Kohtulahend

Vangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.Z-i tähtaega vangistusest vabastamiseks.

tingimisi enne

F.Z mõisteti Harju Maakohtu 11.12.2015.a otsusega süüdi KarS § 423-1 ja § 424 järgi järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.09.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 4 kuud ja 26 päeva - võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 11 kuud ja 26 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsus jõustus 29.12.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 25.11.2015.a ja lõpp on 02.08.2016.a.

F.Z-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 10 korral karistatud, vangistuses viibib viiendat korda. Individuaalset täitmiskava kinnipeetava osas ei ole koostatud, käitumine vangistuse jooksul on olnud hea. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanedes olemas elukoht ja töökoht. F.Z-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht XXX ja töökoht XXXOÜ-s, kus ta töötas ka enne vangistust. F.Z soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Asub elama elukaaslase, elukaaslase vanaema ja enda poja juurde Järvamaal Paide vallas. Töökoht on olemas. Kaitsja taotleb F.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.Z kannab karistust muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Enne vangistust läbis ta teooriaeksami juhtimisõiguse saamiseks ning soovib vabanemisel kohe minna sõidueksamile. Vabanemisel on tal olemas töökoht Kivitera OÜ-s, kus ta töötas varasemalt. F.Z-i iseloomustavad positiivselt ka varasem kriminaalhooldusametnik ja Kose valla haldusjuht. Kaitsja leiab, et olukorras, kus F.Z vabastatakse temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ja allutatakse käitumiskontrollile, on risk tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks viidud miinimumini. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta F.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.Z-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ka vanglas viibinud korduvalt. Praegu kannab karistust KarS § 424 ja § 4231 järgi toime pandud kuritegude eest, nimetatud kuriteod olid toime pandud katseajal. Vaatamata sellel, et F.Z-i käitumine vangistuse ajal on olnud hea ja et vabaduses on olemas töökoht, ei saa prokurör toetada F.Z-i ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd varem on katseaegadel korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, samuti pannud katseajal toime uued kuriteod, mistõttu ka pöörati tema varasemad karistused täitmisele ja mõisteti liitkaristus. Leian, et F.Z ei ole isik, kes suudab täita ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldusnõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et F.Z-i võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud F.Z-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Vangla toetab F.Z-i tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.Z-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.Z, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.