1-14-3519/48 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

5.F.J vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.06.2014.a kohtuotsusega tunnistati F.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 64 liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui F.J ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Karistuse kandmise aja algust arvati alates 13.06.2014.a. Pärnu Maakohtu 03.07.2015.a määrusega pöörati F.J-ile Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.06.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 21.07.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 04.09.2015.a ja lõpp on 04.11.2016.a. F.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on alates 09.11.2015 hõivatud vangla majandusstöödel ja osaleb alates 09.02.2016 programmis „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab F.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma ema XXXjuurde XXX. Kinnipeetava ema on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Vabanemisel töökohta ei ole. F.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas esimest korda. Kannab karistust varguse eest. Varasemalt karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Algselt mõisteti praegune karistus tingimisi, kuid rikkus kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. On aru saanud alkoholi halvast mõjust ja on nõus ravile minema ja nõustus täiendavate lisakohustustega. Kuna omab 40% töövõimetust, siis proovib leida sobiva töö vastavalt võimetele.

Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab F.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.J kannab karistus varguse eest, vanglas viibib esimest korda. Negatiivne asjaolu on, et kannab liitkaristust, kuivõrd pani katseajal toime varguse. Vabaduses oli probleemiks alkohol. Vangistuses rikkumised puuduvad, töötab vanglas majandustöödel ja osaleb sotsiaalprogrammis. Juhul, kui kohus otsustab F.J-i ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga vabastamise tingimuste osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.J on kahel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas on esimest korda. Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud F.J-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab F.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on F.J olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning ta on nõustunud kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Eha Popova Kohtunik