Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasja number
Viljandi kohtumaja 1-12-1368 (11284000180)
Kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. märtsi 2012 kohtu otsus D.I süüdimõistmises KarS § 121 järgi ja karistamises rahalise karistuse 101 päevamäära, s.o 323,20 eurot nr 072/2013/1421 rahalise karistuse asendamise otsustamine Aivar Hint Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaun (e-post: [email protected]) rahalise karistuse asendamine D.I (isikukood XXX ; elukoht xxxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Risto Kütt
Täiteasi Menetlus kohtus Täitmiskohtunik Avaldaja sissenõudjana Avaldja esindaja
Avalduse ese Süüdimõi stetu võlgnikuna Kohtutäitur
12. aprill 2016
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 69, 70, kohus määras:
-
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
I Asjaolud
varalise karistuse asendamise karistusseadustiku § -des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § -s 69 sätestatud korras või KarS § -s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS § 70 lg- st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Tartu Maakohtu 21.03.2012 otsusega mõistetud rahaline karistus 323,20 eurot tuli D .I tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega oli rahalise karistuse tasumise tähtaeg 01.05.2013. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 23.09.2013. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 101 päevamäära (323,20 eurot). Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et südimõistetu ei ole enam kui nelja aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. D.I mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 101 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu D. I asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 33 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. D .I andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus KarS § 70 alusel ja KarS § 69 lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 33 tundi (101 : 3 = 33 päeva = 33 tundi). KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud . Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata D.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse jõustumisest . Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § -s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.