lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-3310/175

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-3310/175
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-3310/67Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.02.20131-10-3310/171Tartu Maakohus Valga kohtumaja20.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-3310

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 20. oktoobri 2015. a määrus KarS § 5 lg 2 alusel karistuse vähendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Meelis Puust, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2015. a määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Riigikohtu 8. oktoobri 2012. a otsusega asjas nr 3-1-1-68-12 tunnistati Meelis Puust süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 p 1 – § 25 lg 1 järgi ja karistati vangistusega seitse aastat. Tartu Maakohtu 26. augusti 2015. a määrusega vabastati M. Puust tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.
2.5. oktoobril 2015 esitas M. Puust Tartu Maakohtule avalduse, milles soovis tema karistuse ümberkvalifitseerimist KarS § 1191 järgi ja uue karistuse mõistmist. M. Puust selgitas, et tulenevalt 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustest vastab tema tegu ilmselgelt KarS §le 1191 ja kehtib tagasiulatuva jõu põhimõte.
3.Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2015. a määrusega jäeti M. Puusti taotlus läbi vaatamata, põhjendades seda järgmiselt. KarS § 5 lg 2 järgi on jõustunud karistuse korral varasemast leebemal karistusseadusel tagasiulatuv jõud üksnes isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. M. Puust on vangist vabastatud, mistõttu temale KarS § 5 lg 2 ei laiene. Lisaks sellele ei oleks

alus kohaldada KarS § 5 lg 2 ka seetõttu, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud seadusemuudatustega ei muudetud KarS § 118 p 1.

4.Maakohtu määruse vaidlustas M. Puust, kes palub kvalifitseerida tema tegu ümber KarS § 1191 järgi ja mõista talle sellele vastav karistus. M. Puust märgib järgmist. Ehkki ta on ennetähtaegselt vabastatud, kannab ta juriidiliselt jätkuvalt karistust. Nõue tagasiulatuva jõu rakendamisest on õigustatud. Uue seaduse järgi vastab tema tegu KarS §-le 1191.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub igasugune alus.
6.Kergendava karistusseaduse tagasiulatuv kohaldamine olukorras, kus karistus on jõustunud, on KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt erandlik: see toimub üksnes siis, kui süüdimõistetu juba kannab vangistust või kui ta suunatakse vangistust kandma. Selline erandlikkus on seletatav sellega, et seadusjõus kohtuotsuse muutma asumine riivab tugevasti mitmeid põhiõigusi ja peaks seetõttu olema võimalik üksnes juhul, kui karistus riivab süüdimõistetu õigusi sedavõrd tugevalt, et see kaalub üles negatiivsed asjaolud, mis jõustunud otsuse muutmisega kaasnevad: vt nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 19 jj. ning 2. juuni 2008. a otsus asjas 3-4-1-19-07, p-d 19–29. 2015. aasta alguses jõustunud seadusmuudatusega tõmbas Riigikogu karistuse ümbervaatamise piiri vangistuse juurde: kui inimene on reaalselt vangis, saab ta tugineda kergema karistusseaduse jõustumisele; kui ta vangis ei ole (nt karistati teda rahalise karistusega või on tema vangistus tingimisi täitmisele pööramata jäetud), ei kaalu tema huvi kergema karistusseaduse kohaldamise vastu üles seadusjõustunud kohtuotsuse muutmisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi erinevatele põhiõigustele. M. Puust ei ole vangis, mistõttu ei saa ta KarS § 5 lg-le 2 tugineda.
7.Lisaks ilmneb maakohtu otsusest õigesti, et ei esine ka sisulisi aluseid M. Puusti karistuse muutmiseks. M. Puusti poolt toime pandud tegu on endiselt karistatav nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega – M. Puusti teo ajal nägi selle karistuse ette KarS § 118 p 1 – § 25 lg 2, praegu aga KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2. KarS § 1191 jõustumine ei ole kõige vähemalgi määral oluline. Ringkonnakohus toob välja paar tsitaati KarS § 1191 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirjast: „Tegemist on StGB § 231 analoogiga, mõeldud nende juhtude jaoks, kui kannatanu on surnud, kuid menetluse käigus ei õnnestu välja selgitada, kes täpselt peksjatest tema surma kausaalses mõttes põhjustas. [...] Tegemist on n-ö varuparagrahviga, mis tuleb tulenevalt tagajärje raskusest kohaldamisele vaid siis, kui ei ole võimalik tõendada isikute rolli ja tahtlust konkreetse tervisekahjustuse tekitamisel.“ (seletuskiri 19. juunil 2014 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 49–50). Et M. Puusti puhul tuvastasid kohtud tema teo vastavuse KarS § 118 katse objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule, ei ole KarS § 1191 kuidagi asjakohane.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.