Kohtulahend

elukohajärgse

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.H-lt ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 304 (kolmsada neli) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et O.H on õigus menetluskulud kogusummas 889 (kaheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot 20 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. O.H on kohustatud maksma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 75 (seitsekümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 64,20 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99915700087827. Selgitusse tuleb märkida „1-15-9020, menetluskulu, O.H“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 23. detsembril 2015. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

O.H-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 30.07.2015. a kella 13.50 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Tartu mnt 3 maja juures juhtis sõiduautot Opel Omega Caravan r/m xxxxxx, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,16 mg/l kohta. Sellega rikkus O.H liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Prokurör tegi kohtule ettepaneku O.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust. Karistusest 10 kuud vangistust jätta tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.H-lt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Kaitsja palus jätta vangistuse täitmisele pööramata. Kaitsja leidis, et O.H-le lisakaristuse mõistmine 1 aastaks 6 kuuks ei ole põhjendatud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine maksimaalselt 1 aastaks või 8 kuuks oleks piisav.

O.H selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. O.H soovis, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust, üksnes tingimisi vangistust. O.H on nõus tegema üldkasulikku tööd.

KOHTU SEISUKOHT

juhtimist 30.07.2015. a kella 13.50 oli O.H tarvitanud alkoholi ja O.H väljahingatavas õhus oli sõiduki juhtimise ajal alkoholisisaldus 1,16 mg/l kohta. Seega juhtis O.H sõidukit LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes. Seega on O.H tegevuses täidetud KarS § 424 sätestatud objektiivne süüteokoosseis. 2.3 Kohus on seisukohal, et O.H on alkoholijoobes mootorsõidukiga juhtimise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus arvestab O.H ütlusi, mille kohaselt sõitis ta kodust (Kõnnu külast) Tormasse, eesmärgiga viia auto remonditöökotta. Remondimeest kohal ei olnud. O.H parkis sõiduki Tormasse Tartu mnt 3 maja juurde ja läks sõpradega õlut jooma paariks tunniks. /.../ Mõne aja pärast otsustas ta sõita remonditöökoja juurde, mis asus paarisaja meetri kaugusel (tl 13-14). Kirjeldatud ütlustest nähtuvalt oli O.H sõitnud Torma alevikku 30.07.2015. a hommikul kainena. Tormas sõiduki ära parkinud, tarvitas ta alkoholi. Sellest tulenevalt oli O.H teadlik oma joobeseisundist ja teinud teadliku valiku sõidukit juhtida. O.H oli teadlik sellest, et kui ta soovib Tormast sõidukit juhtida remonditöökotta (või ka koju), tuleb tal seda teha alkoholijoobe seisundis. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et O.H tahtis toime panna süütegu, st mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis. O.H eesmärgiks oligi sõitu alustades alkoholijoobes sõiduki juhtimine. Samuti sai O.H täielikult aru sellest, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juhib, paneb ta toime süüteo. Kohus leiab, et O.H tegevuses on täidetud KarS § 424 subjektiivne süüteokoosseis. 2.4 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja O.H süüd välistavaid asjaolusid. 2.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus.

seisundi kirjeldust sõiduki juhtimisel – ebakindel kõnnak, alkoholilõhn (tl 2-3) – aga ka asjaolu, et O.H juhtis joobeseisundis sõidukit päise päeva ajal ja seda alevikus, kus on tõenäolisemalt liiklemas teisi liiklejaid – sõidukeid, jalakäijaid, jalgrattureid. Kohus arvestab ka seda, et O.H eesmärgiks oli sõidukit juhtida paarsada meetrit, kuid on seisukohal, et teekonna läbimise pikkus ei ole sedavõrd määrava tähendusega. Ka lühiajalise sõitmisega on tekitatud piisavalt suur oht kõikidele kaasliiklejatele. 3.2 Kaitsja väitel on karistust kergendavaks asjaoluks O.H kahetsus. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi O.H on kohtueelses menetluses ütlusi andes sõnaliselt väljendanud kahetsust (tl 13-14), ei ole kohus veendunud, et tegemist on siira kahetsusega, mida oleks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. O.H ei avaldanud kahetsust kohtuistungil, teo kohta selgitas, et „seekord juhtus nii“. Seda ei saa kohtu arvates käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. 3.3 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates O.H varasem karistus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. Tartu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega (kriminaalasi nr 1-10-4307) tunnistati O.H süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. O.H-le määrati käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Lisakaristusena võeti O.H-lt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks (tl 27-28). Kohus arvestab, et käesolevaks ajaks on nimetatud karistus karistusregistrist kustutatud, kuid leiab, et iseloomustavate andmetena on vajalik ning põhjendatud O.H süüditunnistamist ja karistamist arvesse võtta. Pärast Tartu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega määratud katseaja lõppu (vähem kui 3 kuud) on O.H toime pannud uue kuriteo. O.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.04.2012. a otsusega (kriminaalasi nr 1-12-3499) KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud vangistus, mis jäeti samuti KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga (tl 21-23). Katseaeg lõppes seega aprillis 2014. a. Uue kuriteo on O.H toime pannud vähem kui 1 aasta 4 kuud pärast katseaja lõppu. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selle kohta, et O.H suhtes on talle Tartu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega mõistetud karistus mõju avaldanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvesse võtta, et O.H läbis edukalt katseaja, st täitis käitumiskontrolliga kaasnevad nõuded ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ta on täitnud rahalised kohustused, sealhulgas tasunud rahatrahvid, kandnud korduvalt lisakaristust, taastanud juhtimisõiguse. Samas on O.H toime pannud uue samalaadse kuriteo ja seda vaatamata talle varasemalt mõistetud karistusele. Seega ei ole võimalik järeldada, et O.H on varasemast teinud vajalikud järeldused. O.H varasemast käitumisviisist järeldab kohus, et varasemad karistused on O.H suhtes omanud lühiajalist mõju ja seda ennekõike ajal, kui O.H-le on määratud katseaeg. Kohtu hinnangul on aga karistuse mõistmisel vajalik hinnata, milline karistus avaldaks süüdistavale sellist mõju, et ta lõpetaks samalaadsete süütegude toimepanemise. Ainult sellisel juhul on võimalik veendunult väita, et inimene on aru saanud tegudest ja nende tagajärgedest. Kohtu hinnangul ei ole O.H-le mõistetud karistused sundinud teda oma tegude üle piisavalt järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. O.H suhtumine on olnud ükskõikne ja hoolimatu ning seda vaatamata sellele, et ta on varem toime pannud alkoholijoobes sõiduki juhtimise ja kandnud selle eest ka karistust.

