Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

saabumisel. Anelion OÜ seadusliku esindaja XXXesitatud tsiviilhagi 300 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.R-ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Anelion OÜ kasuks 300 (kolmsada) eurot, mis tuleb tasuda Anelion OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, märkides selgitusena „R.R, 1-16-398, tsiviilhagi hüvitamine“. XXXseadusliku esindaja XXX esitatud tsiviilhagi 1406, 94 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.R-ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista XXXkasuks 1406 (üks tuhat nelisada kuus) eurot ja 94 (üheksakümmend neli) senti, mis tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS, märkides selgitusena „R.R, 1-16398, tsiviilhagi hüvitamine“. XXX esitatud tsiviilhagi 178, 20 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.R-ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista XXXi kasuks 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS, märkides selgitusena „R.R, 1-16-398, tsiviilhagi hüvitamine“. XXXesitatud tsiviilhagi 310 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.R-ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista XXXkasuks 310 (kolmsada kümme) eurot, mis tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV pank, märkides selgitusena „R.R, 1-16398, tsiviilhagi hüvitamine“. XXX esitatud tsiviilhagi 2505 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.R-ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista XXX kasuks 2505 (kaks tuhat viissada viis) eurot. XXXesitatud tsiviilhagi 200 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.R-ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista XXXkasuks 200 (kakssada) eurot, mis tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AB, swift: HABALT22, märkides selgitusena „R.R, 1-16-398, tsiviilhagi hüvitamine“. R.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasust 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot pool tasust, so 216 (kakssada kuusteist) eurot, - jäljeekspertiisi nr 15E-TJ0026 tegemisega tekkinud kulu 314 (kolmsada neliteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides viitenumbri ja selgituse: „R.R, 1-16-398, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel R.R-ile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pool määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasust, so 216 (kakssada kuusteist) eurot ja DNA ekspertiisi nr 15E-GE1260 tegemisega tekkinud kulu 684 (kuussada kaheksakümmend neli) eurot, so menetluskulu summas 900 (üheksasada) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõend: 3 CD plaati turvavideosalvestusega (I kd tl 57, II kd tl 9), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Asitõend: Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas hoiustatud jalatsijäljed (akt nr 2015-1858) ja sigaretikoni hävitada kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse R.R-i selles, et tema 21.07.2015 umbes kella 20.45 ajal tungis lukustamata ukse avamise teel sisse aaderssil XXXasuvasse hosteli XXXtuppa „Aafrika“, ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva seljakoti Kathmandu maksumusega 35 eurot, milles olid: sülearvuti Mac Book Pro Apple 13“ maksumusega 1000 eurot, foto-videokaamera Go Pro Camera Hero 4+ maksumusega 350 eurot, optilised prillid maksumusega 545 eurot, päikeseprillid Karen Walker maksumusega 200 eurot, käekell Michael Kors maksumusega 200 eurot, kõvaketas 120 GB maksumusega 70 eurot, käsi GPS Tom Tom maksumusega 70 eurot, roosast kullast sõrmus maksumusega 70 eurot ja samuti materiaalset väärtust mitteomavad kreemid, ravimid, reisipadi, kontaktläätsed, kokku kannatanule XXX kuuluvat vara üldsummas 2505 eurot. Samuti tema, 10.08.2015 kella 06.11 paiku, tungis läbi ukse, millel puudus ülemisel osal klaas, sisse Cantina OÜ-le kuuluvasse restorani XXX, mis asub aadressil XXX ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis restoranist sularaha nii restorani kassast kui kontoriruumist kogusummas 867,85 eurot ning alkohoolseid jooke: Martini Extra Dry 1,0 l väärtusega 9,40 eurot; Hennessy VS 0,880l väärtusega 33,18 eurot; Hennessy VSOP 1,0l väärtusega 62,30 eurot; Hennessy XO 0,660l väärtusega 123,51 eurot; Baileys Irish Cream 0,920 l väärtusega 18,86 eurot; Vana Tallinn Gream 0,960l väärtusega 10,85 eurot; Tequila Tres Sombreros Blanko 3,0l väärtusega 81,42 eurot; Isle of Jura 10 Y 0,700l väärtusega 31 eurot; J.W.Black Label 0,90l väärtusega 22,20 eurot; Sol 0,33l pudel- 24 tk kastis koguväärtusega 20,64 eurot, kokku alkohoolseid jooke väärtusega 539,09 eurot, üldsummas firmale XXXkuuluvat vara väärtusega 1406,94 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 15.08.2015 kell 16.00 kuni 16.08.2015 kella 21.45 tungis ukse lõhkumise teel sisse aadressil XXX, B-korpuse territooriumil asuvasse firmale XXXkuuluvasse laohoonesse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluvad esemed: taldlihvija BOSCH väärtusega 30 eurot, kuumaõhufööni väärtusega 20 eurot, tikksae väärtusega 20 eurot, lööktrelli väärtusega 20 eurot, mustas kotis murdmaasuusad väärtusega 150 eurot, sülearvuti LG sinist värvi väärtusega 20 eurot

