Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

tasumisel on 99914700029721. Selgitusse tuleb märkida „1-10-12675, menetluskulu, Valeri Švaiko“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 28.02.2011. a otsusega on Valeri Švaiko süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja karistatud 8 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuse viibitud aeg alates 16.04.2010.a karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.04.2010. a ja lõppeb 16.04.2018. a. Vangla toetab Valeri Švaiko vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Valeri Švaiko tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Valeri Švaiko tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Valeri Švaiko selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabaneda. Kaitsja leiab, et neli ja pool aastat, mis Valeri Švaiko on vangistuses viibinud, on piisav aeg, et võõrduda alkoholist, mis oli tema jaoks vabaduses probleemiks. Samuti on see piisavalt pikk aeg, et lahti saada kriminaalse minevikuga tuttavatest. Kaitsja viitab vangla otsusele avavvanglasse paigutamise kohta, mille kohaselt Valeri Švaiko ei ole kõrg- või üliohtlik, tal ei esine sõltuvuse diagnoose ega häireid. Samuti ei ole distsiplinaarkaristusi. Kaitsja on seisukohal, et Valeri Švaiko on isik, kelle võib ennetähtaegselt vabastada, lisaks soodustab ennetähtaegne vabanemine resotsialiseerumist.

KOHTU SEISUKOHT

Käesolevaks ajaks on Valeri Švaiko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Valeri Švaiko vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Valeri Švaiko tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilisele järelevalve kohaldamisega.

Kuigi kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita süü mittetunnistamist või kohustada teda oma süüd tunnistama täies ulatuses, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed), aga analüüsida ka võimalikke kuriteoriske, mis vabanemise korral võivad tekkida. Mõistagi on kuriteoriskid suuremad ja tõenäolisemad olukordades, kus süüdimõistetu on jäänud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole või on asunud osaliselt oma teguviisi õigustama. Seeläbi ei ole võimalik ka vanglal tegeleda kuriteoriske maandavate tegevustega. Valeri Švaiko on jäänud süüd eitavale positsioonile, kuigi kohus on põhjalikult hinnanud tema ütlusi kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (Harju Maakohtu 28.02.2011. a otsus), millega nõustus ka kõrgema astme kohus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2011. a otsus). Sellest tulenevalt on kohtu arvates enam kui kaheldav, et Valeri Švaiko suhtes on karistus täitnud oma eesmärgi. Olukorras, kus Valeri Švaiko toimepandud kuritegu tegelikult ei tunnista ja ei saa aru selle raskusest, puudub võimalus olla veendunud, et Valeri Švaiko on valmis muutusteks. Oluline on ka fakt, et Valeri Švaikot on samalaadse kuriteo eest varasemalt karistatud vangistusega, kuid see ei hoidnud teda uue kuriteo toimepanemisest ja ebaseaduslikul teel varalise kasu hankimisest. Valeri Švaiko kinnitustel oli enne vangistust tema majanduslik toimetulek hea. Varasemalt töötas ta miilitsas, seejärel politseis, Rummu vanglas välisvalve valvurina, seejärel tegutses FIE-na, tõi välismaalt kaupu ja müüs neid Eesti edasi. Pärast esimesest vangistusest vabanemist töötas Valeri Švaiko mitteametlikult ehitusel, peamiselt betoontöödel. Eeltoodu näitab, et Valeri Švaiko on omanud pidavat sissetulekut, kuid on ikkagi toime pannud kuriteo lisasissetuleku hankimiseks. Seda kinnitab ka see, et Valeri Švaiko ei ole olnud ise narkootiliste ainete tarvitaja. 3.2 Vangistuse jooksul läbis Valeri Švaiko riigikeele A1, A2, B1 taseme ja on osalenud tööhõives. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav madala riskiga ning vangistuses sel puhul sekkumisi, nt sotsiaalprogrammides osalemisi, ei planeerita. Individuaalne täitmiskava näeb ette edaspidiseks riigikeele õppes ja tööhõives osalemise jätkamise. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi Valeri Švaikol ei ole. 3.3 Vabanemise korral soovib Valeri Švaiko asuda elama koos elukaaslasega aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter on kahetoaline ja kuulub elukaaslasele xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Valeri Švaiko on abielus, tal on tütar, kuid perekond on kolinud välismaale ja alates 1998. a nad koos ei ela. Päritoluperekonnaga, kes elab Ukrainas, ei ole Valeri Švaiko aastaid suhelnud. Praeguse elukaaslasega kohtus Valeri Švaiko 6 aastat tagasi. xxxxxxxxxxxxxxxxxxon nõus Valeri Švaikot esialgu materiaalselt toetama. Valeri Švaiko peab võimalikuks tööle asuda ehitusfirmas Tallinnas, kuid mingeid kokkuleppeid võimaliku tööandjaga ei ole. Kohtule on esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsused, mille järgi on Valeri Švaikol tuvastatud 20% töövõimetust. Kohus peab üldjoontes Valeri Švaiko vabanemisjärgseid elutingimusi positiivseks, kuna Valeri Švaikol on olemas kindel elukoht ja inimene, kes teda toetab (elukaaslane). Samas on Valeri Švaiko puhul kuriteoriskide maandamiseks oluline, et vabaduses oleks tal kindel ja regulaarne sissetulek, kuna Valeri Švaiko pani kuriteo toime varalise kasu saamise eesmärgil. Valeri Švaiko on veendunud, et tal on võimalik ehitusvaldkonnas tööd leida, kuid konkreetseid kokkuleppeid tal kellegagi ei ole.

Valeri Švaiko jätta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Kriminaalmenetluse kulud xxxxxxxxxxxxxxxxx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 205,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 181,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 181,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Valeri Švaikolt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.