Tsiviilasi nr. 2-24-2197
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Määruse avalikult
13.01.2025, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-24-2197
AS LHV Kindlustus avaldus Tallinn, Ehitajate tee 45 korteriühistu vastu 4122 euro nõudes AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611), Menetlusosalised ja nende Avaldaja lepinguline esindaja Mirjam Palmpuu esindajad Puudutatud isik Tallinn Ehitajate tee 45 korteriühistu (registrikood 80522132), lepinguline esindaja Marge Aron Menetluse liik Kirjalik menetlus/ korraldav istung toimus 10.06.2024 Kohtuasi
Rahuldada avaldus osaliselt. Välja mõista Tallinn Ehitajate tee 45 korteriühistult AS LHV Kindlustuse kasuks 1500 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue AS LHV Kindlustus (avaldaja) esitas 08.02.2024 kohtule avalduse Tallinn, Ehitajate tee 45 korteriühistu (puudutatud isik) vastu võlgnevuse 4 122 euro välja mõistmiseks. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud Ehitajate tee 45-xx korteri ja sõlminud korteri kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu (poliisi nr 102721987) korteriomanikuga. Avaldajale esitati 14.12.2023 kahjuteade. Ehitajate tee 45 elumajas lekkis veetoru ning vesi valgus kindlustusvõtja vannituppa. Avaldaja avas kahjutoimiku number 2312357. Kahjujuhtumi järgselt käis olukorraga tutvumas remondiettevõtte Vesrax OÜ esindaja, kes koostas ülevaatuse akti, milles tuvastati, et veeleke sai alguse ülemisest korterist. Puudutatud isik on tellinud haldusettevõtte Stell Eesti AS poolt spetsialisti, kes käis kohapeal avariiolukorraga tutvumas. Haldusettevõtte Stell Eesti AS töötaja koostas akti, mille kohaselt tuvastati, et maja üldine veepüstak lekib. Lekkekoht oli 4 ja 5 korruste vahel. Lekkiv veetori vahetati korteriühistu remondifondist, kuid lahti võetud seina eest pidi maksma korteriomanik ise. Vesrax OÜ esitas kahjude taastamiseks hinnapakkumise summas 5 338,01 eurot. Avaldaja pakkus enda kliendile ehk korter Ehitajate tee 45-xx omanikule kahju hüvitamiseks kahte varianti: 1) garantiikirja väljastamist koostööpartnerile ehk et avaldaja oleks remonditööde järgselt ehitusettevõtte arve tasunud 2) rahalist hüvitist summas 4 122 eur. Klient valis rahalise hüvitise ja avaldaja tegi 05.01.2024 Xle ülekande summas 4 122 eurot. Avaldaja esitas 08.01.2024 regressnõude puudutatud isikule ja 10.01.2024 puudutatud isik palus avaldajat antud kindlustusjuhtumi asjaolusid uuesti uurida ja kaaluda, kas kindlusjuhtumis esitatud andmed vastavad tegelike kahjude ulatustele ja kindlustussummale. Avaldaja vastas 11.01.2024 küsimustele ning edastas lisamaterjali, sh pildid, hinnapakkumise ja ülevaatamisakti. Puudutatud isik vastas 16.01.2024, et korteriühistu ei vastuta kinni ehitatud seinaosa taastamise eest, kuna korter nr xx omanik on eiranud korteriühistu kehtestatud ja seadusest tulenevaid nõudeid. Puudutatud isik ei aktsepteerinud vannitoa remonditööde kalkulatsiooni, põhjendades seda sellega, et tegemist oli amortiseerunud vannitoaga. 19.01.2024 andis puudutatud isik teada, et korteriühistu kindlustusselts ei ole nõus antud kahju hüvitama. Kindlustusseltsi keeldumise põhjuseks oli Stell Eesti AS akt, mille järgi korteriomanik tasub ise seina lahti võtmise eest. Avaldaja pakkus puudutatud isikule kompromissiks vähendada nõudesummat 3 850 euroni. 26.01.2024 andis puudutatud isik teada, et 25.01.2024 korteriühistu viis läbi koosoleku, mille tulemusel leidsid, et avaldaja poolt esitatud tõendusmaterjal on puudulik. Samal päeval andis avaldaja puudutatud isikule teada, et pöördub kohtusse võla sissenõudmiseks. