1-14-2774/159 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

liitkaristuseks loeti 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 26.02.2014. a. 20.03.2015. a määrusega jättis Tartu Maakohtu H.E Tartu Maakohtu 28.05.2014. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tartu Maakohtu määrus jõustus muutmata kujul Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2015. a määrusega 13.05.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.02.2014. a ja lõppeb 21.09.2016. a. H.E ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 13.11.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud ning vastavalt vangistusseaduse § 76 lg-le 2 on möödunud 6 kuud tema vabastamata jätmisest KarS § 76 lg 1 p 1 alusel. Tartu Vangla toetab H.E vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on H.E vabanemisel olemas kindel elukoht tema vanematele kuuluvas majas. Samuti on tema suhted päritoluperekonnaga toetavad. Vabanemisel kindel töökoht puudub, kuid ema sõnul on tal võimalus leida tööd klaasifirmas XXX või elektroonikafirmas XXX. Samuti saab teda aidata töö leidmisel vanem vend, kes töötab firmas XXXX. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid summas 5079,04 eurot, vabanemisfondis on 464,37 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Süüdimõistetu H.E selgitas, et asub vanameisel elama vanem,ate juurde XXXX. Edaspidi soovib tööle minna XXX venna juurde. Ta on valmis täitma kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustusi. Kohtu seisukoht H.E kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.E on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.E on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesoleval ajal kannab ta vangistust nelja otsuse alusel varguste toimepanemise eest avalikult, grupi poolt, sissetungimisega ja

süstemaatiliselt. Kuriteod on kõik samaliigilised – varavastased. Vangistuses viibib H.E alates 30.10.2013. a, mil ta kriminaalasjas nr 1-12-11031 peeti tagaotsitavaks kuulutamise määruse alusel kinni. H.E poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on Tartu Vangla hinnanud järgmise kahe aasta jooksul 59% ning oht seisneb materiaalse kahju tekitamises. Samas on Tartu Vangla hinnanud isiku ohutaseme väheohtlikuks. H.E on varasemalt kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, millest mõlema ajal on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Teise kriminaalhoolduse ajal rikkus H.E käitumiskontrolli nõudeid ning ei teinud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd, mistõttu pööras Tartu Maakohus oma 31.10.2013. a määrusega ärakandmata karistuse osa täitmisele. Kuigi H.E on varasemalt jätkanud uute kuritegude toimepanemist, kannab ta reaalset vangistust esimest korda. H.E on käesolevaks hetkeks vangistuses viibinud 1 aasta 9 kuud ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema. Positiivne on asjaolu, et H.E on läbinud ajavahemikul 03.12.2014. a – 03.01.2015. a sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vangla iseloomustuse kohaselt on ta motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. Lisaks eelnevale on temaga ajavahemikul 24.03. – 28.04.2015. a läbi viidud motiveerivad vestlused toimetuleku parandamiseks ning õiguskuulekaks toimetulekuks. 03.03.2015. a – 29.05.2015. a töötas H.E vanglas majandusabitöölisena ning Tartu Vangla 27.05.2015. a käskkirjaga töötab ta alates 29.05.2015. a ilma järelevalveta väljaspool vanglat lukksepp-keevitajana XXX. Tartu Vangla iseloomustuse andmetel puuduvad H.E distsiplinaarkaristused. Samuti kannab ta alates 18.05.2015. a karistust avavanglas. H.E on vabanemisel olema kindel elukoht tema vanematele kuuluvas majas aadressiga XXXX ning mõlemad vanemad on nõus poja elama asumisega sinna. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on suhted perekonnaga toetavad. 20.07. – 21.07.2015. a ja 24.09. – 25.09.2015. a käis H.E järelevalveta kahepäevasel lühiajalisel väljasõidul vabanemisjärgses elukohas, et säilitada perekondlikke suhteid. Vabanemisel puudub H.E kindel töökoht. Kuna H.E kannab karistust kuritegude eest, mis on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas sissetulek. Lisaks sellele on H.E vastu Tartu Vangla andmetel rahalisi nõudeid 4949,38 eurot, kuid vabanemisfondis on tal kõigest 513,96 eurot. Kinnipeetava ema on kriminaalhooldajale selgitanud, et pojal on mitmeid võimalusi töö leidmiseks (ema või venna kaudu). Vangla iseloomustuse kohaselt on H.E varasemalt töötanud mitmes erinevas valdkonnas ning käesoleval hetkel töötab XXX lukkseppkeevitajana. Kohtu hinnangul on tegemist isikuga, kelle on olemas eeldused töö leidmiseks, et tagada endale sissetulek. Arvestades eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et H.E tuleb talle mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. H.E on olemas kõik eeldused, et edukalt toime tulla vabaduses - tal on toetav perekond, kindel elukoht ning töökogemus. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski ja tagada tema iseseisev majanduslik toimetulek, tuleb H.E-le tuleb määrata katseajaks järgmised kohustused: asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates või