangete korraldamisega seotud töid OÜ ei teinud. V.Š. i väiteid kinnitavad ka tunnistaja A.V. i ütlused, kes tegelikult koostas konkursi esemeks olevate hangete dokumentatsiooni. Tunnistaja tegi seda A.K. u (projektijuht) palvel. A.V. il mingit puutumust OÜ-ga VVV polnud (vt tunnistajate A.V. i, A.K. u ütlused, kohtuistungiprotokoll, 3 kd, lk 170jj). OÜ VVV nimelt on koostatud kaks käsundusaruannet 25.05.2009 ja 29.06.2009 ning samuti on OÜ VVV esitanud kaks arvet 31.05.2009 summas 5900 krooni ja 29.06.2009 summas 5900 krooni. Linnavalitsus tegi arvete alusel ülekanded OÜ-le VVV 04.06.2009 ja 30.06.2009 (2 kd, lk 95-100). Seega on tuvastatud, et kokku tehti OÜ-le VVV väljamakseid summas 11800 krooni, vaatamata asjaolule, et OÜ VVV tegelikkuses mingeid käsundusaruannetes märgitud töid ei teinud ning sellest oli vaieldamatult teadlik ka F.M (vt V.Š. i ütlused, mille kohaselt ta kahtles konkursil osalemise mõttekuses, kuna selle sisu ei olnud tema firma profiil, seda teadis ka F.M, kelle sõnade kohaselt OÜ VVV ei peagi midagi tegema). 20.6.3.5 Kokkuvõttes saab öelda, et F.M, olles ametiisik, tegi talle usaldatud võõra vara arvelt linnavalitsuse raamatupidamise vahendusel kolmandale isikule OÜ-le VVV väljamakseid. Nende tegemine oli ebaseaduslik, kuna tegelikkuses OÜ VVV ei olnud käsundusaruannetes ja arvetel näidatud töid teostanud. Asjaolu, et linnale lõpptulemusena töid siiski tehti, ei oma tähtsust, kuna vara sai OÜ VVV , kes ise töid tegelikult ei teinud. Eeltoodud viisil tegutsedes pani F.M toime KarS § 201 lg 2 p 3 sätestatud süüteo. 20.7 Eelkäsitletud kahe süüteokoosseisu tõendatusse puutuvalt peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada veel ka järgnevat. 20.7.1 Käsitletud altkäemaksu ja omastamisteo tuvastamisel on maakohus välja toonud väga olulise aspekti - s.o tegude toimumise ajalise telje. Nimelt on tõenditega tuvastatud, et aprilli lõpus 2009 laseb F.M korraldada konkursi ning organiseerib selle selliselt, et võitjaks osutub V.Š. i juhitud OÜ VVV . 07.05.2009 helistab F.M V.Š. ile ja palub viia oma pojale tasuta liiva ja killustikku. Juunis 2009 tehakse F.M-i korraldusel linnavalitsuse arvelt OÜ VVV arvele kaks ülekannet, kokku summas 11800 krooni. 20.7.2 Kirjeldatud sündmustikku silmas pidades saab järeldada üht – V.Š. pidi aru saama, et F.M-i pojale tasuta materjali toomist küsiti temalt ilmselgelt vastuteenena F.M-i poolt samal perioodil organiseeritud skeemi eest, mille tulemusena tehti linna vara arvelt OÜ-le VVV ilma viimase poolt reaalseid töid-teenuseid tegemata, maksed kogusummas 11800 krooni. Samaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus usutavaks, et V.Š. korraldas liiva ja killustiku tasuta toimetamise

F.M-i pojale ilma igasuguse vastuteeneta. Siinkohal on vajalik viidata veelkord F.M-i ja V.Š. i vahel 07.05.2009 toimunud telefonivestlusele (8 kd, lk 75-76). Vestlusest nähtub, et V.Š. il ei tekkinud F.M-i sooviga seoses mingeid küsimusi (samuti vastuväiteid). Samas, ka F.M ei selgitanud, miks ei tuleks liiva ja killustiku eest küsida raha. Isikutevaheline vestlus oli lühike ja konkreetne, millest järeldub, sellisel viisil omavaheline asjaajamine oli tavaline, s.t teene-teene vastu. Kumbki mõistis teist ilma selgitusteta, nad olid ühel meelel. Eeltoodust järeldub, et liiva ja killustiku tasuta küsimine F.M-i pojale oli vastuteene küsimine F.M-i poolt OÜ VVV kasuks toimepandava linna rahaliste vahendite omastamise eest. Sellest järeldub, et isikute vahel oli altkäemaksukokkulepe ehk ekvivalentsussuhe.

