Kohtulahend

SÜÜDISTUSE SISU JA TAOTLUS

N.R-ile on esitatud süüdistuses selles, et tema 31.12.2015 kella 09.53 ajal Tallinnas Linnamäe tee 37c, olles juhtinud sõidukit BMW X5, mille registreerimisnumber on XXX ning rikkunud selle käigus liiklusseaduse nõudeid, esitas süüteo eest ettenähtud karistusest vabanemise eesmärgil Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinikule Toomas Korenevile teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku

dokumendi, milleks oli XXX nimele väljaantud Eesti Vabariigi mootorsõiduki juhiluba nr XXX. Sellise käitumisega pani N.R toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimepandu eest taotleb abiprokuröri kohtult tunnistada N.R süüdi KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära (10,00 eurot) ulatuses, s.o summas 1000 eurot. Karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 miinimumpäevamäära, summas 970 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus täidetakse ositi 1 aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik. N.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud, tõendamisasjaolud on selged. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas N.R 31.12.2015 liikluspolitseinikule Tallinnas Linnamäe tee 37c juures XXX nimele väljaantud juhiloa. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt peatati sõiduauto BMW X5 r/n XXX , mida arvutist kontrollides, nägi tunnistaja, et kasutajal puudub juhtimisõigus. Tunnistaja palus esitada isikut tõendav dokument, sõiduki juht võttis rahakotist välja juhiloa XXX nimele ja esitas selle. Kuna sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt ei olnud XXX sõiduki kasutaja, kutsuti kinnipeetu politseiautosse ja küsiti üle, kas kinnipeetu on XXX. Isik väitis, et on ning et vend N.R on Saksamaal. Tunnistaja kontrollis vendade pilte läbi M-Kairi ja tuvastas, et vennad on küll sarnase väljanägemisega, kuid näojooned on erinevad, samuti on XXX 6 aastat noorem. Pärast mitu korda täpsustamist isik murdus ning tunnistas üles, et andis teadlikult vale dokumendi, et pääseda vastutusest, kuna endal puudub juhtimisõigus (tlk 2). Kahtlustatavana ülekuulatud tunnistas N.R , et tal puudus kehtiv juhtimisõigus, mille taastamiseks ta pidi eksami uuesti tegema, kuid kukkus kaks korda läbi. XXX on tema vend, ta oli Eestist ära ning enne seda andis enda auto koos võtmetega N.R-i kätte hoiule, samuti andis venna kätte sõiduki tehnilise passi ja juhiloa. 31.12.2015 peatati ta liikluspolitsei poolt, paluti esitada isikut tõendav dokument ning ta esitas koos teiste dokumentidega venna nimele väljaantud juhiloa (tlk12-14). Väärteoasja nr 2302,14,001984 otsusest nähtuvalt karistati N.R-i 03.03.2014 LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (tlk17), mis tõendab asjaolu, et N.R-il puudus tõepoolest 31.12.2015 kehtiv juhtimisõigus. Harju Maakohtu 04.02.2016 otsusega karistati N.R-i 31.12.2015 toimepandud ning LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest arestiga 15 päeva (tlk 17A), mis tõendab asjaolu, et 31.12.2015 oli ta juhtinud sõidukit, omamata juhtimisõigust.

Kohus leiab, et N.R-i poolt toimepandu oli õigesti kvalifitseeritud KarS § 349 järgi. Ta on esitanud teisele isikule, tema vennale, väljaantud juhiloa eesmärgiga vabaneda vastutusest, mis järgneb LS § 201 alusel sõiduki juhtimisele, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Tegemist on teise astme kuriteoga, N.R-i käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatava süü hindamisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavale on esitatud süüdistus ühes episoodis, mille eest on KarS § 349 sanktsioon näeb karistusena ette vaid rahalise karistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü astet, kergendava asjaolu olemasolu ning peab põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus määras, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, võttes arvesse miinimumpäevamäära suuruseks 10,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt mõistetakse süüdimõistetult välja menetluskulud. Arutatavas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 24 eurot. Kuna süüdistatav on töövõimetuspensionär (90 %), on põhjendatud ka prokuröri ettepanek määrata menetluskulude tasumine osade kaupa KrMS § 180 lg 3 alusel pikemale ajale.

Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.