Kohtulahend

vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o kokku üldkasuliku tööga 211 (kakssada üksteist) tundi.

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 09.03.2014 kell 21.30 kuni 10.03.2014 kell 01.40 XXX toimepandud XXX vara varguse toimepanemine on tõendatud nii O.G süü tunnistamisega, kui ka kannatanu XXX ütluste ja kirjalike tõenditega. 05.06.2014 toimunud ülekuulamisel O.G oma süüd ei tunnistanud. Ta väitis, et tema küll teadis, et XXX korteri põranda sees on auk, kuid tema televiisorit varastanud ei ole (tl 2426). 17.06.2014 toimunud ülekuulamisel O.G tunnistas oma süüd osaliselt (tl 33-35). O.G ütluste kohaselt läks korterisse R. Rääk ja tema jäi luugi juurde ootama. Vastu võttis vaid televiisori, telefonist ei tea ta midagi. Televiisor pandi auto peale ja müüdi Tallinnas maha. 04.09.2014 toimunud ülekuulamisel tunnistas O.G oma süüd ja muutis varem antud ütlusi (tl 40-42). O.G tunnistas, et just tema sisenes põrandaluugi kaudu korterisse ja varastas nii televiisori kui telefoni ning ulatas need luugi kaudu R. Räägule. Edasi sõideti Tallinna ja müüdi televiisor maha. Mis telefonist edasi sai, ta enam ei mäleta.

05.06.2014 toimunud ülekuulamisel R. Rääk, kelle suhtes on kriminaalasja materjalid eraldatud eraldi menetlusse, tunnistas oma süüd osaliselt (tl 30-32). Kuna tema vanemad olid seda korterit varem üürinud, siis oli ta teadlik, et selle korteri põranda sees on auk, mille kaudu keldrisse pääseb. Läksid kahekesi koos O.G-ga keldrisse ja sisenesid augu kaudu korterisse, võtsid televiisori ning viisid maja ees ootavasse autosse. Telefoni näinud ei ole, kas O.G võttis telefoni, ei tea. Kuna O.G tunneb korteri üürnikke, siis tegi tema ettepaneku sinna vargile minna. Varastatud televiisori panid auto peale ja müüsid Tallinnas 20 euro eest tundmatule meesterahvale maha. 04.09.2014 vastastamisprotokollist nähtub, et R. Rääk täpsustab oma varem antud ütlusi (tl 37-39). O.G tegi ettepaneku korterist varastada ja tema oli nõus. O.G sisenes augu kaudu korterisse ja ulatas televiisori. Ise korterisse ei sisenenud ja telefoni kohta ei mäleta midagi. Kannatanu XXX ütlustest nähtub, et 09.03.2014 kell 21.30 kuni 10.03.2014 kell 01.40 XXX on korterist põrandalaudade eemaldamise teel siseneti korterisse ja varastati televiisor LCD väärtusega 259 eurot ning mobiiltelefon Nokia väärtusega 20 eurot (tl 2-4). Tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustest (tl 19-21) nähtub, et ta sõitis pühapäeval Pärnusse ja sealt Keilasse ning umbes nädal varem helistas talle O.G ja küsis kas tema korteris on teleka all põrandas auk ja selgitas, et talle olevat sellest august rääkinud tuttav. Teab, et see O.G tuttav elab kõrvalmajas koos naise ja lapsega. Kuna tal endal keldrivõtit ei ole, siis ei ole ta ka keldris käinud ega kontrollinud. Korterisse kolides nägi põrandas auku ja pani sellele vana televiisori. O.G ja R. Räägu kohtueelses menetluses 04.09.2014 s.o viimasena antud ütlustes puuduvad vastuolud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. O.G ja R. Räägu ütlused riimuvad ka kannatanu ütlustega ja kogutud kirjalike tõenditega, erinevalt on süüdistatavad vaid selgitanud varastatud telefoni mäletamist (tl 56-58). Kriminaaltoimikus leiduva sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on sündmuskohta korteris vaadeldud, samuti auku põrandas, seda auku katnud plaati, keldrist auguni ulatuvat redelit ning keldri sisemust (tl 5-6, fotod tl 7-18). Seejuures ilmneb tunnistaja V. Vainu ütlustest, et nädal enne varguse toimepanemist tundis O.G huvi põrandas oleva augu olemasolu kohta, millise augu kaudu ka tegelikkuses korterisse tungiti. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd XXX korterisse on tungitud vaid ühel korral ning sellest korterist on toime pandud vaid üks vargus, mille toimepanemise järgselt läksid kaduma nii televiisor kui ka mobiiltelefon, siis on need esemed varastatud ühe ja sama varguse toimepanemisega. Vaatamata sellele, et R. Rääk eitab telefoni vargust, ilmneb O.G ütlustest, et ta võttis XXX korterist nii televiisori kui ka telefoni ning andis need asjad luugi kaudu R. Räägule. Seega riimuvad varastatud esemete osas nii O.G kui ka XXX ütlused. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on tõendatud nii televiisori kui ka telefoni varguse osas. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on O.G poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud asjad kannatanule ning O.G ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, varastatu müüdi edasi. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine.

