Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 20. märtsi 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu U.A kaitsja vandeadvokaadi abi Kristi Haas, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015. a määrus muutmata ning U.A kaitsja Kristi Haasa määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) vandeadvokaadi abi Kristi Haasale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista U.A-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Kristi Haasa poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse.
4.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et U.A on õigus menetluskulud summas 120 eurot tasuda ühe aasta jooksul kohtumääruse jõustumisest alates. U.A on kohustatud igakuiselt 20. kuupäevaks maksma vähemalt 10 eurot kuni kogusumma tasumiseni.
5.
U.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.A 1-14-2774 menetluskulud“.
6.Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 28. mai 2014. a otsusega tunnistati U.A süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 arvati karistusaja hulka U.A eelvangistuses viibitud aeg 7.–9. juuli 2013, s.o 3 päeva, ning U.A ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust U.A-le Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 29 päeva vangistuse võrra, ning U.A lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. Praegu kannab U.A karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 26. veebruar 2014 ja lõpp 21. november 2016.
2.Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015. a määrusega jäeti U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 2.1 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad U.A distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav läbib sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Õpingud koolis ta katkestas. Vabaduses on U.A olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Otsesed ohtlikkuse tunnused võivad avalduda alkoholijoobes. Vangla loeb U.A puhul kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%. Vangla toetab U.A ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna arvamuse järgi on U.A vanglast vabanemisel võimalik asuda elama vanemate juurde XXX, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Süüdimõistetu ema, isa ja vanaisa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks oma tallu. Süüdimõistetul puudub vabanemisel kindel töökoht. U.A on varem kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, kuid ta pani mõlemal katseajal toime uued samaliigilised kuriteod. Ühel korral on süüdimõistetule mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid ta hakkas üldkasuliku töö tundide sooritamisest kõrvale hoidma ning erakorralise ettekande alusel pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele. Elektroonilise valve pikkus võiks olla kaks kuud. 2.2 U.A on praeguseks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud ühe kolmandiku ja mitte vähem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka on kriminaalhooldusosakonna arvamuses kinnitatud elektroonilise valve kohaldamise eelduste olemasolu: U.A on olemas kindel elukoht, kus on olemas tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda kohtu arvates U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. U.A isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda aastatel 2010– 2014 viiel korral kriminaalkorras karistatud, sh peamiselt varguste eest. Seega on U.A olnud viimastel aastatel kuritegelikult äärmiselt aktiivne. U.A-le on korduvalt antud võimalusi jätkata elu vabaduses, kuid ta on kohtu usaldust kuritarvitanud. Olles Tartu Maakohtu
25.augusti 2011. a otsusega karistatud tingimisi vangistusega, pani U.A katseajal toime uue kuriteo. Tartu Maakohtu 19. detsembri 2012. a otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid süüdimõistetu rikkus kontrollnõudeid ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö
tegemisest, mistõttu Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013. a määrusega tuli vangistus pöörata täitmisele. Peale selle jätkas ta ka uute kuritegude toimepanemist. Selline U.A varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 2.3 Distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine, soov elada edaspidi seaduskuulekalt, kindel elukoht ja lähedaste toetus on U.A positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Võrreldes ajavahemikuga, mil U.A on käitunud õigusvastaselt, on ärakantud karistusaeg veel liiga lühike, et olla veendunud selles, et süüdimõistetu on teinud vajalikud järeldused. Kohtu arvates on otstarbekas, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks U.A positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada. Arvestades veel kanda jääva karistusaja pikkust, on U.A vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja kohtul võimalik läbi vaadata edaspidigi.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse U.A kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist. 3.1 U.A on olemas vabanemisjärgne elukoht oma vanemate ja vanaisa juures. Süüdimõistetu lähedased on valmis teda toetama. Tema lähedased on kriminaalkorras karistamata ning töötavad inimesed, olles oma käitumisega U.A-le eeskujuks. A. Pausronil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused, mis näitab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kontaktisiku sõnul on U.A motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, millele viitab nii distsiplinaarkaristuste puudumine kui ka reaalsed eesmärgid, mille U.A on endale püstitanud. Kuna reaalses vangistuses viibib U.A esimest korda, leiab kinnipeetav, et juba kantud karistusaeg on olnud talle piisavaks õpetuseks ja ta ei soovi enam kunagi vanglasse sattuda. Samuti läbib U.A vanglas Eluviisitreeningu koolitust, mille raames omandatud teadmised aitavad tal hoiduda vabaduses tehtud vigade kordamisest. Süüdimõistetu on nõus talle vabaduses katseaja kontrollnõuete määramisega. 3.2 Kuna U.A puudub käesoleval ajal igakuine sissetulek, ei ole tal võimalik menetluskulusid 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest tasuda. Seetõttu palub kaitsja võimaldada U.A tasuda määruskaebemenetluses tasumisele kuuluvad menetluskulud ositi ühe aasta jooksul.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei võimalda U.A varasem elukäik teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ehkki reaalses vangistuses viibib süüdimõistetu esmakordselt, et teda kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on teda karistatud tingimisi vangistusega ning mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga. U.A rikkus korduvalt kriminaalhooldusega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja pani katseajal ning üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod. Seega on U.A-le korduvalt antud võimalusi oma käitumist korrigeerida ja seda ilma reaalset vanglakaristust kandmata, ent süüdimõistetu ei ole
neid võimalusi kasutanud. Vastupidi, ta kuritarvitas kohtu usaldust kõige raskemal moel, s.o pannes toime uued kuriteod. Kohus võtab arvesse, et U.A on vabaduses olemas kindel elukoht ja korralikud ning seaduskuulekad lähedased. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et need asjaolud olid tal olemas juba enne vangistusse sattumist. Olukorras, kus U.A lähedased ei suutnud talle varem piisavat positiivset mõju avaldada ja teda kuritegude toimepanemisest hoiduma mõjutada, puudub kohtul alus arvata, et nad suudaksid seda praegu.
6.Kohus hindab positiivseks asjaolu, et U.A käitumine vangistuses on olnud seaduskuulekas ja ta ei ole eiranud vangla sisekorda. Ainuüksi sellest aga kohtu hinnangul ei piisa, tegemaks järeldust, et U.A on oma seniseid eluviise muutnud. Kohtu kahtlusi süvendab see, et U.A-ga on senise vangistuse jooksul läbi viidud üsna vähe taasühiskonnastavaid tegevusi, mis aitaksid tal mõista tehtud vigu ja edaspidi nende kordamisest hoiduda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et U.A on asunud osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Maakohtu istungil kinnitas süüdimõistetu, et on programmi läbinud. Lisaks alustas ta elukutse omandamist, ent katkestas õpingud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, mille kohaselt tuleb U.A enne vabanemist väidetavaid positiivseid muutusi oma mõtlemises ja käitumises kinnistada.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.U.A kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 2,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel U.A kanda.
9.Kaebuse kohaselt ei ole U.A võimalik määruskaebemenetluse kulusid 30 päeva jooksul täies ulatuses tasuda, mistõttu kaitsja palub võimaldada süüdimõistetul tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Aluse selleks annab KrMS § 180 lg 3 kolmas lause, mis võimaldab kohtul olukorras, kus kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava maksevõimet, määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi. Võttes arvesse, et U.A vangistuses sissetulek puudub ja kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tal võlgnevusi summas 4923,72 eurot, rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse ja määrab, et U.A võib määruskaebemenetluse kulud tasuda aasta jooksul igakuiste maksetena.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.