lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-5496/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-5496/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1628
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-5496/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja03.07.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-5496

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. jaanuari 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Janek Leontjev (ik 39108212730) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 120 eurot (s.h käibemaks 20 eurot) vandeadvokaadi vanemabile Valli Murdele määruskaebemenetluses Janek Leontjevile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Janek Leontjevilt välja menetluskulud 120 eurot riigituludesse.
5.Janek Leontjevil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700049548 ja selgitus „Janek Leontjev, 1-15-5496, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 3.juuli 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5496 tunnistati Janek Leontjev süüdi KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust J. Leontjevile Pärnu Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1368 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Leontjevi eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati J. Leontjevile mõistetud vangistus 235 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati J. Leontjev Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 21. juulil 2015.a.
2.26. novembril 2015. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne J. Leontjevile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei soorita üldkasuliku töö tunde ning ei järgi üldkasuliku tööga kaasnevaid kontrollnõudeid.
3.Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2016. a määrusega pöörati täitmisele J. Leontjevile Tartu Maakohtu 3. juuli 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5496 mõistetud karistus, s.o 7 kuud 17 päeva vangistust. J. Leontjevi karistuse kandmise aja algust arvatakse alates temale väärteoasjas nr 4-14-10335 mõistetud aresti ärakandmisest ( 22 päeva aresti kuulus ärakandmisele alates J. Leontjevi kinnipidamisest 16. jaanuarist 2016.a.), s.o 7.veebruarist 2016.a. Maakohus määras, et peale aresti ärakandmist tuleb J. Leontjev paigutada temale mõistetud vangistust kandma.
4.Maakohus märkis, et kohtuistungil avaldatust ja kohtule esialgselt esitatud materjalidest nähtub, et J. Leontjev ei ole käesolevaks ajaks teinud temale määratud üldkasuliku töö tundidest ära ühtegi tundi. Samas kinnitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et tema hinnangul võib siiski lugeda sooritatuks 8 tundi üldkasulikku tööd ja arvata see maha täitmisele pööratavast karistusest. Kriminaalhooldusametnikul on temaga toimunud üks kohtumine eelmise aasta suvel, kus on koostatud ka üldkasuliku töö tegemise kava, kuid J. Leontjev seda nõuetekohaselt täitma ei asunud. Samuti ei ole ta peale seda ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning ei ole olnud kriminaalhooldajale ka erinevate sidevahendite kaudu kättesaadav. Ta ei olnud taotlenud luba Eestist lahkumiseks ega samuti elukoha vahetuseks. Ka kohtul ei õnnestunud edastada J. Leontjevile kohtukutset kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungile temale kriminaalhoolduse ajaks määratud elukohta. Kohtuistungil selgitas J. Leontjev, et on viibinud tööga seoses hoopis välismaal ja on endale soetanud viimasel ajal üürikorteri. Kohus leidis, et eeltoodu põhjal tuleb lugeda tõendatuks, et süüdimõistetu on temale määratud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud ning on rikkunud ka temale üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud kontrollnõudeid. Kuna üldkasuliku töö mittetegemiseks ja kontrollnõuete mittejärgimiseks ei ole süüdimõistetul esinenud ka mingisuguseid mõjuvaid põhjuseid, siis tuleb tema tegevus üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisel ning kontrollnõuete rikkumisel lugeda tahtlikuks. Seega on ilmne, et J. Leontjev on temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse suhtunud pikka aega äärmiselt ükskõikselt ning ei ole tema suhtes kohtu poolt üles näidatud usaldust ära teeninud. On ilmne, et süüdimõistetu ei ole osanud hinnata temale karistuse mõistmisel antud võimalust jätkata oma elu vabaduses kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde tehes ja kriminaalhoolduse nõudeid järgides. Selle asemel on ta näidanud üles üksnes vastutustundetut suhtumist ning on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist takistanud. Seega on kohtul J. Leontjevi senist käitumist ja suhtumist arvestades ka igati alust kahelda, et ta suudaks jätkata oma karistuse kandmist vabaduses nõuetekohaselt, tehes üldkasuliku töö tunde ning järgides temale määratud kontrollnõudeid. Seetõttu leiabki kohtunik, et

kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning J. Leontjevile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. J. Leontjevile mõistetud karistuse täitmisele pööramist ei saa mõjutada ka asjaolu, et väidetavalt ootab tema naine last ja seega tuleb tal olla vabaduses perele toeks. Samuti asjaolu, et tuge vajab tema ema. Kohus ei saa karistuse täitmisele pööramise puhul arvestada üksnes süüdimõistetu võimalike lähedaste abivajadusega, vaid ennekõike tuleb siiski kaaluda seda, mil viisil võiks karistus isikule mõju avaldada ning kas isikut saab piisavalt usaldada võimaldades tal karistus ära kanda kergemal viisil, näiteks üldkasulikku tööd tehes. J. Leontjevile juba anti võimalus kanda oma karistus ära vabaduses, kuid senini ei ole ta seda võimalust hinnata osanud ega karistuse nõudeid täita suutnud. Seega on kohtul piisavalt alust arvata, et karistuse kandmine üldkasulikku tööd tehes süüdimõistetule piisavat mõju ei suuda avaldada ning ta ei ole ka võimeline üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid järgima. Seetõttu tulebki temale mõistetud vangistus reaalselt täitmisele pöörata.