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik nõuet ei tunnista. 11.12.2024 toimus Ehitajate tee 45-xx korteri vannitoas veekahju, mille tagajärjel hüvitas avaldaja kindlustustatud isikule kodukindlustuse lepingu alusel vannitoa taastamiseks 4122.00 eurot. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal puudub õiguslik alus esitada regressnõue kogu tema poolt hüvitatud kindlustussumma 4122.00 eurot ulatuses. Korteri vannitoa kahjustumine tekkis eriomandil põhjusel, et seal paiknev kaasomandi osaks olevast torupüstak oli kinni ehitatud selliselt, et torustikele ligipääsemiseks tuli lammutada kogu sein ning külgnevad alad ja välja vahetada k.a vannitoa põrand ning muud külgnevad alad. Vannitoa kogu põranda ja seinte hüdroisolatsiooni asendamise vajadus oleks puudunud, kui torupüstak oleks olnud ligipääsetav. Seetõttu ei ole seina avamine kahjustatud isiku korteris seotud korteriühistu seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega ning rikkumine on vabandatav. On ilmne, et terve vannitoa plaatimise vajadust ei oleks korteriomanikule tekkinud, kui ta ei oleks püstakut seinaga omavoliliselt kinni ehitanud. Arvestades, et puudutatud isiku poolt on juba torustikud välja vahetatud ja puudutatud isik ei
vastuta kogu vannitoa remondi eest, teeb puudutatud isik ettepaneku antud vaidluse lõpetamiseks kompromissiga selliselt, et ta tasub avaldajale üks tuhat (1000.00) eurot ja poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluse käik Kohus pidas asjas korraldava istungi10.06.2024 ja selgitas tõendamiskoormust, andis täiendavad tähtajad tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohus andis 30.10.2024 võimaluse pooltele esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning vastuväited menetluskuludele. Pooled seisukohti ja vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud Ehitajate tee 45-xx korteri ja sõlminud korteri kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu, poliisi nr 102721987 (dtl 7 jj)) korteriomaniku Xga. Avaldajale esitati 14.12.2023 kahjuteade (dtl 10), mille kohaselt Ehitajate tee 45 elumajas lekkis veetoru ning vesi valgus kindlustusvõtja vannituppa. Avaldaja tasus kindlustusvõtjale 05.01.2024 hüvitise 4 122 eurot (dtl 17). Avaldaja esitas 08.01.2024 puudutatud isikule tagasinõude (dtl 18). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et elamu torustik kuulub elamu kaasomanike kaasomandisse ning tehnosüsteemide korrashoid on puudutatud isiku ohustus. Poolte vahel on vaidlus kahju suuruses ning kindlustusvõtja süüs. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluv kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 alusel võib korteriühistu liige esitada tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude esitada korteriühistu vastu. VÕS § 127 lg 2 järgi peab avaldaja tõendama kahju suuruse ja selle ettenähtavuse ning rikkumise ja kahju vahel oleva põhjusliku seose VÕS § 127 lg 4 järgi. VÕS § 127 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele kahju ehk tuleb taastada eriomandi ese sellisena, mis seisundis eriomand ese oli enne kahju tekkimist. Puudutatud isik on kohustatud hüvitama kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale välja makstud hüvitise. Samas on puudutatud isikul võimalus esitada sisulised vastuväited kahju suurusele. Sisuliselt taanduv vaidlus sellele, kas puudutatud isik on kohustatud hüvitama kogu vannitoa remondi või üksnes vahetult kahjustunud vannitoa osa. Kohtule esitatud aktides (dtl 11 ja 12) on kirjeldatud kahjustustena - pundunud siseuks ja vannitoa kapp, duširuumis on avatud sein ning veelekke põhjusena