ja sülearvuti MacBook „12“ valget värvi väärtusega 50 eurot, kokku kannatanule Tõnis Savile kuuluvat vara väärtusega 310 eurot. Samuti tema, 20.08.2015 ajavahemikul alates kella 14.33-st kuni kella 14.45-ni, viibides aadressil XXX asuvas ja Anelion OÜ-le kuuluvas XXXbaaris, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata DELL sülearvuti maksumusega 300 eurot; XXX kuuluvast kotist rahakoti maksumusega 100 eurot, milles olid Swedbanki panga kaart, ID-kaart I. Gildemanni nimele, invaliidsuskaart XXX nimele, sularaha summas 50 eurot, erinevad kliendikaardid. Samuti üritas R.R võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli konjakit Hennessy OX maksumusega 200 eurot ja pudeli konjakit Contrue maksumusega 100 eurot. Kuna vargust märkas XXX, võttis ta R.R-i käest ära alkoholipudelid ning seejärel põgenes R.R ülejäänud varastatud asjadega baarist, tekitades firmale Anelion OÜ varalist kahju summas 300 eurot ja XXX’ile varalist kahju summas 178,20 eurot. Samuti tema, 23.08.2015 kella 22.15 paiku tungis lukustamata ukse avamise teel sisse aadressil Tallinn, Reidi tee asuvasse veoautode parklasse pargitud Leedu registreerimismärgiga nr XXXveoautosse Volvo ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis veoautost XXXkuuluvad esemeid ja nimelt - rahakoti väärtusega 15 eurot, milles olid XXX nimele väljaantud Leedu isikutunnistus, XXX nimele välja antud Leedu juhiluba, XXX nimele välja antud Swedbank pangakaart, sularaha summas 20 eurot, 20 Poola zlotti (4,76 eurot), mobiiltelefoni Samsung Galaxy C3 Neo GT-I9301I vutlaris kogumaksumusega 200 eurot, rahakoti väärtusega 5 eurot, sülearvuti ASUS X-51RL väärtusega 200 eurot. Kuritegu jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna veoauto juht märkas, et tema veoauto juhiuks on lahti ning sealt väljub võõras meesterahvas, peale mida peeti R.R koos teise veoautojuhiga sündmuspaiga lähedal kinni. Varguse käigus rikkus R.R kannatanule kuuluva mobiiltelefoni ja sülearvuti, millega tekitas kannatanule varalist kahju summas 200 eurot. Oma tegevusega pani R.R toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 18.02.2016 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Lebed, süüdistatav R.R-i ja tema kaitsja Alar Neilandi vahel järgnev kokkulepe: KarS § 199 lg 2 p 5, 8 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Karistuse alguseks lugeda 23.08.2015. Menetluskulude osas jõuti kokkuleppele, et määratud kaitsjale makstud tasust 432 eurot mõistetakse süüdistatavalt välja pool summast, so 216 eurot ja 216 eurot jääb riigi kanda. Jäljeekspertiisi maksumus summas 314 eurot mõistetakse välja süüdistatavalt ning DNA ekspertiisi kulu summas 684 eurot jäetakse riigi kanda. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1; § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 4 ja 9 ja § 180 lg-test 1

ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-st 5, 8, 9; § 68 lg 1 asub kohus seisukohale, et R.R kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 5, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, jäljeekspertiisi ja DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta enne kinnipidamist tööga hõivatud ei olnud, millest saab järeldada, et tal alaline sissetulek puudub. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seega ei olnud tegemist juhusliku süüteoga. Süüdistatavat süüdistatakse viie järjestikuse varavastase kuriteo toimepanemises, milline käitumine viitab eesmärgipärasele õigusvastasele käitumisele. Lisaks on süüdistatav eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleks menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine, olgugi et süüdimõistetu ei pruugi olla tööga hõivatud, asjaoluks, mis välistaks menetluskulude väljamõistmist või oleks aluseks välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Samas on sõlmitud kokkuleppes jõutud kokkuleppele ka menetluskulude hüvitamise osas, mille kohaselt mõistetaks süüdistatavalt välja sundraha, pool määratud kaitsjale makstud tasust ning jäljeekspertiisi tegemise kulu ning riigi kanda jäetakse pool määratud kaitsjale makstud tasust ning DNA ekspertiisi maksumus. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ka menetluskulude arvestus on kokkuleppe osa, siis ei saa kohus kokkuleppe raamidest väljuda. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, süüdistataval alalise sissetuleku puudumisest ja konkureerivast rahalisest kohustusest väljamõistetavate tsiviilhagide näol lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.