lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-1731/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-1731/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
796
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-1731/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.03.20161-16-1731/33Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.10.20171-16-1731/51Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.08.20181-16-1731/75Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-16-1731

Kohtunik

Ivi Kesküla

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdistatava Heiti Kitse (ik 38011060317) apellatsioon menetluskulude tasumise tähtaja ja sularaha konfiskeerimise peale

Prokurör

Arike Almann

Kaitsja

Raivo Bergson

märtsi

2016.a.

otsus

RESOLUTSIOON

Jätta Heiti Kitse ( Kits) apellatsioon Harju Maakohtu 22. märtsi 2016.a otsuse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.Harju Maakohtu 22.03.2016 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Heiti Kits süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 04.11.2015. KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti ja kanti riigieelarve tuludesse Heiti Kitselt ära võetud sularaha summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Heiti Kitselt välja menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 1 447 (üks tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot sh: - ekspertiisi (15E-AN1288) tegemise kulu summas 84 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 288 eurot; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 075 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määras, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Harju Maakohtu 22. 03. 2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Heiti Kits, kes leiab, et maakohus on ebaõiglaselt konfiskeerinud tema isikliku vara 108 eurot, mis oli töö eest saadud tasu. Samuti tundub talle, et ekspertiisi tegemisega seotud kulu on liialt suur. Taotleb veelgi pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

3.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
4.Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki
2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Heiti Kitse apellatsioonist ei nähtu ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist.
5.Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kokkuleppe eseme osaks on KrMS § 245 lg 1 p 10 kohaselt konfiskeerimisele kuuluv vara.
29.märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja samuti võimalikus menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-16).
6.01.03. 2016 prokuröri, süüdistatava H.Kitse ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes on muuhulgas märgitud, et H.Kitselt äravõetud ja arestitud sularaha summas 108 eurot kuulub KarS § 832 lg 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerimisele. Sealsamas on märgitud, et menetluskuluks, milline kuulub süüdistatavalt teiste menetluskulude hulgas väljamõistmisele on ka ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot. Samuti on kokku lepitud, et menetluskulud kuuluvad tasumisele KrMS § 180 lg 3 alusel ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik nii sularaha konfiskeerimisest kui väljamõistmisele kuuluva menetluskulu summa suurusest ja ositi tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Ometi on ta kaitsja juuresolekul ja peale õiguste tutvustamist kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsja juuresolekul kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav ja nõustunud sellega täies ulatuses. Ta on olnud nõus sularaha konfiskeerimisega kui ka menetluskulude kokku summas 1447 eurot tasumisega. On kinnitanud, et ta jääb kokkuleppe juurde ja et see väljendab tema tegelikku tahet ( t.lk. 112). Nagu eelpool märgitud, on vara konfiskeerimine ja menetluskulude suurus kui ka nende ositi tasumise tähateg kokkuleppe esemesse kuuluvad küsimused ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.
7.Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Heiti Kitse apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.