välja toodud katkine torustik 4. ja 5. korruse vahel. Kahjustuste kohta on kohtule esitatud fotod. Püstikule ligipääsuks on avatud vannitoa sein (dtl 57-59) ja avause ümber on näha seinal veekahjustusi. Kahjustusi on märgata vannitoa osaliselt põrandal (dtl 60-62) ja laes (dtl 68), samuti valamukapil (dtl 73,74) ning uksel (dtl 75, 76). Fotodel (dtl 70 ja 71) on näha vannitoa üldplaan. Vannitoa seinad on osaliselt plaaditud, põrand on plaaditud, kuid põrandal (va avatud seinaosa juures) ja seintel ei ole visuaalselt näha veekahjustusi. Kohus saab fotodest järeldada, et veekahjustusi said vannitoa kapp, siseuks ja ukselengid, vannitoa põrand ning seinaosa, mis lõhuti veetorustikule ligipääsuks. Kahjustamata on jäänud vannitoa seinad, vanni ümbruse sein. Vesrax OÜ hinnapakkumisest (dtl 14) on nimetatud kahjustuse likvideerimiseks vajalikud tööd summas 5338.01 eurot. Tööde ja vajalike materjalidena on märgitud: Keraamiliste plaatide eemaldamine põrandalt ja seintelt koos kipsplaadiga; kipsplaadi lahti
lõikamine plaatide kohalt; vanni, wc poti, segisti jms demontaaž ja montaaž; siseukse demontaaž ja montaaž; põranda puhastamine segu jääkidest; põrandale tasandussegu valamine; kipsplaadi paigaldus seintele ja püstaku ümber ning karkassi taastamine; vanni ümber uue karkassi ehitamine ja kipsi paigaldus; hüdroisolatsioon ja selle paigaldus põrandale ja osaliselt seintele; põranda ja seinte plaatimine; keraamilise plaadid; seinte viimistlemine; transport ja ehitusprahi utiliseerimine; katmistööd ja tööde ettevalmistus; katmisvahendid, abivahendid, segud, kinnitusvahendid; koristamine; niiskuskindel kipsplaat; siseuks + lengid. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud vajadust plaatida kogu vannituba uuesti. Üksnes väide, et tegemist on märgruumiga ei õigusta hinnapakkumises märgitud kogu vannitoa remonti. Kohus juhtis sellel ka avaldaja tähelepanu korraldaval istungil. Avaldaja esitatud hinnapakkumisest on võimalik välja lugeda osade vajalike tööde ja materjali hinda. Puudutatud isikule sai olla ettenähtav, et veekahjustusi saanud vannitoa osade remont on vajalik. Puudutatud isik ei saanud ette nähta, et ühe seina ja põranda veekahjustuste korral oleks vajalik plaatida vannitoa kõik seinad, seega puudub põhjuslik seos kogu kahju ja õigusvastase tegevuse vahel. Kuna vanni seinad ei ole kahjustunud, puudub vajadus ka vanni demontaaži ja tagasi paigaldamise järgi. Kohtu hinnangul on põhjendatud vannitoa sisustuse (va vann) demontaaž ja montaaž, siseukse demontaaž + montaaž; põranda puhastamine segu jääkidest ning põrandale tasandussegu valamine; põrandate plaatimine; lahti võetud seina taastamine; hüdroisolatsiooni materjal põranda jaoks; transpordi ja abitööd ning teatud osa materjalidest (kinnitusvahendid, katmisvahendid jne), uue ukse ja lengide paigaldus. Samas ei ole avaldaja esitatud hinnapakkumisest täpselt vahet teha vajalike tööde ja ebavajalike tööde vahel. Kohus saab VÕS 128 lg 6 ja § 132 alusel hinnata, millised on mõistlikud kulud töödele, mis olid vajalikud, et kahjustus likvideerida. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kindlustusvõtja vannitoa siseviimistlus ei olnud uus ning kahjujuhtumi tõttu saab ta uuendatud siseviimistluse. Kahju hüvitamine Puudutatud isik oli kompromissi korras nõus tasuma hüvitist 1000 eurot. Arvestades asjaolu, et hinnapakkumise alusel on võimalik kindlaks määrata osa vajalikke kulusid, määrab kohus mõistlikuks hüvitiseks 1500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte kanda, sest kohus rahuldab avalduse osaliselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.