KarS § 199 lg 2 p 7 osas tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates süüdistatava ja eraldi menetlusse eraldatud R. Räägu kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses vargusega XXXkorteris, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult, s.o O.G ja R. Räägul oli langetatud ühine otsus teo toimepanemiseks ja seda asuti ka koos täide viima. O.G ja R. Räägu ütlustest nähtub, et saades teada, et korterisse on võimalik keldri kaudu läbi põranda siseneda, tekkis O.G mõte sinna vargile minna ja R. Rääk oli sellega nõus. O.G sisenes korterisse ja edastas luugi kaudu televiisori R. Räägule. Samuti sõideti peale varguse toimepanemist koos varastatud esemetega Tallinna ja müüdi televiisor maha. Siit järeldub üheselt, et tegevus oli kooskõlastatud ja vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 nimetatud grupile. Tõendikogumist nähtuvalt pani süüdistatav koos eraldi menetlusse eraldatud R. Rääguga varguse toime põrandalaudade eemaldamise teel eesmärgiga kõrvaldada võõrastele vallasasjadele ligipääsu takistav tõke. Sellega on sedastatav ebaseaduslik ja omavoliline eluruumi sisenemine. Kuivõrd sisenemine korterisse toimus selle valdaja tahte vastaselt, mida kinnitavad nii kannatanu ütlused kui ka sisenemise viis ja öine aeg, siis on kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud varguse toimepanemisena sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. O.G on Pärnu Maakohtu 23.04.2007 otsusega süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning O.G karistatus ei olnud inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on O.G süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o O.G puhul varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Eeltoodud põhjendustel, leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ettenähtud kuriteona.

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista O.G-lt kannatanu kasuks. Kohtuistungil teatas süüdistatav, et ta on kannatanu esitatud tsiviilhagiga nõus. Kohus hindab taolist süüdistatava seisukohta esitatud tsiviilhagi tunnistamisena, s.o hagi õigeksvõtuna. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et kannatanu esitatud tsiviilhagi kuulub TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele seoses hagi õigeksvõtuga süüdistatava poolt ning süüdistatavalt tuleks kannatanu kasuks VÕS § 137 lg 1 kohaselt solidaarselt välja mõista 309 eurot. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et varaline kahju on põhjustatud isikute grupis toime pandud vargusega, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanutele tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Samas on süüdistatav R. Rääk kuulutatud tagaotsitavaks ning kriminaalasja materjalid tema suhtes on eraldatud eraldi menetlusse, mistõttu saab käesoleva kriminaalasja raames lahendada vaid J. O.G süüküsimust ja vaid temalt tsiviilhagi väljamõistmist. Seetõttu ei ole võimalik esitatud tsiviilhagi solidaarselt välja mõista ja see tuleb välja mõista süüdistatavalt, kelle suhtes tehakse süüdimõistev otsus, so O.G-lt. Kohus peab vajalikuks selgitada, et pärast kannatanule kahju hüvitamist on O.G õigus esitada nõuet R. Räägu vastu ning R. Räägu süüdimõistmise korral mõistetaks tsiviilhagi välja juba solidaarselt R. Räägult ja O.G-lt .