5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusameti 26. novembri 2015. a erakorraline ettekanne rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et J. Leontjev on talle tehtud ÜKT tundidest teinud ära 8 tundi. Kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmus ta ka vaid ühel korral. Samas selgitas ta, et sattus raskesse majanduslikku olukorda, kuna tema elukaaslane oli rase, olukorda raskendas ema invaliidsus. J. Leontjev võttis vastu töökoha Soomes ehitusfirmas. Sellest ning peres tekkinud probleemidest ta kriminaalhooldajat ei teavitanud. Praegu hindab ta väga negatiivselt oma käitumist ja saab aru, et käitus mõtlematult. Tol momendil aga tundus talle, et suudab kiiresti teenida raha, parandada sellega pere olukorda ning siis ära teha temale mõistetud karistusena ÜKT poole aasta jooksul. Kohus jättis tähelepanuta, et J. Leontjev mõistab, et käitus kergemeelselt ja kahetseb toimepandut. J. Leontjev lootis, et kohus arvestab tema selgitusi. Lahendist aga ei nähtu, et kohus oleks üleüldse selgitusi arvestanud. Olukorras, kus J. Leontjevil jäi piisavalt aega karistuse kandmiseks, on selle täitmisele pööramine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 6.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et J. Leontjevile etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 6.2 Kaitsja kesksed argumendid seisnevad selles, et J. Leontjevi karistuse täitmisele pööramine on põhjendamatu arvestades tema selgitusi kohustuste täitmata jätmise osas ning seda, et J. Leontjevil oli veel piisavalt aega kohustuste täitmiseks. KarS § 69 lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele.

6.3 Antud juhul ei ole J. Leontjevile taotletud määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. Ka taotlus üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks põhjendatud ei ole – asjaoludest nähtuvalt kestab J. Leontjevile määratud tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus on kaalunud võimalust mitte pöörata karistust täitmisele, ent on leidnud, et isiku senist käitumist ja suhtumist arvestades on igati alus kahelda, et ta suudaks jätkata karistuse kandmist vabaduses nõuetekohaselt. Maakohtu määrusest nähtub, et J. Leontjev on käinud vaid ühel kohtumisel (kriminaalhooldaja ettekande kohaselt toimus see 11. augustil 2015). Peale seda ei ole ta ilmunud registreerima ega olnud erinevate sidevahendite kaudu kriminaalhooldajale kättesaadav. Ta ei taotlenud luba Eestist lahkumiseks ega elukoha vahetamiseks. Ehkki kaitsja on märkinud, et J. Leontjevil on kriminaalhoolduse nõuete täitmata jätmiseks majanduslikud põhjused, ei ole määruskaebuses nimetatud põhjused kohtupraktikas käsitletavad mõjuvatena. Olukorras, kus isik tahtlikult ignoreerib talle pandud kriminaalhoolduse nõudeid ning ei täida ka üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud kava, ehkki teab millised on rikkumise tagajärjed, esineb alus karistuse täitmisele pööramiseks. Üksnes isiku tagantjärele kahetsus ei ole asjaoluks, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise. Maakohtule olid lahendit tehes teada samad asjaolud, mis on esitatud määruskaebuses (s.o J. Leontjevi elukaaslase rasedus, ema tervislik seisund, majanduslik olukord). I astme kohus on sellele vaatamata leidnud, et J. Leontjevi puhul ei annaks karistuse täitmisele pööramata jätmine tulemust – talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ta hinnata ei osanud ega suutnud määratud kriminaalhoolduse nõudeid täita. Mõjuvad põhjused rikkumiste puhul puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Arvestades lisaks, et J. Leontjev hakkas karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma juba kriminaalhoolduse alguses, puudub igasugune alus arvata, et tal oli kavatsus asuda määratud üldkasuliku töö tunde tegema. Pigem viitab J. Leontjevi käitumine kriminaalhooldusest tahtlikule kõrvalehoidumisele.

7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud määruskaebuse koostamiseks 2,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 120 euro (sh käibemaks 20 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud ajakulu põhjendatuks. Sellega seoses kuulub vandeadvokaadi vanemabi V. Murdele määruskaebemenetluses J. Leontjevile õigusabi osutamise eest hüvitamisele 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.