Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-7466
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud;kirjalik arvamus)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Madis Joosepi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Madis Joosep isikukood: 36203316511; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht (vabanemisel): puudub
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 180 lg-st 1, § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Madis Joosep temale Tartu Maakohtu 09.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-147466 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Madis Joosepilt riigi tuludesse menetluskulud 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Menetluskulud tasuda kuue kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355
Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99914700013423, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 6 kuud alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 09.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7466 tunnistati Madis Joosep kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ning mõisteti temale põhikaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Madis Joosep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 5 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 25.09.2014. a. Kuna Madis Joosep hoidus kriminaalhooldusest kõrvale, siis pöörati temale kohtuotsusega mõistetud 1 aasta pikkune vangistus Harju Maakohtu 18.08.2015. a määrusega täitmisele. Määrusega loeti Madis Joosepi karistusaja alguseks 11.08.2015. a. Kohtumäärus jõustus EV Riigikohtu määrusega 27.10.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 11.08.2015. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 11.08.2016. a. 10.08.2016. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Madis Joosepi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Madis Joosepi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Madis Joosep avaldas kohtus, et ta ei näe mingit mõtet vanglas istuda – vangla kasvatab ainult loodreid. Alkoholiga tal mingit probleemi ei ole olnud – pool aasta ei ole maitsnud ning ei taha ka. Vabaduses oli tal elukaaslane, kuid nüüd on nende vahel suhted jahenenud. Kui vabaneb, siis saab ühe päeva olla elukaaslase juures, kuid mitte rohkem. Kindlat elukohta tal ei ole – see korter, kus ta elas enne vangistust müüdi maha ja uut korterit ei ole ta saanud otsida. Kaitsja leidis, et üldiselt on Madis Joosepil eeldused vabastamiseks olemas: kinnipeetav on osalenud tööhõives, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, uute kuritegude toimepaneku riskiprotsent on madal ning ka vangla toetab tema vabastamist. Takistusi tekitab üksnes kindla elukoha puudumine. Kui kohus leiab, et Madis Joosepi saab vabastada tingimusel, et ta otsib endale 1-2 nädala jooksul kindla elukoha, siis palub kaitsja kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada.
Kohtuniku seisukoht Madis Joosep tunnistati süüdi KarS § 424 järgi, mis on tahtlik teise astme kuritegu. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Madis Joosep on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Madis Joosepi vangistuse kandmise aeg on kulgenud normaalselt. Ta ei ole toime pannud täiendavaid õigusrikkumisi, samuti ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest seegi, et Madis Joosepit on kriminaalkorras kehtivalt karistatud kahel korral, mõlemal korral KarS § 424 järgi. Ka on teda väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, kus on ületatud lubatud alkoholipiirmäära. Lisaks nähtub materjalidest, et Madis Joosepil on diagnoositud alkoholisõltuvus, kusjuures Madis Joosep ise eitab sõltuvust ega ole seega motiveeritud kõnealuse probleemiga tegelema. Eelnev viitab, et risk uute sarnaste õigusrikkumiste toimepanemiseks on endiselt suur. Lisaks on kohtul põhjendatud kahtlus, et Madis Joosep ei sobi käitumiskontrollile, mis tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneb. Nimelt karistati Madis Joosepit esimesel korral vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud. Kuna Madis Joosep hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ega allunud käitumiskontrollile, siis tuli temale mõistetud vangistus selle ärakandmata osas pöörata täitmisele. Teisel korral karistati Madis Joosepit tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega. Ka see vangistus tuli lõpuks täitmisele pöörata, kuna Madis Joosep lahkus varsti pärast kohtuotsuse tegemist Itaaliasse ning igasugune kriminaalhooldus osutus tema puhul võimatuks. Lisaks tuli mõlemal korral Madis Joosep kuulutada tagaotsitavaks, sest temaga puudus igasugune kontakt ning seega ka teave, kus ta parasjagu viibis. Praegusel juhul välistab isiku käitumiskontrollile määramise täiendavalt ka see, et Madis Joosepil puudub vabanedes kindel elukoht. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Madis Joosepi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole kohtunik veendunud, et Madis Joosepi üle on võimalik teostada käitumiskontrolli. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Madis Joosepile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot (80 eurot pluss käibemaks 16 eurot) (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Madis Joosepil. KrmS § 180 lg. 3 alusel annab kohus Madis Joosepile menetluskulude tasumiseks aega 6 kuud.
Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.