lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1368/66

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-1368/66
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1562
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-1368/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja21.03.20121-12-1368/15Tartu Ringkonnakohus19.04.20121-12-1368/30Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus01.04.20131-12-1368/47Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.11.20131-12-1368/60Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.01.20141-12-1368/94Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja13.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-1368

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 28. jaanuar 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu D.I määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 21.03.2012 otsusega mõisteti D.I süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 8 ja § 328 lg 1 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat 11 kuud ja 19 päeva. Karistusaja algus oli 05.09.2011 ja lõpp on 24.08.2015.
2.Tartu Maakohtu 03.12.2013 määrusega vabastati D.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest kohustusega alluda elektroonilisele valvele.
1-12-1368/109
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
12.04.2016
3.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuur, taotledes kohtumääruse tühistamist ning D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilisele valvele allumise kohustusega vabastamata jätmist. 3.1 Kaebuse kohaselt arvestas kohus määruse tegemisel, et D.I on võimalik asuda elama oma ema A.K. i juurde. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtus, et tegemist on XXX asuva 4-toalise vallale kuuluva korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja õde ning korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kuid Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse vanemkriminaalhooldusametnik on teavitanud prokuratuuri, et D.I ei ole võimalik asuda elama aadressile XXX , ,

kuna tegemist on Väike-Maarja vallale kuuluva sotsiaalpinnaga, kus elab D.I ema A.K. oma raske puudega peagi 2-aastaseks saava tütrega. Korterist on kinnipeetava ema kasutada vaid üks väike tuba. Emal on suured alkoholiprobleemid ning ta on töövõimetuspensionär. Väike-Maarja Vallavalitsus ei anna luba D.I elama asumiseks vabanemisel ema juurde aadressil XXX. Kinnipeetava elukoht rahvastikuregistri järgi on XXX – antud eluase kuulus D.I emale. Kuid nimetatud elukohta ei ole võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmeid elektrisüsteemi halva seisundi tõttu.

4.Kinnipeetav D.I esitas vastuseks prokuröri määruskaebusele taotluse asuda elama oma venna J.K. juurde aadressile XXX , kus on olemas tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Varem ei esitanud ta nimetatud elukohta kontrollimiseks, kuna ei olnud teadlik valla otsusest mitte võimaldada tal elama asuda ema elukohta.
5.Tartu Maakohtu 28.01.2014 määrusega rahuldati määruskaebus ning tühistati Tartu Maakohtu 03.12.2013 määrus D.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta elektroonilise valve kohaldamisega ja jäeti D.I Tartu Maakohtu 21.03.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 5.1 Kohus lähtus 03.12.2013 kohtumääruse tegemisel esitatud andmetest selle kohta, et tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks süüdimõistetu elukohta on täidetud. D.I isiklikus toimikus oleva kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul võimalik ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama, XXX , kus tal on võimalus saada omaette tuba. Prokuröri poolt esitatud määruskaebusest ja sellele lisatud kriminaalhooldusametniku kirjast nähtub aga, et esitatud arvamus ei vasta tegelikkusele. Vastavalt justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kinnitatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 p 1 järgi peab süüdimõistetul olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Osundatud paragrahvi lg 3 sätestab, et elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda. 5.2 Seega puudub formaalne alus D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Süüdimõistetu vabastamine on käesoleval ajal võimalik vaid elektroonilise valve kohaldamisega, kuid tal puudub selline elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmeid. Eluruumi omanik – Väike-Maarja Vallavalitsus – ei ole nõustunud süüdimõistetu elama asumisega valla sotsiaalkorterisse. Kohtul ei ole võimalik käesolevas menetlusstaadiumis, s.o määruskaebuse läbivaatamise menetluses kontrollida, kas D.I on võimalik asuda elama kusagile mujale, kui kohtule esitatud andmetes näidatud elukoht või tema registrijärgne elukoht. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus on võimalik tulenevalt VangS § 76 lg-st 2 uuesti läbi vaadata, kui on saabunud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaeg, s.o D.I poolt vähemalt 2/3 mõistetud karistusaja ärakandmisel.
6.Tartu Maakohtu 28.01.2014 määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu D.I , taotledes kohtult elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kontrollimist (või kontrollimiseks kohustamist) J.K. elukohas aadressil XXX , Väike-Maarja vald. Alternatiivselt taotleb süüdimõistetu kohtult uue ennetähtaegse vangistusest vabastamise arutamise tähtajaks 24.04.2014 (kuupäev, mil saab kantud 2/3 karistusest), et ei tekiks kuuekuulist viivitust. 6.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et temalt on käimasoleva menetlusega võetud KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev võimalus enne tähtaega vangistusest vabaneda ning seda riigiametniku tegevuse tõttu. Kui kriminaalhooldusametnik oleks kohe oma 11.09.2013 arvamuses esitanud õiged andmed, oleks kinnipeetaval jäänud võimalus koheselt esitada taotlus asuda elama oma venna juurde, s.o elukohta, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kuna aga ametnik on 11.09.2013 arvamuses selgesõnaliselt öelnud, et esialgselt esitatud elukoht vastab -2-