21.3.2.1 Edasiselt analüüsibki ringkonnakohus seda, kas kohtul oli tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt õigus välja mõista Kohtla-Järve linnale L.T ja F.M-i poolt kuriteoga tekitatud kahju. Apellatsioonikohus leiab, et alused kahju väljamõistmiseks puuduvad. 21.3.2.2 KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt ei anna kohtule pädevust otsustada kannatanu võimaliku nõude üle kannatanu teadmata. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on otseseks kannatanuks lugenud KohtlaJärve linna, kaudselt aga kõik maksumaksjad, kelle vara linnavalitsuse esindajad on ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööranud ning kelle huvide eest ei ole ametnikud seisnud. Praegusel juhul ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et Kohtla-Järve linnavalitsust oleks menetlusse kaasatud kannatanuna. Üksnes maakohtu otsustus, et antud juhul ei saa väita, et linnale tekitatud kahju välja nõudmine võiks olla mingil viisil vastuolus linna huvide ja õigustega (vt otsuse lk 110), ei ole piisav kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Ka õiguskirjanduses on leitud, et kannatanu otsustusvabadus esitada nõue on kaitstud PS § 19 lg-s 1 sätestatud õigusega vabale eneseteostusele. Seega peab kohus olema veendunud, et kannatanu soovib kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist (Juhan Sarv. Tsiviilhagi menetlemine kriminaalmenetluses – aeg tsiviliseeruda. Kohtute aastaraamat 2009, lk 131). 21.3.2.3 Ringkonnakohus nõustub apellantidega, et KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt mõtteks saab olla isikute kaitsmine, kes oma õigusi ise kaitsma võimelised ei ole. Ka Riigikohus on märkinud, et kannatanu nõude lahendamine KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt sätestatud korras ilma tsiviilhagita on võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust ei oleks kannatanu ise võimeline kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohasel või tõhusal viisil esitama või see oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav (kriteeriumid, mida siinjuures arvestada on kannatanu tervislik ja varaline olukord, tema teadmised ja oskused astuda oma õiguste kaitsmiseks minimaalselt vajalikke menetluslikke samme, õigusvaidluse keerukus, tõenäosus, et kohustatud isik võib mõjutada kannatanut oma nõuet mitte esitama) (vt ka RKKKo 3-1-1-105-10, p 7.4.1). KohtlaJärve linna näol on tegemist avaliku võimu kandjaga, kellelt saab eeldada suuremaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi ning puudub igasugune alus arvata, et ta ei ole ise oma õigusi võimeline kaitsma või et see oleks talle ebamõistlikult koormav. 21.3.2.4 Põhjendatud on ka kaitsjate etteheited ausa ja õiglase kohtumenetluse normide rikkumisele. Antud juhul ei olnud kaitsjatel võimalust esitada vastuväited ega tõendeid kahju hüvitise väljamõistmisele. Seejuures peab ringkonnakohus ebapiisavateks maakohtu osundusi sellele, et kahju laadile ja suurusele on viidatud süüdistusaktis (tsiviilhagi esitatud ei ole) ning et süüdistatavatele oli teada, et neile heidetakse ette kriminaalmenetluses kahju tekitamist ulatuses, mis on välja toodud süüdistuse faktiliste asjaolude kirjelduses (vt otsuse lk 109). Kohtupraktikas on maksvusel põhimõte, et vastuväidete ja tõendite esitamise võimalus eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujunemiseks. Seejuures ei piisa üksnes sellest, et nõude aluseks olevaid asjaolusid on süüdistusaktis kirjeldatud. Süüdistatav peab olema teadlik ka sellest, et mingite süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle (RKKKo 3-1-1-79-09, p-d 11 ja 15). Asjakohane ei ole ka maakohtu seisukoht, et kuna kaitsjatele oli teada, et kahju võidakse hüvitada ka KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt alusel, siis oli nii süüdistatavatel kui kaitsjatel küllaldaselt võimalusi esitada vastuväiteid süüdistatavatele etteheidetava kahju põhjustamise osas ning selle küsimuse lahendamine ei saa olla nende jaoks üllatuslik (vt otsuse lk 110). Riigikohus on leidnud, et õigusemõistmise üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas see, kui süüdistatav saab tema vastu esitatud nõudest üksikasjalikult teada alles kohtuotsusest, millega nõue on rahuldatud (RKKKo 3-1-1-79-09, p 11). Eeltoodut silmas pidades on õiguskirjanduses leitud, et olukorras, kus tsiviilhagi ei ole üldse esitatud, on nende tingimuste järgitavus küsitav, eeldades kohtult minimaalselt lisasammude astumist süüdistatava

teavitamiseks sellest, et kohtuotsusega lahendatakse ka tsiviilnõue, mille kohta pole tsiviilhagi esitatud. KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt kohaldamist ei saa pidada probleemivabaks ka juhul, kui kohus otsustab selles sättes märgitud korras süüdistatavalt välja mõista rahasumma, mis vastab süüdistusaktis märgitud kuriteo koosseisulise kahju suurusele. Nimelt tuleb arvestada, et kuriteo koosseisulise kahju suurus ei pruugi kattuda tsiviilõiguslikult hüvitatava kahju suurusega (Juhan Sarv. Tsiviilhagi menetlemine kriminaalmenetluses – aeg tsiviliseeruda. Kohtute aastaraamat 2009, lk 132).

kriminaalasja maht siiski suur. Kas asja mahtu on kunstlikult ülepaisutatud (apellantide etteheide prokuratuurile), ei ole antud juhul oluline. Maakohtule on esitatud märkimisväärselt suur kogus tõendeid, mida kohus peab hindama. Kas seejuures on prokuratuuri poolt esitatud kohtule ka selliseid tõendeid, mis kaitsjate arvates asjasse ei puutu, ei ole oluline. Kriminaalasja füüsiline mahukus tõenditele antavast sisulisest hinnangust ei muutu (koos kohtutoimikutega 20 kd). Lisaks saab öelda, et tegemist ei ole lihtsakoelise 2 astme süütegusid käsitleva kriminaalasjaga, vaid keskmise keerukusega kriminaalasjaga. 23.7 Kokkuvõttes saab asuda seisukohale, et käesolevaks ajaks on menetlusaeg kestnud ca 6 aastat 5 kuud (kusjuures lõpplahendini jõudmise aega ei ole võimalik määrata), mida on võimalik hinnata pikaks menetlusajaks, s.t süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale on rikutud. 23.8 Maakohus möönis mõningast mõistliku menetlusaja rikkumist, kuid leidis, et nimetatud rikkumine on kompenseeritav süüdistatavatele mõistetava karistusega. Karistuse küsimusel siinkohal ringkonnakohus pikemalt ei peatu ning käsitleb seda teemat allpool. 23.9 Käesolevas kohtuotsuses tuvastas ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses (s.o kaitseõiguse rikkumine seoses kvalifikatsiooni muutmisega). Vaatamata tuvastatud menetlusõiguslikele minetustele on need olnud apellatsioonimenetlusega kõrvaldatavad (süüdistatavatel on olnud võimalik läbi kaebemenetluse avaldada omapoolsed seisukohad kvalifikatsiooni küsimustes), mistõttu nimetatud rikkumiste tõttu ei kuulu kohtuotsus tühistamisele ning maakohtule uueks arutamiseks saatmisele. Vaieldamatult kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisel oleks tagajärjeks mõistliku menetlusaja riive süvenemine, mis aga tähendaks vältimatult KrMS § 2742 lg 1 kohaldamise aktualiseerumist. F.M-i kaitsjate hinnangul tulekski käesolevas menetluses seetõttu süüdistatavad õigeks mõista. Ringkonnakohus aga sellega ei nõustu, kuna nagu eelnevalt märgitud, on tuvastatud menetluslikud minetused kaebemenetlusega kõrvaldatud. 