lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-477/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-477/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
11.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
827
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-477/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.01.20161-16-477/35Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja20.12.20161-16-477/39Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-477

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2016, Tallinn

Kohtuasja number

1-16-477

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016. a otsus B.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 lärgi lühimenetluses kiirmenetluse korras

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav B.J

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava B.J-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati B.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuuks. KrMS § 238 alusel vähendas kohus B.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust B.J-ile Harju Maakohtu 16. detsembri 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust algusega 21. jaanuarist 2016.
2.
B.J mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti 21. jaanuari 2016 öösel varastas Tallinnas Uuel tänaval asuvas kinokohvikus XXXXXXX AT-le kuuluvaid esemeid kokku 235 euro väärtuses. Lisaks sellele püüdis ta samal öösel ja samast kohast varastada IMV-le kuuluva seljakoti koos selles olevate esemetega kokku 375 euro väärtuses ja AA-le kuuluva mobiiltelefoni 50 euro väärtuses. See kuritegu jäi lõpule viimata, sest kohviku töötajad pidasid ta kohvikust väljumisel kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav B.J , kes taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Süüdistatava hinnangul on talle mõistetud karistus põhjendamatult karm. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei keeldunud ta eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisest. Üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata vaid seetõttu, et ta pani toime uue kuriteo ja võeti seoses sellega vahi alla. Vabaduses viibides on tal võimalus asuda tööle ehitusfirmasse. Palub arvesse võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust. Tema ema on surnud. Isa on haige ning vajab süüdistatava abi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Apellatsioonis märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult seda, et B.J-i on varem seitse korda kohtu poolt karistatud, sealhulgas vangistusega. Viimane kord asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid seda ta tegema ei asunud, vaid pani katseajal toime uue kuriteo. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on kohus B.J-ile karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et B.J-ile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus 9 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna asi vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna B.J pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oleks pidanud tegema üldkasulikku tööd,

2(3)

s.o katseajal, siis suurendas kohus mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab üldkasuliku töö tegemisel süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 7 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. Seega ei saanudki maakohus mõista B.J-ile teistsugust karistust kui reaalne vangistus.

5.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et B.J-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.