lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6311/18

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-6311/18
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-6311/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.08.20151-15-6311/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja30.11.20151-15-6311/26Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.08.20161-15-6311/48Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-6311

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. novembri 2015. a määrus N.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise materjalide läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu N.Z-i (N.Z, isikukood xxx) kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 30. novembri 2015. a määrus muutmata ning N.Z-i kaitsja Aare Kaldma määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Aare Kaldmale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista N.Z-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aare Kaldma poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.
4.N.Z tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700058102 ja selgitus „Urmas N.Z 1-15-6311 menetluskulud“.
5.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 28. augusti 2015. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 115-6311 tunnistati N.Z süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati N.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N.Z-ile Tartu Maakohtu 20. mai 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-240 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 28. augustist 2015. Kohtuotsus jõustus
15.septembril 2015.
2.N.Z-i karistuse kandmise aeg algas seega 28. augustil 2015 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 15. detsembril 2016.
3.N.Z esitas avalduse, milles taotles enda tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Nimetatud avalduse koos teiste N.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidega esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule 28. novembril 2015.
4.Tartu Maakohtu 30. novembri 2015. a määrusega jäeti N.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid läbi vaatamata. Kohus märkis, et N.Z kannab liitkaristust tahtliku esimese astme kuriteo ning teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Arvestades seda, et N.Z-ile Tartu Maakohtu 28. augusti 2015. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 17 päeva pikkuse karistuse tähtaeg hakkas kulgema alates 28. augustist 2015, ei ole N.Z nimetatud karistusest poolt veel ära kandnud. Sellest tulenevalt puudub KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.
5.N.Z-i kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Kaitsja seisukohad on järgmised. 5.1 Kaitsja leiab, et maakohus on ekslikult tõlgendanud materiaalõigust, lugedes vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise õigust andva tähtaja kulgemist alates kokkuleppemenetluses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisest 28. augustil 2015. Kaitsja on seisukohal, et KarS § 76 lg 2 p 1 sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt tekib süüdimõistetul õigus taotleda vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamist juhul, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast (kuid mitte vähem kui 4 kuud), kusjuures sellekohase tähtaja arvutamisel tuleb arvestada tegelikult ära kantud vangistusaega. 5.2 Antud juhul on N.Z-i Tartu Maakohtu 20. mai 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-240 karistatud KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistusega,

millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust ning millest ülejäänud osa, s.o 2 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu

3.veebruari 2014. a määrusega. Tartu Maakohtu poolt kokkuleppemenetluses 28. augustil 2015 tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6311 on isikule liitkaristuse määramisel arvestatud varasema kohtulahendi alusel määratud karistuse ärakandmata osa. Karistuste liitmisest nähtub, et süüdimõistetu on vangistusena ära kandnud ka osa temale Tartu Maakohtu 20. mai 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-240 mõistetud vabadusekaotuslikust karistusest. Kaitsja on seisukohal, et ärakantud karistuse kestuse kindlakstegemiseks vajalikku karistusaja arvutamist tuleb antud juhul arvestada alates eelnimetatud kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumisest, sest kokkuleppemenetluses määratud karistus on määratud eelmise otsuse järgi karistuse kandmise ajal ning karistuse kandmine mõlema kohtulahendi alusel on toimunud katkematuna. Sellekohase järelduse õigsust veenab kaitsja hinnangul ka väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohru kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2), mille kohaselt tuleb enne kohtuotsuse tegemist vahi all viibinud süüdimõistetu puhul vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja hulka arvata aeg, mil isik viibis eelvangistuses. Riigikohus on leidnud, et vastupidise seisukoha jaatamine tooks paratamatult kaasa süüdimõistetute ebavõrdse kohtlemise. 5.3 Kaitsja lisab, et KrMS § 414 lg 2 kohaselt on vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Tartu Vangla 7. detsembri 2015. a õiendist nr 2-5/2467-2 nähtub, et N.Z on katkematult viibinud kinnipidamisasutuses alates 31. jaanuarist 2014, mil algas vangistuse kandmine kohtuasjas nr 1-13-240 ning kestis kuni 28. augustini 2015, mil jätkus vangistuse kandmine kohtuasjas nr 1-15-6311 tehtud otsuse järgi. Seisuga 7. detsember 2015 on kinnipeetav N.Z viibinud katkematult vangistuses kokku 1 aasta 10 kuud 7 päeva ning kandmata vangistuse osa on 1 aasta 8 päeva. Õiendist tuleneb üheselt, et süüdimõistetu on liitkaristusega hõlmatud karistusajast ära kandnud rohkem kui pool, mistõttu on kaitsja hinnangul täidetud KarS §76 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimus karistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse menetlemiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus N.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbi vaatamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega KarS § 65 lg 2 alusel N.Z-ile mõistetud liitkaristuse kandmise algusajast ning vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisest. Nimetatud küsimust on käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015. a määruses asjas nr 3-1-1-104-15. Riigikohus selgitas, et KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Sellest algusajast lähtub vangla VangS § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Olukorras, kus isik paneb karistuse kandmise ajal toime uue kuriteo, tuleb talle selle teo eest mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Säte näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Kandmisele kuuluva liitkaristuse algusajaks on uue kohtuotsuse tegemise päev, milleks praegusel juhul oli 28. august 2015.
8.Seega on maakohus N.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjale läbi vaatamata jättes õigesti leidnud, et arvestades tema liitkaristuse kandmise algusaega alates viimase kohtuotsuse tegemisest, s.o 28. augustist 2015, ei ole KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud tähtaeg veel saabunud. Vastupidist väites on kaitsja tuginenud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2011. a otsusele asjas nr 3-1-1-18-11 (p 9.2). Ringkonnakohtu poolt eelnevalt viidatud 14. detsembri 2015. a määruses on Riigikohus aga selgitanud, et sellekohane viide ei ole asjakohane, kuna selles lahendis räägitakse vahi all viibitud aja arvestamisest karistusaja hulka, mitte KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse tähtaja algusest. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistuses viibitud aeg küll karistusaja hulka, kuid varasema süüdimõistva otsuse järgi karistusena vangistuse kandmine ei ole eelvangistus.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
10.N.Z-i kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega tutvumisele 1 pooltund, Tartu Vanglale päringu koostamisele ja saadud vastusega tutvumisele 1 pooltund, kliendiga kohtumisele 2 pooltundi ja määruskaebuse koostamisele 2 pooltundi. Kokku taotleb kaitsja tasu 3 tunni eest summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 15. septembri 2015. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel N.Z-i kanda.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.