Kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.11.2014.a kohtuotsusega tunnistati Tõnu Miiter süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel 2 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 16.02.2015.a määrusega vähendati Tõnu Miiter`ile 26.11.2014.a. mõistetud karistust 19 päeva võrra ning temal kuulub ärakandmisele karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 31.08.2014.a ja lõpp on 28.02.2017.a. Tõnu Miiteri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on karistatud kriminaalkorras kokku üheteistkümnel korral. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, 6 distsiplinaarkaristust. XXXX Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tõnu Miiteri kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et XXXX Vangla taotluses ennetähtaegseks vanglast vabanemiseks on Tõnu Miiter`i võimalikuks vabanemisjärgseks elukohaks märgitud XXXX (tegemist on XXX kuuluva sots. elamispinnaga). XXXX sotsiaalosakonna kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialist saadab kriminaalhooldusametnikule e-kirja, kus annab teada, et kui Tõnu Miiter`il puuduvad sugulased ja tuttavad, kes võiksid teda peale vanglast ennetähtaegset vabanemist ajutise elamispinnaga aidata, on tal võimalus ööbida täiskasvanute varjupaigas aadressil XXXX. Samuti, kui Tõnu Miiter`il ei ole peale vabanemist piisavalt vahendeid toimetulekuks, siis peaks ta oma abivajadusest teavitama piirkondlikku sotsiaaltöötajat. Sotsiaaltöötaja hindab tema toimetulekuvõimalusi ning teeb vajadusel otsuse toetuse määramise või sotsiaalteenusele suunamise kohta. XXXX Vangla taotluses arvamuse esitamiseks nähtub, et Tõnu Miiter`il puudub vabanemisjärgne töökoht. Tõnu Miiter taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Tõnu Miiteri tingimisi ennetähtaegset vabanemist Isik on karistatud üheteistkümnel korral. Kuriteod on muutunud raskemaks . Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Katseajal pani ta toime uue kuriteo, samuti tal esines probleeme korraliste registreerimiseks määratud tähtaegade järgimisega. Isikul on kuus distsiplinaarkaristust, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. T. Miiter on ohtlik avalikusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võib olla teise isiku surm. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja üldise õiglustundega. Kaitsja taotleb kohtuistungil Tõnu Miiteri vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetaval on plaanis minna alkoholismivastasele ravile. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Tõnu Miiter tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Tõnu Miiteri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et Tõnu Miiterit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Praegust karistust kannab kinnipeetav varguste ja ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustamise eest. Eelviidatud kuriteod ja varasem karistatus näitavad kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid ning kinnitavad, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest Tõnu Miiter teinud ei ole, järelikult ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea kuidagi põhjendatuks vabastada rohkem kui 1 aasta enne karistusaja lõppu isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid. Arvestades sooritatud kuritegude rohkust ei ole ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal põhjendatud isegi vaatamata sellele, et Tõnu Miiter on vangistuse ajal osalenud resotsialiseerivas tegevuses. Eelduslikult toetab läbitud sotsiaalprogramm kinnipeetava edasist toimetulekut vabaduses ning aitab mõista õiguskuuleka käitumise vajalikkust, kuid programmi läbimine iseenesest ei ole aluseks kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Seda enam, et kinnipeetaval on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitavad, et kinnipeetava hoiakud on jätkuvalt kuritegelikud ning ta ei ole võimeline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus on seisukohal, et Tõnu Miiteri puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav üksnes reaalse vangistusega ning seda pikemas ulatuses, kui praeguseks kantud vangistus. Kohus on veendumusel, et Tõnu Miiteri vabastamine enne tähtaega praegusel ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Tõnu Miiteri ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör, samuti on sellele vastu vangla, hinnates isiku ohtlikuks avalikkusele. Uue kuriteo sooritamise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 75 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 54 %, nimetatud näitajad on kõrged. Vangla iseloomustuse kohaselt seisneb oht füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võib olla teise isiku surm, oht on kõige tõenäolisem, kui isik kuritarvitab jätkuvalt alkoholi ning ei järgi oma raviskeemi. Kohtuistungil kinnipeetav küll avaldas, et tahab edaspidi alkoholist hoidumiseks pöörduda vastavale ravile, kuid kohtul puudub usk, arvestades kinnipeetava pikaajalisi probleeme, et praegusel ajal vabanedes suudaks kinnipeetav tõsikindlalt alkoholist hoiduda. Siinjuures arvestab kohus vangla iseloomustuses märgitut, et isik on väidetavalt tarbinud alkoholi tsükliliselt (3-5 nädalat järjest) ning alkoholijoobes olles ei kontrolli oma emotsioone. Kinnipeetava alkoholilembust näitab ka vangla iseloomustuses märgitu, et kriminaalhooldaja andmetel oli kinnipeetav saanud varjupaigas 2 nädalasi keelde alkoholiprobleemide tõttu. Seega püsib kohtu hinnangul oht, et praegusel ajal vabanedes võib kinnipeetav hakata taas alkoholi tarvitama, mis on ilmselgeks riskiteguriks õiguskuulekal käitumisel. Vanglas olles on kinnipeetav aga eemal sõltuvusainetest ning selliselt kinnistub ka tema harjumus jätkata oma elu vabaduses sõltuvusaineteta, maandades nii riske uute süütegude toimepanemisel. Arvestades, et kinnipeetav paneb järjepidevalt toime varavastaseid kuritegusid, peab kohus takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel ka kindla töökoha, seega sissetuleku, puudumist. Vähene materiaalne kindlustatus ning senine kuritegelik eluviis võivad soodustada kinnipeetava õigusvastast käitumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ei ole põhjendatud. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Tõnu Miiter asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Samuti on kohus veendumusel, et kinnipeetava poolt ära kantud karistus ei ole piisav,

järjepidevalt kuritegusid toimepannud isik peab tunnetama karistuse mõju ning kandma ka vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.