Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja viis
3. detsember 2015, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-12-12123
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 11. novembri 2015 määrus Dmitri Solovjovi (ik XXX) tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitri Solovjov, määruskaebus
Jätta Tartu Maakohtu 11. novembri 2015 määrus muutmata.
Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
1.3 D. Solovjovil puudub vabanedes kindel töökoht. Ka enne vangistust ta ei töötanud ega omanud sissetulekut. Tasumata haginõudeid on 10 019,26 euro ulatuses, nende tasumisega D. Solovjov tegelenud ei ole. Vabanedes esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks, kuivõrd süüdlane ei ole motiveeritud põhiharidust omandama ning tal puuduvad kindel sissetulek ja majanduslik stabiilsus. 1.4 Vabanedes puudub D. Solovjovil ka kindel elukoht. Korter, kuhu ta soovis elama minna kuulub Tartu linnale ning sinna ta elama asuda ei saa. D. Solovjovil on vaja esitada uus taotlus linnale elukohta elama asumiseks. Elukoha olemasolu on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eeluduseks. 1.5 D. Solovjov tarvitas juba lapsena alkoholi ning on enamus kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Ta ei eita probleemi olemasolu, ent ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Alates 13-eluaastast on D. Solovjov tarvitanud narkootikume. Süüdlane tunnistab, et tegemist on probleemiga, millest ta ei ole suutnud vabaneda. D. Solovjovi suhtlusringkond koosneb samuti kriminaalse taustaga isikutest ning enamik kuritegusid on toime pandud grupis. D. Solovjovi elustiili võib pidada kergesti mõjutatavaks ning riskiv-hoolimatuks. 1.6
Risk, et D. Solovjov paneb toime uue kuriteo, on samuti kõrge.
1.7 Kohus leidis, et D. Solovjovi puhul on maandamata alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid, mis võivad vabaduses mõjutada tema õiguskuulekat käitumist negatiivselt. Samuti on oht, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisel ja stabiilse sissetuleku puudumisel majanduslikesse raskustesse sattumisel võib süüdlane taas uusi kuritegusid toime panna. 1.8 D. Solovjovi korduvkaristatus ja isiksuseomadused kinnitavad, et ta ei sobi kriminaalhooldusele allutamiseks. Kohus leidis, et eksisteerib reaalne oht, et D. Solovjov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning kriminaalhooldusega seonduvad piirangud uusi kuritegusid ära ei hoiaks.
järgulist resotsialiseerumist, mis kinnitab, et vanglal on võimalik kinnitada D. Solovjovi käitumise põhjal, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. 2.5 Juhul, kui kohus arvab, et alkohol ja narkootikumid saavad takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel, siis selle jaoks ongi erinevad kriminaalhoolduslikud allutamismeetodid (käitumiskontroll, sotsiaalprogrammid). D. Solovjov kinnitab, et vajab riigipoolset tuge, et toime tulla võimalike raskustega ning tugiisikut, kes vajadusel suunaks. Sellist võimalust ei tekiks tal tähtajalise vabanemise puhul. 2.6 Kohus jättis arvestamata sellegi, et D. Solovjov on selle vangistuse jooksul aktiivselt osalenud õppetöös ja tööhõives. Nüüd, väljaspool vanglat töötades on ta asunud hüvitama ka rahalisi nõudeid ning valmis sellega ka vabanedes jätkama. 2.7 Ka kõrge riskiprotsent ei saa olla mittevabastamise aluseks, sest protsendid arvutab programm ja need on subjektiivsed. Arvestama peaks vangla arvamust, sest just see asutus on saanud hinnata D. Solovjovi muutumist ning võtnud sellele vastavalt vastu otsuse saata ta avavanglasse. 2.8 Karistuse jooksul on D. Solovjovi väärtushinnangud muutunud. Ta hindab perekonda ja seaduskuulekuse vajadust. D. Solovjov soovib olla pere kõrval ja näha kasvamas oma last. Tal on häbi kuritegude pärast ning ta kahetseb nende toimepanemist.
korduvalt karistatud, sh 4 korral vangistusega, mistõttu ei saa paratamatult suhtuda D. Solovjovi muutumislubadustesse samamoodi, nagu nt esmakordselt karistatud isiku puhul. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et konkreetse süüdlase puhul on riskid uute kuritegude toimepanemiseks kõige paremini maandatavad avavanglas viibimisega, kus pisut vabamates tingimustes (viibimine väljaspool vangla territooriumi, kodukülastuste võimaldamine) tagatakse siiski ka ühiskonna turvalisus ja isiku tõhus rehabiliteerimine. 3.4 Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda isiku ennetähtaegsest vabastamisest arvestades süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.