Kohtulahend

1, 4, 7 alusel

1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, S.K-le ja prokurörile. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.02.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karituseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 01.03.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 29 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõistis kohus 8 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 16.04.2010.

Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung 09.11.2015.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et on ümberhinnanud kogu oma senise elu ja sooritatud teod, on teinud järeldused ja tahab tulevikus elada seadusekuulekalt. On vangistuses läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja eesti keeles. Praegu õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses kolmandal kursusel viimistleja erialal. Vabanedes kavatseb hakata elama koos vanematega, kes on nõus teda igati materiaalselt ja moraalselt toetama. Töökoht on garanteeritud. On siiani käinud avavanglast väljasõitudel iga 2 kuu tagant ja ilma probleemideta. Narkootikumidesse suhtub negatiivselt. Isik kinnitab, et mitte mingi õigusrikkumine ei oma tulevikus kohta tema elus. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt ta ei toeta S.K tingimisi enne tähtaega vabastamist ning märgib, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 01.03.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes kohe katseaja alguses (ainult ühe kuu möödudes pärast eelmist kohtuotsust) toime uue tahtliku kuriteo. Prokurör on ka seisukohal, et S.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks põhjendamata ja ennatlik, kuna ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle vastavalt KarS § 184 lg 21 sanktsiooni alammäärast natuke pikema mõistetud karistusega – kaheksa aastat vangistust, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et S.K saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanemate juures 4-toalises õele kuuluvas korteris. Samuti on vabaduses ootamas toetav sotsiaalvõrgustik ema, isa ja õe näol, kes kõik on valmis S.K-d vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Samuti ootab kinnipeetavat vabaduses poeg, kellega ta on aktiivselt aega veetnud lühiajaliste väljasõitude ajal. Kinnipeetaval on võimalus asuda xxxx tööle xxxx. Kohus on seisukohal, et kindel töökoht stabiliseerib S.K majanduslikku olukorda ja vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Vabanemisfondis on 449,76 eurot, mis esialgselt kindlustab kinnipeetava minimaalsete elukondlike vajaduste rahuldamise. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu ehk Igapäevane valik“, „Tee“, „Liiklusohutus“, osales sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“, on omandanud riigikeele B2 tasemel. Alates 21.11.2013 omandab Ida-Viru Kutsehariduskeskuses ehitustöölise eriala. Kohus on seisukohal, et isik on vangistuses viibitud aega kasutanud mõistlikult. Alates 05.11.2013 on isik paigutatud avavanglaosakonda, on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning alates 096.05.2015 on hõivatud tööga väljaspool vanglat. Vangla iseloomustuse kohaselt püüab kinnipeetav probleemseid olukordi lahendada üldjoontes verbaalselt, teadvustab oma õigusrikkumisi ja on tegelenud eneseanalüüsiga. Tuleviku osas omab kindlasihilisi plaane, mis on seotud töö, perekonna ja usuga. Kuritegelikke hoiakuid ei ole täheldatud, varasema kriminaalse taustaga suhtlusringkonnast hoiab eemale. Vangla hinnangul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 11%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14%. Kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega on kinnipeetav vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses hakata tasuma võlanõudeid, mida on seisuga 31.08.2015 kokku 3236,64 eurot. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabanedes saab isik asuda täitma lapsevanema kohustusi oma alaealise poja suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.K kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.