Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.04.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-4448
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungisekretär
Julia Senkevitš
Kaitsja
Siim Mõistlik
Kohtuasi
Vangla materjalid A.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
A.T (ik XXX) viibib Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg,
04.04.2016.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. A.T mõisteti Harju Maakohtu 22.06.2015.a otsuse alusel süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 14.10.2014.a otsusega mõistetud raskema ja ärakandmata karistusega 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva. Karistusaja algust arvati alates 17.09.2014.a. Kohtuotsus jõustus 08.07.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 17.09.2014.a ja lõpp on 13.09.2017.a. A.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses läbinud noortele suunatud programmi EQUIO, alates 01.02.2016 alustas õpinguid kutsekoolis puhastusteeninduse erialal. Kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus. A.T kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht XXXas, elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Korteri omanik on kinnipeetava sõber XXX, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja kinnipeetava vabanemisjärgseks toetamiseks. A.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalve ja lisakohustustega. Elama asub korterisse XXX , kus elab sõber, kes on nõus toetama kuni töö leidmiseni. On nõus alkoholivastase raviga. Kaitsja toetab taotlust tingimisi enne tähtaega vabastamiseks koos elektroonilise valvega. A.T on olemas elukoht, on plaan tööle asuda. Tegemist on noore inimesega, kes on esimest korda vangistuses, kuriteo tehiolud ei olnud rasked, isiku süü määr oli alla keskmise ning ta kahetses tehtut. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A.T kannab liitkaristust KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistusest on kantud pool, kandmata karistus on 1 aasta ja 5 kuud. A.T viibib vangistuses esimest korda. On vanglas läbinud noortele suunatud programmi, kuid on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Negatiivne asjaolu on, et vabaduses kuritarvitas alkoholi. Prokurör toetab ennetähtaegset vabanemist põhjusel, et tegu on noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda ning vabaduses on olemas tugiisik - XXX, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks oma elukohas, samuti esialgu valmis materiaalselt toetama. Juhul, kui kohus otsustab A.T ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamuses taotletud elektroonilise valve pikkuseks määratud 4 kuuga, samuti nõustub katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega ning leiab, et taotletud lisakohustused on põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et A.T võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes A.T 16.03.2016.a. A.T on kriminaalkorras kolmel korral karistatud ja viibib vanglas esimest korda. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1,5 aastat vangistust. Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja õpingutes. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud A.T mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on A.T olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.T , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.