3.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on sõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks on rakendada liikluses osalemisel kõrgendatud tähelepanelikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates sõiduki juht rikkunud raskelt oma kohustusi. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Vaatamata sellele, et O.H juhtimise tagajärjel ei ole reaalselt saanud keegi kaasliiklejatest kahjustada, oli kohtu arvates potentsiaalne oht nii O.H-le endale kui ka kaasliiklejatele kahtlematult olemas. Võttes arvesse O.H joobe suurust ja tema väliseid tunnuseid juhtimise ajal, tuleb seda ohtu pidada suureks. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Kohtu hinnangul ei ole O.H temale varasemalt mõistetud ja tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistustest vastavaid järeldusi teinud ja seega ei ole eelnevad karistused tema käitumisele vajalikku mõju avaldanud. 3.5 Kohus, võttes arvesse eelkäsitletud asjaolusid, leiab, et O.H suhtes ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega. O.H arusaama enda tegude tähendusest ja keelatusest suudab kohtu hinnangul mõjutada käesoleval juhul vaid vangistus. Kohtu hinnangul on kohaseks vangistuse pikkuseks 1 aasta vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Seega jääb lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Kohus ei pea võimalikuks jätta O.H-le mõistetavat vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 alusel. Siinkohal tugineb kohus O.H karistust mõjutavatele asjaoludele (mida kohus eelnevalt käsitles), aga ennekõike O.H varasematele karistustele, mis ei ole täitnud vajalikku eesmärki (muutnud O.H käitumist ja hoiakuid). Kohus ei pea võimalikuks mõista O.H-le kolmandat korda tingimuslikult täitmisele pööramata vangistust, kuna kohtul puudub veendumus, et sellel korral on võimalik sellise karistuse mõistmisega lõplikult muuta O.H hoiakuid ja käitumist. Lisaks väärib kohtu arvates rõhutamist, et O.H-le mõistetud vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata jätmine ei oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Kohtu hinnangul on aga põhjendatud asendada O.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuna vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on viimane abinõu isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, tuleb O.H-le anda võimalus kanda talle mõistetud karistust vabaduses, st asendades vangistuse üldkasuliku tööga. O.H on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Sellest tulenevalt tuleb O.H-le mõistetud vangistus (8 kuud) asendada 240 tunni üldkasuliku tööga. Kuna O.H-le mõistetav karistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga, ei pea kohus põhjendatuks kaalutleda O.H suhtes nn šokivangistuse kohaldamist (nagu on taotlenud prokurör). Sellest tulenevalt ei hinda kohus kriminaalasja materjalide juures olevat O.H ema selgitust ja Sotsiaalkindlustusameti otsust nr 1153907 (tl 38-39).

Kohus peab oluliseks arvestada, et O.H suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud lisakaristust ja võetud ära juhtimisõigust nii 1 aastaks kui ka 4 kuuks. Kohtu hinnangul on karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada ka lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka O.H suhtes paremini saavutada karistuseesmärke. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teda liiklusest ei eemaldata (kus isik kujutab endast ohtu teistele). Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda. Sellises olukorras on riiklik sund ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS 175 g 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu kogusummas 304,20 (94,20+210). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2015. a) määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 390 eurot. Seega on sundraha suuruseks 585 eurot. Menetluskulud kokku on 889,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et O.H puudub ametlik töökoht ja seega ka regulaarne sissetulek. O.H teeb juhutöid ja tema igakuine sissetulek on 300500 eurot. O.H elab koos 84-aastase igapäevast hooldust vajava emaga. O.H ülalpeetavaid ei ole. Varasemalt väljamõistetud menetluskulud ja määratud rahatrahvid on O.H tasutud. O.H hinnangul on ta suuteline menetluskulud tasuma 1 aasta jooksul. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja O.H majanduslikku seisundit, leiab kohus, et O.H-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates.

Raina Pärn

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.