elektroonilise valve nõuetele ning on antud kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks, ei olnud kinnipeetaval võimalik teada, et tegelikult ei saa sinna elama asuda. Koheselt kui D.I sai prokuröri määruskaebuse kätte, esitas ta kohtule taotluse uue elukoha kohta, kuid kohus väidab 28.01.2014 määruses, et ei ole võimalik asuda selles menetluses kontrollima uue elukoha suhtes elektroonilise valve tingimuste täidetust. Sellega, leiab kinnipeetav, on temalt võetud KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev võimalus ning asetatud oluliselt halvemasse olukorda võrreldes teiste kinnipeetavatega. D.I arvates oli kohtul kohustus kontrollida uue elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ta lisab, et näiliselt oleks tal lähiajal saabumas KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tähtaeg, kuid reaalsuses sätestab seadus, et elektroonilise järelevalve all vabanemise ja järgmise ennetähtaegse vabanemise arutamise vahe peab olema mitte vähem kui 6 kuud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Vastuseks prokuröri määruskaebusele (Tartu Maakohtu 03.12.2013 määrusele) esitas D.I taotluse asuda elama oma venna J.K. juurde aadressile XXX , kus on tema sõnul olemas tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Lahendades prokuröri määruskaebust, leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et selles menetlusstaadiumis, s.o määruskaebuse läbivaatamise menetluses, ei saa kohus kontrollida, kas D.I on võimalik asuda elama kusagile mujale kui kohtule esitatud andmetes näidatud elukoht või tema registrijärgne elukoht. Et kohus saaks hinnata vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses elektroonilise valve kohaldamise eeldusi, tuleb esmaselt kriminaalhooldusametnikul kontrollida, kas elukoht, kuhu süüdimõistetu elama asuks, vastab valveseadme kohaldamiseks vajalikele tingimustele, samuti küsib ametnik elukoha omaniku nõusolekut ning esitab siis oma arvamuse vanglale (nn kohustuslikud eeltoimingud). Materjalid saadab alles seejärel kohtusse vangla. Ehk siis, tegemist on uue vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisega ning seda küsimust saab lahendada esimest korda maakohus uues menetluses.
8.Samas märgib ringkonnakohus, et enda vangistusest ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega uut arutamist on D.I subjektiivne õigus taotleda kohe pärast käesoleva menetluse lõppemist, s.o mitte alles kuue kuu pärast. Seda seisukohta põhistab kohus järgnevalt. 8.1 Maakohtul tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendamisel obligatoorsena kontrollida nii selle formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Formaalseteks eeldusteks on arutatavas kohtuasjas KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud (nendeks on vähemalt poole karistusaja ärakandmine ja süüdimõistetu nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks), aga ka muud asjaolud – süüdimõistetu poolt elektroonilise valve kohaldamiseks taotletud elukoha sobivus valveseadmete paigaldamiseks ja elukoha omaniku nõusolek selleks. Materiaalsed eeldused on need, millele süüdimõistetu peab sisuliselt vastama ehk nn isikulised asjaolud, mille hindamisel lähtub kohus KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaoludest (kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused ja muud tagajärjed karistuse kandmisest vabanemisel). 8.2 VangS § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lg 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Nimetatud kuuekuuline ajavahemik kehtib ringkonnakohtu hinnangul vaid sellise määruse jõustumisest, millega on kinnipeetav vabastamata jäetud eelkirjeldatud materiaalsete eelduste mittetäidetuse tõttu: see tähendab juhtu, kus kohus on kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise otsustanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude põhjal. Seletatav on see sellega, et uue ennetähtaegse -3-

vabastamise arutamiseks ettenähtud vähemalt kuuekuuline ajavahemik eelmise ennetähtaegse vabastamise arutamise menetlusest tähistab tähtaega, pärast mida võiks kõnelda muutustest kinnipeetava isikulistes asjaoludes, lühema tähtaja (kui kuue kuu) puhul on neid muutusi objektiivselt raske hinnata. Sama lähenemist ei saa aga aktsepteerida kinnipeetava vabastamata jätmisel formaalse eelduse puudumise tõttu, kuna formaalsete eelduste muutumiseks elektroonilise valve kohaldamisel pole mingit põhjust luua seost ajalise teguriga. Seega leiab ringkonnakohus, et VangS § 76 lg 2 ei hõlma määruseid, millega kohus jätab kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata formaalse eelduse puudumise tõttu. Maakohtu seisukohalt tõi süüdimõistetu vabastamata jätmise kaasa just formaalse eelduse puudumine – nimelt leidis kohus, et D.I pole sellist elukohta, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmeid. Järelikult ei saa rääkida VangS § 76 lg 2 juhust, mistõttu on D.I õigus enda uuele ennetähtaegse vabastamise arutamisele elektroonilise järelevalve alla kohe pärast käesoleva menetluse lõppemist.

9.Alternatiivselt taotleb süüdimõistetu teise astme kohtult uue ennetähtaegse vangistusest vabastamise arutamise aja määramist kuupäevale, mil tal saab kantud 2/3 karistusajast. Eelöeldu valguses märgib ringkonnakohus, et antud juhul ei puuduta VangS § 76 lg-st 2 tulenev minimaalne tähtaeg (kuus kuud) ka D.I õigust KarS § 76 lg 2 p 2 järgi enda ennetähtaegse vabastamise arutamisele vahetult 2/3 karistusaja ärakandmisel.
10.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Süüdimõistetu D.I on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega arutamist kohe pärast käesoleva menetluse lõppemist; samuti on tal õigus KarS § 76 lg 2 p 2 järgi enda ennetähtaegse vabastamise arutamisele vahetult 2/3 karistusaja ärakandmisel.

Paavo Randma

Mati Kartau

-4-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.