23.10 KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui süüdistatava õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Seejuures tuleb arvestada muu hulgas kuriteo raskust ja muid asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Seega, mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine (vt ka RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 660, nr 3-1-1-109-15, p 133). Käesolevat kriminaalasja silmas pidades saab asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi kaalub süüdistatavate õiguste võimaliku rikkumise ilmselgelt üles. Avalik menetlushuvi on käesolevas ajas vaieldamatult kõrge, kuna süüdistatavateks on linnapea ja aselinnapea. Nimetatud ametiisikute (eriti just linnapea) poolt mitmete aastate jooksul toimepandud ametialased süüteod tekitavad suurt kahju riigi mainele kohaliku võimu tasandil, õõnestades selle usaldusväärsust. Asjaolu, et kaassüüdistatava V. Safonovi suhtes menetlus lõpetati, ei tähenda, et ka F.M-i ja L.T suhtes tuleks kõne alla menetluse lõpetamine. V. Safonovi puhul on tegemist pigem väiksema äriühingu juhatuse liikme konkurentsialase süüteoga, mida oma tähenduselt ei saa linnapeale ja aselinnapeale süüks arvatavate süütegude mahu ja hulgaga võrrelda. Seega V. Safonovi puhul on avalik menetlushuvi suhteliselt vähene, mistõttu oli menetluse lõpetamine mõistliku aja riive tõttu igati asjakohane. 23.11 Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et süüdistatavate õiguste rikkumine on käesoleval juhul heastatav muul viisil. See tähendab, et kohus arvestas mõistliku menetlusaja riivet süüdistatavatele karistuse mõistmisel.

määranud rangemad karistused. Kohtuotsuses puudub adekvaatne ja seadusele vastav põhjendus. Märkimist vääriv on kaitsjate hinnangul ka asjaolu, et kohus mõistis F.M-ile ka lisakaristuse, mida prokuratuur aga ei taotlenud. 24.2 Teatavasti, kooskõlas menetlusseadusega, teeb kriminaalasjas kohtulahendi kohus, kes kriminaalasja arutas. Ka karistuse mõistab süüdistatavatele kohus, lähtudes seejuures KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest. Sellisel viisil on käesolevas kriminaalasjas kohus ka toiminud. Ringkonnakohtul puuduvad maakohtule sellekohased etteheited, kuna kohus ei ole karistuse mõistmisel seadusest irdunud. Seadusest irduva ning ebaadekvaatse põhjenduse esitamist kohtuotsuses ringkonnakohtus ei täheldanud. Asjakohatu on ringkonnakohtu arvates apellantide etteheide kohtule, et ta on karistuse mõistmisel olnud prokuratuuri poolt taotletavate karistustega võrreldes oluliselt rangem. Teatavasti ei ole kohus kohtumenetluse poole taotlustega karistuse mõistmisel seotud. 24.3 Maakohtu põhjendused süüdistatavatele karistuse mõistmise kohta on toodud kohtuotsuse lk 106109. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga esitatud põhjendustes ning neid siinkohal üle ei korda. 24.4 Samas peab ringkonnakohus vajalikuks veelkord välja tuua maakohtu alljärgneva seisukoha karistuse mõistmisel (kohtuotsuse p-s 8.7), kuna see puudutab ka menetluse mõistliku aja riive küsimust. 