lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-2078/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-2078/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
889
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-2078/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja26.03.20151-15-2078/15Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja19.01.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2078

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. jaanuari 2016. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Pavel Belov (isikukood 38701083712), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Pavel Belovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pavel Belov tunnistati Harju Maakohtu 26. märtsi 2015. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel 2 aastat 2 kuud vangistust, ning KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28. oktoobril 2014 ja lõpeb 28. detsembril 2016. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega avanes P. Belovil 28. novembril 2015.
2.Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrusega jäeti P. Belov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Kohtu arvates on P. Belovi vabanemisjärgsed elutingimused üldiselt head. P. Belovil on olemas elukoht, teda toetavad ema ja isa ning töökoha garanteerib XXX OÜ. Karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas on P. Belov olnud hõivatud rehabiliteeriva tegevusega: osales

vahistatutele suunatud terviserühmas, suitsetamisest loobumise nõustamisel ja sõltlaste rühmas. Tartu Vanglas töötab P. Belov alates 1. augustist 2015 majandusabitöölisena. 2.2 Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele on kohus seisukohal, et P. Belovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine seadusega selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. P. Belovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ei ole olnud tulemuslikud, sest P. Belov kannab juba kuuendat reaalset vangistust. Toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised. P. Belovi on karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, röövi, omastamise, rahapesu, arvutikelmuse ja valeütluste/valevande andmise eest. Käesolev vanglakaristus on mõistetud omastamise, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning selle edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Ka karistuse kandmise ajal ei ole P. Belov suutnud kehtiva korra kohaselt käituda. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on määratud 14. oktoobril 2015. Sõnades on P. Belov väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobuda ja asuda õiguskuulekalt elama, kuid oma käitumisega vangistuse jooksul ta seda kinnitanud ei ole.

3.P. Belov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 P. Belov palub kohtul veel kord hinnata KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. P. Belovil on vangistusest vabanedes olemas elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Kuriteo toimepanemise asjaolud on vaid üks tegur, mida kohtul tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta. Ebaõige on välistada ennetähtaegne vabastamine, arvestades ainult kuriteo toimepanemise asjaolusid ning jättes muud seaduses loetletud asjaolud hindamata. 3.2 Maakohus on jätnud P. Belovi positiivselt iseloomustavad asjaolud piisavalt arvesse võtmata. Vabanemisel on P. Belovil plaan asuda tööle. Tal on olemas elukoht ning isa ja ema, kes teda toetavad. Karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas osales ta mitmetes rehabiliteerivates tegevustes ja Tartu Vanglas osaleb tööhõives. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Sellist seisukohta tuleb lugeda kaalukaks, kuivõrd vangla puutub erinevate ametnike kaudu kinnipeetavaga pidevalt kokku. P. Belov on ära kandnud enam kui poole mõistetud karistusest, mis on piisavalt pikk aeg nii riikliku hukkamõistu avaldamiseks kui ka isiku suunamiseks õiguskuulekale teele. Süüdimõistetu hinnangul on tema resotsialiseerumisväljavaated ennetähtaegse vabanemise korral paremad kui karistusaja täielikul ärakandmisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P. Belovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Seoses P. Belovi taotlusega veel kord hinnata KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et määruskaebemenetluses ei toimu sama asja teistkordset käsitlemist teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine määruskaebuse piires. Seega on ringkonnakohtu ülesandeks hinnata, kas

maakohus on määrust tehes õigesti kohaldanud materiaalõigust ning kinni pidanud kriminaalmenetluse reeglitest.

6.Määruskaebuses rõhutab P. Belov ennast positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning leiab, et maakohus ei ole teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes nendega piisavalt arvestanud. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohtu määrus sisaldab piisavalt selgeid ja arusaadavaid põhjendusi selle kohta, miks P. Belovi ennetähtaegne vabastamine selleks esimese võimaluse avanemisel ei ole KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid hinnates põhjendatud. Seejuures on maakohus arvestanud kõigi P. Belovi positiivselt iseloomustavate asjaoludega. Süüdimõistetu kaebus ei sisalda uusi, seni kohtule teadmata olevaid asjaolusid, mis maakohtu järelduse kahtluse alla seaksid või selle ümber lükkaksid. Asjaolu, et P. Belov maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei muuda kohtumäärust põhjendamatuks ega anna alust selle tühistamiseks.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.