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatav O.G kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht puudus ning ta kandis karistust Viru Vanglas. O.G vabanes karistuse kandmiselt 22.04.2015 tingimisi ennetähtaegselt. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud tööle, kuid vaatamata eelmisel kohtuistungil antud lubadusele hüvitada tsiviilhagi, jättis süüdistatav lubaduse täitmata, põhjendades seda sellega, et esimese palga saaks ta kätte alles järgmise kuu alguses. Karistusregistri väljavõte annab informatsiooni selle kohta, et O.G on ka eelnevalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seejuures on ta jätnud tasumata aastate jooksul erinevate väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Seega lisaks juba olemasolevatele rahalistele kohustustele lisanduvad käesoleva kriminaalmenetlusega uued menetluskulud ja tema vastu on esitatud kannatanu poolt rahaline nõue varalise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistataval on olemasolevad ja käesoleva menetlusega lisanduvad kulud ja nõuded kokku niivõrd suured, siis ei ole võimalik kohaldada tema suhtes rahalist karistust, kui põhiõigusi vähem riivavat karistusliiki, kuivõrd kõigi rahaliste kohustuste tasumine käiks tal üle jõu. Seega kuulub kohaldamisele isiku vabadust enim piirav karistusliik vangistuse näol. Hinnates O.G süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest, tuleb arvestada, et O.G tegevuses on sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Senise kohtupraktika kohaselt, kui süüdistatava puhul on tegemist varem samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud isikuga, võib keskmise süü esinemisel mõista karistuse, mis ületab keskmist määra ning seda selleks, et kinnistada süüdlases arusaama keelunormi kehtivusest. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et O.G pani kuriteo teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Samas, vaadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju ühele kannatanule. Varaline kahju kannatanule on hinnatav suhteliselt väikese kahjuna. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtueelses menetluses ei tuvastanud. Kuna aga süüdistatav on asunud tööle, ta on võtnud kohustuseks hüvitada esitatud varaline nõue täies ulatuses vaatamata solidaarsele vastutusele ning arvestades vaid ühe süüteo toimepanemist, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole vaatamata kolmele kvalifitseerivale tunnusele siiski kuigi suur. Eeltoodud asjaolusid arvestades on võimalik mõista O.G-le karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval juhul tekib olukord, kus süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime Viru Maakohtu 09.08.2013 kohtuotsusega (tl 68-69) määratud katseajal. Eelmärgitud kohtuotsusega karistati teda 1-aastane vangistusega, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi 21 kuulise katseajaga kohaldamata. Nimetatud karistus pöörati Viru Maakohtu 15.08.2014 määrusega (tl 70-72) täitmisele ja O.G asus temale mõistetud karistust kandma alates 14.08.2014. Viru Maakohtu 06.04.2015 määrusega (tl 93-95) vabastati O.G karistuse kandmiselt alates 22.05.2015 tingimisi ennetähtaegselt 6 kuulise katseajaga. Seega on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud temale eelmise otsusega määratud katseajal ja eelmise otsusega mõistetud karistus on osaliselt ära kantud ja osa mõistetud karistuse kandmisest on ta tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt juhul, kui süüdlane paneb pärast otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so vangistus 3 kuud ja 21 päeva täies ulatuses. Kohtuistungil avaldas süüdistatav nõusolekut teha

üldkasulikku tööd ning kuivõrd süüdistatav on asunud tööle ja tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanemise tõttu allutatud käitumiskontrollile, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava liitkaristuse kohene täitmisele pööramine halvendaks süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava liitkaristuse asendamine üldkasuliku tööga võib kaasa aidata süüdistatava edaspidisele õiguskuulekusele ning kohus peab võimalikuks asendada mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga, jättes seekord vangistuse täitmisele pööramata. Juhul, kui süüdistatav jätab temale mõistetud ja asendatud karistuse, so üldkasuliku töö tegemata või paneb toime uue kuriteo, pööratakse käesoleva otsusega mõistetav karistus nii või teisiti täitmisele.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.