Kohtulahend

ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 5 alusel määratud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Välja mõista H.A-lt menetluskulu kaitsjatasu 96.- eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tasuda Maksu-ja Tolliametile viitenumbriga 99915700063812 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused H.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 11.09.2015. a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.04.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõoisteti liitkaristyseks 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.11.2015. a ja lõpp 11.07.2016. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 14.03.2016. a. H.A on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 1) 15.04.2015. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud 27 päeva vangistust, mida määrati KarS § 73 alusel täitmisele mitte pöörata, kui H.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Vangla iseloomustuse kohaselt on H.A kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab esimest vangistust. H.A tunnistab alkoholi kuritarvitamist ja mõjutatavust. H.A on mõningased suhtlemisraskused, ta ei mäleta alati, mida ta on öelnud eelmises vestluses, jutt on vastuoluline, täpsustusi võtab rünnakuna. Eelistab elada üks päev korraga, kuigi saab kohati aru, et ei tule igapäevaeluga toime ning vajaks abi ning vana eluviisiga jätkamine ei oleks mõistlik. Suurema pildi nägemise oskus puudulik või tuhmunud ealistel põhjustel.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on H.A-le seoses põlveliigestega määratud töövõimetus XXX. H.A on XXXX. Psühhiaatri vastuvõtule H.A vabaduses pöördunud ei ole. H.A avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab H.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub oma kirjalikus seisukohas Tartu Vangla arvamusega ja toetab H.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et H.A vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kahel korral kriminaalkorras karistatud H.A kannab teist reaalset vangistust. Mõlemal korral on ta süüdi mõistetud joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Käesoleva kuriteo pani ta toime, olles eelmise otsuse järgi katseajal, olukorras, kus temalt oli ka juhtimisõigus 2 kuuks ära võetud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. H.A ise tunnistab alkoholi kuritarvitamist ning enda mõjutatavust. Ta tarvitab enda sõnul alkoholi pigem nädalavahetustel, eelistades juua seltskonnas. Tema suhtlusringkonna moodustavad valdavalt tema elukohta alkoholi tarvitama tulevad isikud. Varem on H.A andnud neile juhututtavatele ka oma pangakaardi koos PIN-koodidega, et saaks alkoholi juurde tuua, saamata tagasi ei kaarti ega ka raha. Pensioni saamisel kulutab ta raha esimese paari nädala jooksul alkoholile, olles sellel perioodil ebaadekvaatne, jättes enda eest hoolitsemise ja söömise. H.A kainuse perioodid on peamiselt tingitud raha puudumisest, kuivõrd enda sõnul ta kunagi vargile läinud ei ole. Samas on positiivne, et H.A teab, et joobes juhtimine ei ole seadusega lubatud, ta aktsepteerib kehtivat õiguskorda ning vihkab kurjategijaid ja kuritegevust. Ta suudab alluda kehtestatud korrale, mida näitab ilmsekalt vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine. Tema puhul ei ole andmeid vägivaldse käitumise kohta ja tema enda sõnul ei ole seda kunagi esinenud. Hoolimata sellest, et elukohaga, kus ta enne vangistust elas, on probleemid, on tema lahuselav abikaasa, kellega abielulised suhted lõppesid umbes 16 aastat tagasi, valmis aitama H.A elukohaga seotud probleemide lahendamisel. Samuti on H.A ise avaldanud soovi pöörduda abi saamiseks valla sotsiaalosakonna poole. Lisaks elukorralduslike probleemidega abistamisele on abikaasa toetanud ja valmis toetama H.A vabanemisel ka moraalselt. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Nimelt on vangla, toetades H.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 10%, s.t küllaltki madalaks. Suhteliselt madal riskihindamise tulemus ja saadav tugi lahuselavalt abikaasalt annavad piisava kindluse järelduseks, et varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja katseajal uue kuriteo toime pannud H.A suudab määratud katseaja (6 kuud) edukalt läbida. Kohtu hinnangul tuleb H.A-le panna ka kohustus täita 6 kuu jooksul alates vabanemisest KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 5 alusel määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada H.A ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.