Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.11.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Isik oli teo toimepanemise ajal alaealine. Viru Maakohtu 05.06.2015. a kohtumäärusega pöörati täitmisele I.H-le Viru Maakohtu 28.01.2015.a a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.07.2015. a ja lõpp on 01.07.2016. a. I.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et kinnipeetavale vangistuses ei ole täitmiskava koostatud, ta viibib alates 28.07.2015. a noorte osakonnas ning osaleb õppetöös ja tööhõives. Distsiplinaarkaristusi on 2. Vabanemisjärgselt omab ta sissekirjutust aadressile XXX. Vabanemisjärgne töökoht puudub, isik oli enne vangistust riiklikul ülalpidamisel. I.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga oma isapoolse tädi juures Tallinnas XXX. I.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör Veera Kremez ei toeta I.H tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik ei sobi kriminaalhooldusele, kuna varasemalt suhtus vastutustundetult kriminaalhooldusesse ning ei suuda käituda õiguskuulekalt ka vangistuse ajal. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamused, leiab, et I.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-korral kriminaalkorras karistatud, kannab oma 3. vangistust. Käesolevat karistust kannab raske avaliku korra rikkumise eest kasutades vägivalda. Varasemalt on teda karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Kuritegude ajendiks on olnud sõltuvusainete kuritarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt I.H vangistuses osaleb õppetöös ning tööhõives. Distsiplinaarkaristusi on 2. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuna isiku isapoolne tädi on nõus tema elama asumisega sellele aadressile. Vanglamaterjalide kohaselt tarvitas I.H enne vangistust nii alkoholi kui ka narkootikume. Kinnipeetav on pöördunud nii psühholoogi kui ka psühhiaatri poole, kuid tema väitel on tal konfliktsituatsioonides olnud raske viha juhtida ning ta võib käituda agressiivselt. I.H eesmärgid tulevikuks on realistlikud – hariduse omandamine ja töötamine, kuid ta vajab selleks väljastpoolt juhendamist. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks avalikkusele, ametnikele ja lastele. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ja/või narkootilisi aineid. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 62 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 59 %. Kohus usub, et praeguseks jällegi vanglas viibitud aeg – üle 4 kuu, on pannud I.H mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. I.H on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning ta on nõus asuma sõltuvuste ravile. I.H ärakandmata karistusaeg on 8 kuud. Kuna I.H pani kuriteo toime alaealisena, on kohus kohustatud vastavalt KarS § 761 vabastama0 teda katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab I.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka I.H , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.