lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-9020/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-9020/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1124
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-9020/8Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.12.20151-15-9020/11Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2016. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-9020

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

T.I süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 4. detsembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava T.I apellatsioon

kaitsja advokaat Kaja Kiilo,

RESOLUTSIOON

Jätta T.I kaitsja advokaat Kaja Kiilo apellatsioon Tartu Maakohtu 4. detsembri 2015. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.T.I-le esitati süüdistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 30. juulil 2015. a kella 13.50 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Tartu mnt 3 maja juures juhtis sõiduautot Opel Omega Caravan reg nr XXX , olles joobeseisundis. Alkoholisisaldus T.I väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,16 mg/l kohta. Sellega rikkus T.I liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja LS § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt loetakse alkoholjoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem.
2.
Tartu Maakohtu 4. detsembri 2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.I KarS § 424 järgi süüdi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga 240 tundi, mille tegemiseks on T.I alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.I kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid. Lisaks põhikaristusele otsustas kohus kohaldada T.I suhtes lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kohus määras, et lisakaristuse kandmise algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest.

3.Apellatsioonis taotletakse T.I-le mõistetud lisakaristuse vähendamist. Maakohtu seisukoht lisakaristuse osas oli järgmine. Kohus märkis, et T.I suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud lisakaristust ja võetud ära juhtimisõigust nii 1 aastaks kui ka 4 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise tingivad karistuse eesmärgid. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavamaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Ühtlasi võimaldab meede täita ka üldpreventiivset eesmärki, kuna olukord, kus isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist, kujutab ta ohtu teistele. Õiguskorra kaitsmise huvid vajavad isiku karistamist jõulisemalt olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud korduvalt. Sellises olukorras on riiklik sund ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks.
4.Süüdistatava kaitsja advokaat K. Kiilo esitas Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni, taotledes uue otsuse tegemist, millega vähendada T.I-le mõistetud lisakaristust. Kaitsja põhiväited seisnevad kokkuvõtlikult järgmises.
4.1.Esmalt leiab kaitsja, et T.I süü ei olnud suur. Alevikus ei olnud liiklemas teisi sõidukeid, jalgrattureid või jalakäijaid. Süü olnuks suurem, kui rikkumine oleks toime pandud maanteel. T.I soov oli viia sõiduk remonditöökotta, milleks ta sõitis vaid paarsada meetrit asulasisesel teel, kus ta liikluspolitseinike poolt kinni peeti. Varalist kahju ja rasket tagajärge teo toimepanemisega ei põhjustatud. Muid liikluseeskirjade rikkumisi ei tuvastatud.
4.2.T.I joove oli keskmine. Välised joobe tunnusmärgid ei saa olla süü hindamise ja karistuse määramise aluseks, need on eelduseks, et isik on tarvitanud alkoholi.
4.3.Ehkki T.I on varem Tartu Maakohtu 7. aprilli 2010. a otsusega KarS § 424 järgi karistatud, sh lisakaristusega võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus, tuleb arvestada, et uue liiklusalase süüteo pani T.I toime rohkem kui 5 aastat hiljem. Viimane karistus täitis oma eesmärki – vahepealsel perioodil ei ole T.I toime pannud ühtki liiklusalast väär- ega kuritegu. Tegemist oli juhuslikku laadi rikkumisega. T.I on vahepeal ühel korral juhtimisõiguse taastanud, mis näitab tema häid liiklusalaseid teadmisi. Alates juhtimisõiguse omandamisest 1986. aastal ei ole ta põhjustanud ühtegi avariid ega ise avariis osalenud.
4.4.Kuna Tartu Maakohtu 7. aprilli 2010. a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistusandmed on kustunud, ei saa kohus tugineda nimetatud lahendile ka iseloomustava materjalina.
4.5.Kaitsja hinnangul võiks lisakaristuse pikkuseks jääda 8-12 kuud arvestades T.I süü suurust ja juhtimisõiguse äravõtmisega tekkivaid tagajärgi. Lisakaristuse kohaldamine sedavõrd pikaks ajaks toob kaasa T.I-le ja tema emale keerulise olukorra. T.I teenib elatist juhutöödega (töö metsas, katuste katmine plekiga). Sõiduvahend on tööl, poes ja emaga arsti juures käimiseks hädavajalik. Ema liikumisvõime on piiratud ja bussiliiklus olematu.
4.6.Apellant tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut ja nõustub ka juhtimisõiguse loovutamisega teatud ajaks, ent palub juhtimisõigus ära võtta lühemaks perioodiks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, hinnates T.I kaitsja apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
5.1.KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
5.2.Kaitsja väitel nõustub T.I juhtimisõiguse loovutamisega teatud ajaks. Maakohtus avaldas kaitsja arvamust, et süü suurust arvestades võiks lisakaristuse pikkuseks olla 8-12 kuud. Ringkonnakohus ei saa kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra ning lisakaristuse valikul jälgitav. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus pidas teosüüd suureks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuses välja toodud argumentidel. Asjaolu, et kaitsja hinnangul T.I teosüüd suureks pidada ei saa, ei tingiks seega kohtulahendiga mõistetud lisakaristuse tühistamist. KarRegS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus kuni andmete kustumiseni, mis tähendab, et registrisse kantud kehtivatest karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ning samuti kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Eeltoodu aga ei tähenda, et kohus ei võiks arvestada varasemaid karistusandmeid isikut iseloomustava materjalina. Kohus arvestaski, et kuna T.I-lt on ka varem juhtimisõigust ära võetud vastavalt 4 kuuks ja 1 aastaks, siis olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda ning kujutab endast ohtu teistele, vajavad õiguskorra kaitsmise huvid jõulisemat sekkumist. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus lisakaristuse põhistatuse ja kaalutluse nõuetele – maakohus on arvestanud nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Apellatsioonikohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva lisakaristuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega.
6.Eeltoodud asjaoludel leiab kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.