Viru Maakohus
Toimiku number
1-15-4227
Määruse tegemise aeg ja koht
04.01.2016 Jõhvi kohtumaja
Kohtunik
Anne PALMISTE
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO 18.12.2015 erakorraline ettekanne F.N-ile Harju Maakohtu 02.06.2015 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 aasta võrra F.N sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando PAJO 18.12.2015 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada F.N-ile Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra, s.o kuni 16.02.2017. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud F.N tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja KrMS § 238 lg.2, KarS §65 lg.2 alusel karistati vangistusega 7 kuud 1 päev. KarS §69 lg.1 alusel asendati vangistus 7 kuud 1 päev üldkasuliku tööga 211 tundi tegemise tähtajaga 8 kuud. Üldkasuliku töö sooritamise ajal kohustus süüdimõistetu järgima KarS §75 lg.1 p.1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS §75 lg.2 p.1 alusel kohustati F.N üldkasuliku töö tegemise 8-kuulise tähtaja jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahju. Kohtuotsus jõustus 18.06.2015. Erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 18.12.2015 maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pikendada kriminaalhooldusalusele F.N-ile määratud katseaega 1 aasta võrra. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus F.N registreerimisnõuet ning ei ilmunud registreerima 24.08.2015, vaid tuli 28.08.2015. Samuti ei ilmunud ta registreerimisele 07.09.2015, vaid tuli 18.09.2015. Registreerimiselt puudumise põhjustest ei
teavitanud. Registreerimisele ilmumata jätmise eest on 18.09.2015 tehtud kirjalik hoiatus. 18.09.2015 antud kirjalike selgituste kohaselt ei saanud F.N 07.09.2015 tulla registreerimisele, kuna oli xxx. Erakorralise ettekande kohaselt ei taotlenud F.N eelnevat luba Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti Vabariigi territoor iumi viibimiseks. Tallinna reisisadama piiripunkti korrapidaja andmetel saabus F.N 17.09.2015 kell 15.30 reisilaevaga xxx. Rikkumise kohta on 18.09.2015 koostatud kirjalik hoiatus. Lisaks eelnevale hoidus F.N kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest 29.08.2015 ja 30.08.2015, 21.11.2015 ja 22.11.2015. Esitatud on tõend tema elukaaslase Gxxx Rxxx viibimise xxx. Samuti hoidus F.N kõrvale üldkasuliku töö sooritamiselt 28.11.2015, 29.11.2015, 05.12.2015 ja 06.12.2015. Esitatud on xxx, mille kohaselt pöördus EMO-sse 30.11.2015. Üldkasuliku töö sooritamisest kõrvalehoidmise kohta tehti 18.09.2015 kirjalik hoiatus. 18.09.2015 antud kirjalike selgituste kohaselt puudus F.N 29.08.2015 ja 30.08.2015 üldkasuliku töö sooritamiselt, kuna tuli ootamatu xxx. 11.12.2015 antud kirjalike selgituste kohaselt ei saanud F.N 21.11.2015 ja 22.11.2015 üldkasuliku töö sooritamisele tulla, kuna elukaaslane oli haige ja ta ei saanud elukaaslast lastega üksi jätta. 18.12.2015 antud kirjalike selgituste kohaselt ei saanud F.N 28.11.2015 ja 29.11.2015, samuti 05.12.2015 ja 06.12.2015 üldkasuliku töö sooritamisele tulla, kuna kukkus ja pöial oli haige. Esimesel registreerimisel 02.07.2015 selgitas kriminaalhooldusametnik F.N-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Ühtlasi tutvustati üldkasuliku töö esmast ajakava. Hooldusalusele oli selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. Käesolevas asjas ei järginud F.N 2-l korral kontrollnõudeid (ei ilmunud õigeaegselt registreerimisele) ja lahkus ilma eelneva loata Eesti Vabariigi territooriumilt (viibis Soomes), mille kohta on tehtud 1 hoiatus. Ühtlasi hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, mille kohta on tehtud 1 hoiatus. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KarS §69 lg.6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada F.N-i üldkasuliku töö sooritamise tähtaega aega kuni 1 aasta võrra. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt KarS §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS §427 lg. 1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS §432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust teha üldkasulikku tööd ja kontrollnõuet ilmuda registreerimisele, mille peale tuleb reageerida. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud kahel korral registreerimisnõuet, puudunud
korduvalt üldkasuliku töö sooritamiselt ja lahkunud ilma eelneva loata Eesti Vabariigi territooriumilt, nõustub kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega katseaja pikendamiseks, mille kohaselt tuleb F.N-ile anda võimalus harjumuste ja elustiili muutmiseks. Süüdimõistetule on selgitatud katseajal kehtivaid reegleid ja tal tuleb teha pingutusi nendest kinnipidamiseks. Katseaja pikendamine annab võimaluse sooritada tegemata üldkasuliku töö tunnid ning ühtlasi annab F.N-ile veelkord võimaluse õigete järelduste tegemiseks ning harjumuste muutmiseks positiivses suunas. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada F.N-ile määratud katseaega 1 aasta võrra, s.o kuni 16.02.2017. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.