24.5 Võttes arvesse F.M-ile ja L.T-le süüks arvatavate tegude paljusust ja raskust, samas ka varasemate karistuste puudumist, peaks kohus üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalikuks pöörata neile mõistetavad karistused täitmisele osaliselt, st. kohaldama nn šokivangistust. Samas ei pidanud kohus võimalikuks mööda vaadata süütegude toimepanemisest möödunud pikast ajast, mis paratamatult kahandab šokivangistuse mõju. Samas, pidades vajalikuks kompenseerida kohtueelses menetluses toimunud mõningast mõistliku menetlusaja nõude rikkumist, jättis kohus juhindudes KarS § 73 lg-st 1,3 ning KrMS § 306 lg 1 p-st 61 süüdistatavatele mõistetavad karistused täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et nad ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Taotluselt nähtub, et õigusabi osutamine hõlmab maakohtu otsusega tutvumist, apellatsiooni koostamist ja ringkonnakohtu istungil osalemist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate poolt esitatud tasutaotlused on mõistliku suurusega. Tegemist on mahuka kriminaalasjaga, milles kaitsjatel kulus põhjendatult aega enda uuesti kurssi viimiseks kriminaalasja materjalidega, konsultatsioonidele kaitsealustega ning edasikaebuse esitamiseks. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kui maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, tuleks maakohtu otsuse apelleerimisel tekkinud KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud kulu hüvitada menetlusosalistele osaliselt, arvestades apellatsiooni argumentide asjakohasust ja pidades silmas apellatsioonimenetluses tehtava lahendi sisu ja kaebuse rahuldamise ulatust (RKKK 3-1-1-38-11, p 38). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele ja apellatsioonid rahuldatakse osaliselt, tuleb kaitsjate taotlused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks rahuldada samuti osaliselt. Arvestades kaebuse rahuldamise ulatust ning apellatsioonides esitatud asjassepuutuvate argumentide asjakohasust ja pidades silmas apellatsioonimenetluses tehtava lahendi sisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada süüdistatavate poolt kantud õigusabikuludest 1/3 (sealhulgas käibemaks), mis tuleb jätta riigi kanda. 26.3 Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 185 lg-st 1 ja Riigikohtu seisukohast kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 38: 26.3.1 Kaitsjate A. Simsoni ja R. Palmaru taotlus hüvitada F.M-i poolt valitud kaitsjatele makstud tasu summas 11 916 eurot, rahuldada osaliselt. F.M-i poolt tasutud summast välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks 2979 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud summa, s.o 8937 eurot (sh käibemaks) jääb F.M-i kanda. 26.3.2 A. Suubani taotlus hüvitada L.T poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 1020 eurot, rahuldada osaliselt. L.T poolt tasutud summast välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks 255 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud summa, s.o 765 eurot (sh käibemaks) jääb L.T kanda. 26.4 Kaitsja L. Glikman on samuti esitanud taotluse kohustada riiki hüvitama F.M-ile I astme kohtu otsuse järgselt tasutud 5471,28 eurot. Õigusabikulude kandmist tõendavad taotlusele lisatud advokaadibüroo poolt väljastatud arved ja tööaruanded ning maksekorraldused. Taotluselt nähtub, et õigusabi osutamine seisneb asja materjalide analüüsis, osaluses kaebuse koostamisel, asja ettevalmistusel ja apellatsioonimenetluses. KrMS § 175 lg-s 2 nähakse ette, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9). Kaitsjate A. Simsoni ja R. Palmaru poolt esitatud ajakulu arvestus on apellatsioonimenetluses 94 tundi. Apellatsioonikohus loeb asja mahtu ja keerukust arvestades eelnimetatud kaitsjate ajakulu maksimaalseks võimalikuks ajakuluks, millest lähtub ringkonnakohus ka riigi poolt hüvitatava õigusabi kulu välja mõistmisel ja leiab, et kaitsja L. Glikmani poolt osutatud õigusabi 29,8 tunni eest tuleb jätta F.M-i enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.